EESTI MAAÜLIKOOL: Tuleviku maaelumudelit tuleb otsida majanduslikust ühistegevusest

Allikas: Rando Värnik, Eesti Maaülikool 26. oktoober 2018. a

Õnnestumine eeldab laiapõhjalisi teadmisi koostööst ja ühistulisest tegevusest. Täna on suurim ühistegevuse vaenlane isekus, kuid sellest lahtilaskmine nõuab muutusi eelkõige iseendas. Selleks vajame enam teadmisi ja kompetentsi oma valikute kujundamisel ja tarkade otsuste tegemiseks, kirjutab Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik. Ühistud on maailmas laialt levinud majandusliku ja sotsiaalse ettevõtluse vorm. Rahvusvahelise ühistegevuse alliantsi (ICA) andmetel on maailma 300 edukama ühistu kogukäive ca 1865 miljardit eurot. Ühistud omavad võtmerolli mitmel erineval tegevusalal, alustades ühistulisest kindlustusest ja pangandusest, hulgi- ja jaemüügist, põllumajandus- ja toidutööstustest kuni ühistulise sotsiaal- ja ravikindlustusteni. Kusjuures 30% maailma edukamatest ühistutest tegutsevad just põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnas. Ühistegevus on olulisel kohal nii Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise programmiperioodi kujundamises kui ühe prioriteedina esile tõstetud Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkondlikus arengukavas. Kuigi põllumajandusühistutel on toidutarneahelas täita oluline roll nii põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesise ettevõtlusstruktuuri säilitamisel kui õiglaste ning stabiilsete sissetulekute tagamisel, on Eestis koostöö ja majanduslik ühistegevus endiselt kasutamata võimalus. Viimasel kümnendil on Eesti põllu- ja metsamajanduses ühistegevus küll hoogustunud, kuid ühistute turuosa on endiselt tagasihoidlik. Nii omanik kui klient. Eduka ühistu võti seisneb eelkõige ühistu liikmete panuses oma ühistu arengusse ning seda nii rahaliselt kui investeerides oma aega ning teadmisi. Võrreldes ühistut teiste kapitaliühingutega, seisneb peamine erisus ühistu liikme kui kliendi ja liikme kui omaniku samasuses. See tähendab, et liige on samal ajal nii ühistu poolt pakutavate teenuste kasutaja kui ka omab demokraatlikku kontrolli nii ühistu majanduslike kui strateegiliste otsuste üle. Ühistu edukuse seisukohast tähendab see, et ühistu peab rahuldama nii liikme kui kliendi vajadusi ning samal ajal täitma ka liikme kui omaniku ootusi. Et liige oma ühistuga rahul oleks, on tema roll aktiivselt osaleda ühistu otsustusprotsessis ning rääkida kaasa strateegilistes valikutes, milleks võivad olla nii investeerimistegevusega seotud otsused, kapitali kaasamise küsimused kui ühistu juhtimismudeli valimine. Sealjuures peab liige väljendama oma eelistusi, pakkuma lahendusi ning aktiivselt otsima otsustamisel konsensust. Sõltumata tootmismahust ning ettevõtte suurusest, on igal liikmel ühistus võrdselt üks hääl, seega kõigil on võrdne võimalus kujundada oma ühistut viisil, mis täidaks nende ootusi. Põllumees ahelas nõrgimas positsioonis. Majanduse jätkuv üleilmastumine mõjutab oluliselt ka põllumajandust ning toidu tootmist. Viimasel paarikümnel aastal on ka Eesti toidukaupade tarneahelas toimunud märkimisväärsed muutused. Eriti märgatavad muutused on toimunud jaekaubanduses, mis on aastatega oluliselt kontsentreerunud. Kontsentreerumine on viinud olukorrani, kus tarneahel ei ole tasakaalus ning osapooled on läbirääkimistel ebavõrdses positsioonis. Põllumajandustootjad on toidutarneahelas toiduainetööstuste kõrval kõige nõrgemas positsioonis. Peamiste toidukaupade hinnamarginaalide jagunemine näitab, et põllumajandustootjad saavad ebaõiglaselt väiksema osa jaehindadest ning riskid kantakse üle ahelas nõrgema positsiooniga lülile. Tarneahela tasakaalustamatus võimendab turutõrgete tagajärgi ja nendega kaasnevaid riske, mis vähendab põllumajandus- ja toiduainesektori valmisolekut turutõrgetele ning hindade volatiilsusele reageerida. Selleks, et suudaksime globaalselt konkurentsivõimelised olla, tuleb senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata tarneahelale kui tervikule ning tasakaalule selle erinevate osaliste vahel. See tähendab senisest tugevamat koostööd ahela osaliste vahel alates toorme tootmisest kuni toote jõudmiseni lõpptarbijani. Koostöö ning usaldusväärsed kokkulepped peavad tagama nii toorme kvaliteedi ja koguse kui ka toormest kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise. Eesmärk teenida tulu. Vaadates Eesti põllumajandus- ja toidusektoris tegutsevate ühistute tänast struktuuri, siis valdavalt on tegemist turustusühistutega, mille eesmärk on oma liikmetele tulu teenida, koondades kokku nende toorme ning see läbi ühistu turule viia. Lisaks saame Eestis eristada hankeühistuid ning abiteenuseid pakkuvaid ühistuid, mis nagu nimigi ütleb, pakuvad oma liikmetele tootmiseks vajalikke teenuseid ning varustavad neid sisenditega. Kahjuks tegutseb kolmandik Eestis registreeritud ühistutest pigem sarnaselt kapitaliühingutele, mis ei järgi oma tegevuses ühistu põhimõtteid. Taoliste ühistute liikmed ei kasuta oma ühistu teenuseid ega ole kaasatud ühistu otsustusprotsessidesse. Viimaste kujunemisel on oluline roll olnud 90-ndate lõpus toimunud põllumajandusreformil, kuid selliste juhtumite osas ei tasu alahinnata ka ühistu liikmete teadmatust ja vähest huvi oma ühistu toimimisest, juhtimisest ning otsustamisprotsessidest. Kahjuks on meil suhteliselt vähe töötlevaid ühistuid, mille eesmärk on oma liikmete poolt toodetud põllumajandustoodete töötlemine ning saadud kõrgema lisandväärtusega toodete turule viimine. Töötlevad ühistud on toidutootmise väärtusahela olulisim lüli toormest kõrgema lisandväärtuse loomisel. Need vähesed töötlevad ühistud, mis täna Eesti toiduainete turul eksisteerivad, tegutsevad peamiselt piimasektoris. Piimanduses on koostööd võrreldes teiste Eesti põllumajandussektoritega oluliselt rohkem ning ühistud koondavad üle poolte kõigist piima turustavatest piimatootjatest. Hiljuti põllumajandussektori ühistute seas läbiviidud uuringu kohaselt selgus, et piimasektoris tegutseb 28 ühistut, millest kaks toodavad kõrgema lisandväärtusega tooteid. Teadaolevalt on just piimasektoris käsil ka uue ühistulise tööstuse rajamine ning käesoleva aasta alguses panid piimaühistud nurgakivi õlikultuuride töötlemise tehasele. Kõige rohkem ühistuid tegutseb teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatajate seas, vastavalt 58 ühistut. Arvuliselt tegutseb teraviljasektoris küll kõige rohkem ühistuid, kuid valdavalt on tegemist viieliikmeliste ühistutega. Suure arvu väikesearvuliste ühistute seas paistab silma ca 150 liiget koondav Põllumeeste ühistu Kevili, kellele kuuluvad kaks põllumajandustootjate poolt rajatud viljaterminali. Kokku tegutseb Eestis üle 100 põllumajandusühistu. Peale teravilja- ja piimasektori veel lihasektoris, kartulikasvatuses ning aiandussektoris. Ühistulise tegevuse puudumine aiandussektoris on tingitud peamiselt tootjate erinevatest strateegilistest valikutest ning soovimatusest koostööd teha. Kuigi eestlased tarbivad üha enam imporditud aiandustoodangut, on Eesti koos Luksemburgi ja Leeduga ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus puu- ja köögiviljasektoris puuduvad tunnustatud tootjaorganisatsioonid. Toetus tugevatele toimivatele ühistutele. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on võrreldes liitu astumisega oluliselt muutunud. Põllumajandustoodete hinnad on märkimisväärselt langenud ning ebakindlus turul kasvanud. Euroopa Liit on võtnud rahvusvahelisi kohustusi, mis suurendavad oluliselt tootja kulutusi keskkonnahoiule. Jätkuva lihtsustamise ja moderniseerimise kontekstis on põhirõhk poliitika tulemuslikkusel, mis on ka üks põhjus, miks tulevikus põllumajanduse arenguks ette nähtud toetusmeetmed on suunatud tugevatele toimivatele ühistutele ning tootjaorganisatsioonidele. Koondumine ühistutesse võimaldab põllumajandustootjatel ressursse liita ning ühiselt toime tulla nende ees seisvate väljakutsetega, tugevdades põllumajandustootjate turujõudu ja positsiooni toidutarneahelas. Ka riskide juhtimise seisukohalt tuuakse ühistuid esile kui ühte võimalust põllumajandus- ja toidusektoris hindade volatiilsuse ja ülemaailmse pakkumisega paremini kohaneda ja toime tulla. Arvestades konteksti, milles põllumajandustootjad täna tegutsevad, peaks iga põllumajandussektori tootja endalt küsima: milline on täna minu positsioon toidutootmise tarneahelas? Kui suure osa lisandväärtusest saan mina toorme tootjana ja toorme valdajana? Kas kokkulepped, millega ma täna seotud olen, on mulle kasu(m)likud? Kui suured on minu rahalised kohustused toorme kokkuostjate ja tootmissisendite pakkujate ees? Millisel määral saan ma ise otsustada kas ja kui palju saan ma osa oma toodetud toorme väärindamisel tekkivast lisandväärtusest? Kui palju saan ma täna oma tuleviku kujunemisel kaasa rääkida? Koolitused nii ühistu liikmele kui juhile. Ühistegevuse teadmussiirde pikaajalises programmis oleme koos erinevate koolitajate ja sektori esindajatega nii siseriiklikult kui ka välisriikide ekspertide abiga püüdnud kõikidele nendele küsimustele leida vastust, tõstnud esile erinevaid lahendamist vajavaid kitsaskohti ja probleeme. Juba teist aastat veab Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut koos oma partneritega Põllumeeste ühistust Kevili, EPKK-st, MES-st ja ETKL-st teadmussiirde pikaajalist programmi ühistegevuse valdkonnas. Programmi eesmärk on viia ühistegevuslik teadmine põllumajandus- ja metsandussektorisse. Programmi raames keskendutakse terviku arendamisele, see tähendab, et koolitatakse nii ühistu liikmeid kui ühistu juhtorganeid. Programmi tegevused ning teemad on valitud vastavalt sihtgrupile, kellele teadmine on suunatud. Liikmete arendamisel keskendutakse rohkem vastutusele, liikme õigustele ja kohustustele, kuid selgitatakse ka ühistegevuse olemust ning erinevust teistest kapitaliühingutest, kuna ühistu edukuse võti seisneb targas ja aktiivses liikmes. Ühistu juhtorganitele suunatud tegevused on spetsiifilisemad ning puudutavad ühistu juhtimisega seotud teemasid nagu raamatupidamine, finantsplaneerimine, vastutus, kuid väga palju pööratakse tähelepanu ka kommunikatsioonile, liikmete kaasamisele ning konfliktide lahendamisele. Programmi tegevused aitavad kaasa ühistulise ärimudeli jätkusuutlikumaks muutmisele ning ühistute poolt loodava lisandväärtuse suurendamisele. Tegevused ise koosnevad mitmekülgsetest koolitustest ja infopäevadest, õpiringidest ning ettevõtete külastustest nii Eestis kui välisriikides. Programmi on kaasatud mitmed nimekad valdkonna teadlased ja praktikutest eksperdid mainekatest ülikoolidest ning teadusinstitutsioonidest üle maailma, kes aitavad teiste riikide ühistute kogemust ning teadmisi Eesti konteksti integreerida ja edasi anda. Õpime teiste kogemusest. Igal aastal toimub rahvusvaheliste ekspertide osalemisel ühistegevuse konverents. See on koht, kus suur hulk ühistute arengust huvitatuid sektori esindajaid, nõustajaid, eksperte, teadlasi ja poliitikakujundajaid kokku saavad ning ühiselt ühistute arenguvajadustele ja probleemidele lahendusi otsivad. Kui eelmisel aastal toimunud rahvusvahelise konverentsi peateemaks oli "Ühistegevuse rahvusvahelised kogemused ja edulood", siis sellel aastal on konverentsi fookus koostööl. 22. novembril 2018 Eesti Maaülikooli aulas toimuva rahvusvahelise konverentsi teemaks on „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks“. Konverentsil astuvad üles väga autoriteetsed väliskülalised. Dr Jos Bijman Hollandist Wageningeni ülikoolist on ekspert põllumajandussektori ühistute ja tootjaorganisatsioonide arengut puudutavates küsimustes nii arenenud-, ülemineku- kui ka arenguriikides. Dr Bijman on osalenud mitmetes ühistuid ja tootjaorganisatsioone puudutavates teadusprojektides nii Hiinas, Brasiilias, Hollandis, Keenias, Etioopias, Indoneesias kui ka Tais. Dr Eric Micheelsi , Saskatchewani Ülikoolist Kanadast, teadustöö keskendub laiemalt innovatsiooni väärtusahelale farmides ja põllumajandusettevõtetes. Lisaks neile mainekatele ettekandjatele tulevad esitusele ettekanded Iirimaa ja Hispaania ühistegevuslikelt organisatsioonidelt. Loomulikult on kaasatud ka Eesti ühistute esindajad, kes aitavad avada küsimust, milline on ühistegevuse roll konkurendist partneriks kasvamisel. Meie tegevustes on väga suur rõhk kogemusel ning õppimisel rahvusvahelistelt praktikutelt, kusjuures sama oluline kui võtta eeskujuks parimaid praktikaid, on oluline õppida ka teiste vigadest. Heaks partneriks on siin olnud kolleeg Ateena Põllumajandusülikoolist Dr Constantine Iliopoulos, kes on andnud meile hulgaliselt teadmisi põllumajandusühistute koostöömudelitest ning aidanud avada ühistute juhtimisega seonduvaid probleeme ja väljakutseid. Ka läbikukkunud ühistute tegevusest on võimalik väga palju õppida ning seeläbi vältida teatud valikuid ja tegevusi mis selleni on viinud. Kui vaadelda tuleviku maamajandust laiemalt - väljaspool põllumajandus- ja toidusektorit ning metsandust, võib eeldada, et ühistuline liikumine omandab senisest veelgi olulisemat mõõdet nii majandustegevuse arendamisel kui ka erinevates koostöömudelites. Õnnestumine eeldab laiapõhjalisi teadmisi koostööst ja ühistulisest tegevusest. Täna on suurim ühistegevuse vaenlane isekus, kuid sellest lahtilaskmine nõuab muutusi eelkõige iseendas. Selleks vajame enam teadmisi ja kompetentsi oma valikute kujundamisel ja tarkade otsuste tegemiseks. Meie kõigi ühine eesmärk peaks olema kõrgema lisandväärtuse loomine ning oma positsiooni parandamine tarneahelas.