EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

Toiduga kindlustamisest ÜPP tuleviku teemalisel konverentsil

Allikas: Jarno Hermet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja 19.-20. juuli 2010 ÜPP tuleviku konverentsil
27. juuli 2010. a

Hetkel on käimas olulised konsultatsioonid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikust pärast 2013 aastat.

Lisaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule on nendesse konsultatsioonidesse kaasatud ka Euroopa Parlament.

ÜPP tuleviku konverents Brüsselis 19. ja 20. juulil tutvustas selle poliitika peamisi tunnusjooni.

19. - 20. juuli 2010 - ÜPP tuleviku konverents www.maainfo.ee/index.php

Paolo de Castro (Euroopa Parlamendi esindaja):
Hetkel on väga äärmuslik aeg, sest väljakutseid on palju. Meie asi on kokku panna parim plaan tulevikuks ning poliitilise päevakava põhiprobleem on jätkusuutliku kasvu tagamine. Me peame säästma vett ning hoidma tugevat põllumajandusstruktuuri. Konkurentsivõimelise põllumajandusega saame vastu panna konfliktile maailma põllumajanduse eri piirkondade vahel. Samas tuleb luua põllumajandusse uusi töökohti ja eeskätt noortele. See on suur väljakutse. Tuleb luua tihe side ühiskonna ja farmerite ootuste vahele. Tuletan põllumeestele meelde, et ELi organid töötavad kõik põllumajandustootjate poolel.

Paul Stamper (Brüsseli Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (TNS) tegevdirektori asetäitja):
Alustame sellest, kui tähtsa arvavad ELi elanikud põllumajanduspoliitika olevat. 90% arvab, et see on väga tähtis. 41% on kuulnud ÜPP-st. Siin on kindlasti parandamisruumi. Kodanike arvates on ÜPP prioriteedid kvaliteetsed põllumajandustooted, põllumajandustootjate hea elatustase, kliimamuutuste vältimine, mõistlik toodete hind. Toit peab muuhulgas ka tervislik olema. Kodanike arvamustest pole võimalik teha lihtsaid järeldusi, sest arusaam ÜPP-st on kompleksne, hõlmates väga palju olulisi tunnuseid. EL peab põllumehi aitama nende tööd parandada ja eelkõige pidama silmas keskkonna-aspekte. Põllumajandustootjatele on finantstugi väga oluline. 39% kodanikest soovivad, et põllumeeste toetusi suurendataks.

Adrian Neal (Euroopa maaelu arengu võrgustiku juht):
Toidu tootmine ja selle tarbimine tuleb üksteisele lähemale tuua ning põllumajandustootjaid rohkem tunnustada. ÜPP vajab lihtsustamist toetuste väljamaksete ja kontrolli osas. Praegusel poliitikal on palju tugevaid külgi, kuid mitmed vajakajäämised tuleb edapidises poliitikas parandada.

Kostas G. Stamoulis (Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) põllumajanduse arengu osakonna majandusdivisjoni direktor):
Maailma toitmine on raske, kuid mitte võimatu ülesanne. Toiduga kindlustamine puudutab oluliselt ka maailma vaesemaid regioone, kus inimesed ei saa alati arvestada toidu olemasoluga ning päris ohutu toiduga. Hinnanguliselt elab 1 miljard inimest näljas. Aastal 2050 tuleb toita 9 miljardit inimest. Põllumajandusmaad tuleb laiendada Lõuna-Ameerikas ning Aafrikas. Toidu import arengumaadesse kasvab järjest ning vilja import eeldatavasti kahekordselt. Tootmise ja tootmisefektiivsuse suurendamine arengumaades on põhjapaneva tähtsusega, sest suurendab inimeste sissetulekuid, kelle elu sõltub põllumajandusest.

Joris Baecke (Euroopa Noorte Farmerite Nõukogu president):
Küsimus on, milline peab olema tuleviku ÜPP, et noored jääksid ja tuleksid põllumajandusse? Ainult 7% EL-i põllumajandustootjatest on alla 35 eluaasta. Olukord on väga murettekitav. Paljudes maades on suur osa põllumajandustootjatest üle 65 aasta vanad, nagu näiteks Itaalias ja Portugalis. Noortele tuleb anda finantsiline võimalus alustada põllumajandusega. Noortele antavad laene peab toetama. Põllumajanduskeskkond peab olema ennustatav, et noored tahaksid ja julgeksid põllumajanduse tulla. Kui me tahame, et põllumajandus säiliks, on meil vaja põllumajandustootjaid.

Marc Dufumier (Põllumajandussüsteemide professor):
Nälg maailmas ei ole tingimata toidu kättesaadavuse probleem, sest kohati on meil toidu ületootmine. Biokütuse tootmine võtab endale palju teravilja ületoodangust. Põllumajandusliku tootmisefektiivsuse vahed arenenud ja arenguriikide vahel on väga suured. Näiteks toodab Prantsuse põllumajandustootja Senegali põllumajandustootjast ühel hektaril 5 korda enam teravilja. Arengumaadel peab samas olema õigus oma maade põllumajandust kaitsta.

Jerzy Wilkin (Varssavi Ülikooli Professor):
Sotsiaalne dialoog maaelu ja põllumajanduse üle kasvab. Eriti tähtis on, et uus põllumajanduspoliitika saaks piisavalt põhjendatud. Põllumajanduspoliitka läheb ka järjest keerulisemaks, kuna hõlmab järjest laialdasemaid valdkondi. Avalik raha, mis liigub põllumajandusse, ei ole antud niisama, vaid see on ülioluline toetus inimestele, kes meid toidavad.

Kommentaarid saalisviibijatelt: toidu tarbijad on toidu kaastootjad, kuna nad näitavad oma söömisharjumustega, mida ja kuidas nad eelistavad. See, kuidas me praegu oma maad harime, määrab, mis saab meist tulevikus. Tohutu väetise hulga kasutamine ei ole jätkusuutlik põllumajandus. EL jätkab põhiviljade eksporti arengumaadesse ning seda ei peaks vaatama ainult kui kasulikku kaubandust, vaid vajadust toita arengumaade inimesi praegu ja tulevikus. Euroopas on puudu kõrgväärtuslikust taimsest valgust, mis tuleb kolmandatest riikidest sisse vedada.

Francesco Mantino (Itaalia Rahvusliku Põllumajandusinstituudi uuringute direktor)
Maakeskkond on aastatega palju muutunud. Me peame liikuma talude konkurentsivõimelt toiduahela ja territoriaalsesse konkurentsivõimelisusesse, sest maaelu ja põllumajandus on väga tihedalt seotud ning piirkonnad Euroopa lõikes väga erinevad.

Ariel Brunner (Birdlife International)
Euroopas on suur keskkonna-alane kriis. Suured probleemid on pinnase kahjustustega. EL on praegu põllumajanduspoliitika osas mittejätkusuutlikult raiskav. Me kasutame palju rohkem loodusväärtusi, kui vaja oleks. Suur osa põllumajandusest sõltub mineraalväetistest ning fossiilkütustest. See, kas me suudame toitu tulevikus piisavalt toota, sõltub palju keskkonnast ning puhtast veest. ÜPP põhiline probleem on liigne toetamine. Mida rohkem raha, seda rohkem reostust ja vastupidi. Rohkem toetamist vajavad hoopis keskkonda vähem kahjustavad tootmisviisid nagu näiteks orgaaniline tootmine.

Kommentaarid saalisviibijatelt: 25% farmeritest on viimase 10 aasta jooksul tegevuse lõpetanud. Peame leidma tee välja vanamoodsast põllumajandusest ning motiveerima noori põllumajandusega tegelema. Viimased 50 aastat pole tööhõive põllumajanduses olnud eesmärk omaette ning kui me tahame saada noori põllumajandusse, peame põllumajandust puudutava tööhõive osa põhjalikult üle vaatama.

Töögrupp - toiduga kindlustamine

Toiduohutus on suuremalt osalt tootmise ja tarneahela probleem. Aja jooksul on toidu kvaliteet kõvasti paranenud. Euroopas ei ole keegi näljas. Samas võib toiduga tagatus olla väga õrn. EL ei tohi olla sõltuv imporditud toidust. Suur probleem on toodangu hinna volatiilsus. Toiduga kindlustamise eesmärk tagada Euroopa elanikkonnale toit.

Jean-Francois Sousanna (Prantsusmaa Põllumajandusuuringute Rahvusliku Instituudi keskkonnaosakonna teadusdirektor):
Euroopa põllumajandus sõltub väga palju ilmast. Põhja-Euroopas on tihti liiga külm ja Lõuna-Euroopas liiga palav. Kliimamuutused toovad esile võimalused kasvatada mingis regioonis kultuuri, mida seal varem ei olnud võimalik kasvatada.

Chris Gilbert (Trento Ülikooli majandus- ja äri doktoriõppeprogrammide direkor, Itaalia):
Toiduga kindlustamine on tihedalt seotud energiajulgeolekuga. Euroopas ei ole tegelikult toiduga garanteerimise probleemi. Maailmas tervikuna ei ole nii suurt sidet biokütuse tootmise ja toidu kallinemise vahel. Ka klliimamuutuste ja toidu tootmise vahel pole veenvat teaduslikku tõestust. Nisu ei kasutata biokütuseks, kuid 2007 - 2008.a tõusis nisu hind sellele vaatamata. Teraviljade hindade volatiilsus on pigem tõusnud. ÜPP peaks olema rohkem suunatud Euroopast väljapoole, et aidata arengumaid. Eksporditoetused EL-i tootjatele tõstavad arengumaadesse viidava teravilja hinda. Maailma kaubanduse liberaliseerimine mõjutab teatud määral toiduhindade volatiilsust. Kui meil näiteks oleks impordiks piirid kinni, ei tunneks me teravilja hinna langust Ameerikas.

Giovanni Anania (Calabria Ülikooli majandusprofessor põllumajandusturgude ja Euroopa majandusintegratsiooni alal):
EL-s elab 40 milj inimest, kellel ei ole piisavalt süüa. Tootes rohkem süüa, ei aita me samas kuidagi kaasa sellele, et Euroopa vaesem osa saaks ka rohkem toitu osta. Globaalselt on toidu kättesaadavus palju suurem probleem. Maailm toodab tegelikult nii palju toitu, et jätkuks kõigile, kuid probleem on selle kättesaadavuses. Inimestel pole raha seda osta. Praegune ÜPP ei tee piisavalt tagamaks ELi toidu konkurentsivõimet maailmas. EL on suurendanud kõrgete lisaväärtusega toiduainete väljavedu. EL-i põllumajanduskaubandus on maailmas omal kindlal kohal.

Christiane Lambert (põllumajandustootja, Prantsuse Rahvusliku Farmerite Ühenduse aseesimees):
Toiduga kindlustamine tähendab stabiilsust nii koguse kui kvaliteedi osas. Tuleviku toidutootmine on säästlikum ja jätkusuutlikum. Tuleviku ÜPP-s mõeldakse mitte ainult 2013. aasta peale, vaid 2020 ja sealt edasi. ÜPP elluviimine sõltub palju rahast, mida see poliitika saab.

Kommentaarid saalisviibijatelt: Euroopas juba on tegelikult kerge toidu puudujääk ja seda just näiteks kala osas. Miks on Euroopas 40 milj inimest, kes ei saa piisavalt süüa? Nendel inimestel pole raha, et toitu piisavalt osta. Need inimesed pole niivõrd ÜPP ülesanne, kuivõrd mõne teise poliitika probleem. Samas muidugi, me soovime toota toitu ja müüa mõistliku hinnaga. Ühiskond peaks liikuma vähema lihatarbimise suunas.

Töögruppide kokkuvõtted üldkogul

Maapiirkondade tuleviku töögrupp, Maria Teresa Pinto Correia (Evora Ülikooli (Portugal) maastikuhalduse ning biofüüsilise planeerimise professor)
Tulevikus pööratakse rohkem tähelepanu territoriaalsele arengule ning territoriaalsete erinevuste teadvustamisele. Elu reguleerivad erinevad poliitikad viiakse rohkem kooskõlla, et inimesed saaksid lihtsalt ja loogiliselt aru, milliseid norme järgida. Lihtsustatakse ka erinevaid protseduure. Mitmekesisust hinnatakse edaspidi rohkem.

Avalike hüvede töögrupp, Peter Nowicki (Hollandi Wageningen’i Põllumajandusuuringute Instituudi teadur)
Põllumeeste tööga on seotud mitmed avalikud hüved nagu näiteks meid ümbritsev keskkond. Talumehed on ettevõtjad ja ärimehed nagu teised ning tegutsevad tiheda konkurentsi tingimustes. Maad ei tohi nõnda harida, et kahjustatakse linde, loomi ja vett. Põllumajandustootjad on ise selle probleemi lahenduseks ning seda tootmissektorit on vaja innoveerida ja laiendada. On võimalik laieneda nii, et sellest võidavad nii põllumajandustootjad kui ka keskkond. EL peab saama igat tüüpi põllumajanduse liidriks maailmas.

Töögrupp - Kvaliteet, mitmekesisus ja tervis, David Clarke (Suurbritannia Toidustandardi tegevjuht)
Tarbijad on väga erinevad ja hoolivad erinevatest asjadest. Mõnele läheb korda loomade heaolu, teistele GMO, toodete valik ja kvaliteet jne. Seda valikut tuleb austada ning aktsepteerida. Praegused loomade heaolu standardid ei ole piisavalt kõrged. Hetkel tundub olevat meil ajaloo suurim juurdepääs toidu mitmekesisusele, kuid seda muidugi ei saa öelda kõikide kodanike kohta.

Padraig Walshe (COPA)
Perefarmid ei saa volatiilsusega hakkama. Nad pole rahvusvahelised kompaniid. Noored vajavad investeerimiseks kindlust tuleviku suhtes. Talumehed ei saa toota toitu järjest odavamalt, see pole võimalik. Me tahame säilitada Euroopa peretalude ja farmide mudeli, sest meil peab olema mitmekesine toit. 2/3 euroopa farmidest on sõltuvad ÜPP-st tulevast rahast. Raha aga küsitakse paljude teiste valdkondade jaoks ning põllumehed peavad oma positsioone kaitsma, sest Euroopa toodab maailma kõrgekvaliteediliseimat toitu. Kui me tahame edaspidi saada väga head toitu, siis peame jätkama makseid ÜPP esimesse sambasse ehk põllumajandustootmisse maal.

Paolo Bruni (COGECA)
COGECA-s on 38 000 kooperatiivi. Euroopa kodanikud soovivad kõigis valdkondades kõrget kvaliteeti ja meie peame selle tagama. Meil on väga selged vaatenurgad: tuleb parandada stabiilsemate hindadega turustamisvõimalusi talunikele; talunike positsiooni peab kaubandusahelas tugevdama.

Susanne Langguth (Euroopa toidutööstuse esindaja)
70% EL’is toodetud toidust töödeldakse Euroopas. EL peab saama sõltumatuks kolmandatest maadest tulevatest toorainetest. ÜPP peab tagama stabiilsuse tootjatele ja tarbijatele. Töötlev tööstus on jaekaubanduse poolt väga suure surve all ning meil on raske maksta farmeritele rohkem. ÜPP peab tagama põllumeestele turu ennustatavuse.

Joop Stet
Üks edukamaid tootmissektoreid Euroopas on kartulikasvatus, mis on paljuski saanud hakkama ilma ÜPP-ta ning näiteks 60% Hollandi põlumajandussissetulekust pärineb kartulisektorist.

Euroopa tarbijad tahavad esimese asjana ohutut toitu ja mis iganes päritolu. Ohutus on turule saamise eeldus. Tarbija tahab ausat ja õiglast hinda. Poliitika ei saa olla selline, et soodustab juurviljade tarbimist ning samas finantseerib hoogsalt lihatootmist.

Michael Dower (Põllumajanduse ja maaelu konventsioon)
ÜPP peab hõlmama ka toitumisalase hariduse - kuidas on tervislik toituda? Lähituleviku uus väljakutse on nanotehnoloogia ning nano-osakesed toidupakendites, millega tuleb tegeleda.

Töögrupp toidu tootmise mahu säilitamisest

Herve Guyomard (Põllumajandusuuringute Instituut)
Peamine küsimus on, kas toiduga kindlustamine on avalik hüve, mis peab kõigile inimestele olema kättesaadav? Kui toit pole piisavalt märgistatud, ei saa tarbijad aru, millise päritoluga toiduga tegemist on. Muidugi on vaja julgustada inimesi tervislikult toituma. Sealihasektor on olnud pikka aega väga raskes ja ebastabiilses seisus. Toidu tootmise mahtu mõjutab üleilmne majanduskriis ja turu volatiilsus. Hetkel on näiteks Prantsusmaal paljud maapiirkonnad paremas seisus kui linnapiirkonnad. Ka siin on küsimus, kuhu suunata avalik raha, millise piirkonna arendamisse? Uuendamine peab olema palju radikaalsem kui seni.

Antonio Fernandez Torano
Võimalused farmide tootmisvõimsuse suurendamiseks on piiratud. Suurim osa Euroopa farmeritest on perekonnad või siis üksikisikud. Põllumajanduskindlustust pakutakse vähemalt osaliselt peaaegu kõigis liikmesriikides, kuid mitte igal pool ei ole see populaarne. Tugev ÜPP on hetkel talumeestele tähtsam kui iial varem. Piimaturul pole sekkumiskokkuostu poliitika olnud vajalikul tasemel. Toiduga tagamise võimalus sõltub väga ka kaubanduse korraldamisest.

Kuidas siiski tagada toodangu püsivus, kui noori farmereid on ainult 7%? Oluline on teadus-ja arendustöö osa suurendamine, et kasvavat vajadust rahuldada. Praegune toetuste süsteem on väga problemaatiline. Uutes liikmesriikides väheneb põllumajandustoodang ja asi liigub eksportijatelt importijate poole. Uutele liikmetele on vaja võrdseid tingimusi vanade liikmesriikidega.

Arutluse all on võimalus tulu kompenseerimine hinna suurte kõikumiste tõttu. Euroopas on näiteks piirkondi, kus ainus ellujäämisviis on loomapidamine. Viimastel aastatel on kannatanud palju just piima -ja loomalihasektor. On maid, kus ei saa viljasaaki kindlustada ning keeruline on seda süsteemi välja töötada. On riike, kus avalikust allikast finantseeritud kindlustus farmeritele on ennast õigustanud. Näiteks Prantsuse loomalihatootjad on viimase aastaga keskmiselt kaotanud 700€ tulu tootja kohta kuus. Paljud farmerid sõltuvad ekspordist ning sõltuvad tulevikus veelgi rohkem. Samas pingutavad ka arengumaad oma põllumajandustootmise suurendamise nimel.

Tähelepanekud pani kirja:
Jarno Hermet
Linnu Talu OÜ

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
POLLUMAJANDUS.EE: Väike on tark - "Small is Smart"
MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajanduses tuleb mõelda keskkonnale ja innovatsioonile
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Türi Konnas kogunesid Järvamaa käsitöömeistrid
PÕLLUMAJANDUSAMET: Taimekahjustajate levikuriski tõttu karmistuvad taimede sisseveonõuded
MAAELUMINISTEERIUM: Tootmiskohustusega seotud toetused suurenevad järgmisel aastal 173 000 euro võrra
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere noored saavad endale maleva
MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopa linnades
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 23 (446)
LEADER TEGEVUSGRUPID: Porikuu festival on meelitanud 4000 huvilist Loode-Eestit avastama
JÄRVA ARENGU PARTNERID: Maaeluministeeriumi ja maaeluvõrgustiku esindajad Järvamaal
KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU: Meie piirkonna õpilased võistlevad Robotexil
EIP-AGRI: Teeninduspunkt otsib abikäsi!
MAAELUMINISTEERIUM: LEADER tegevusgruppide külastused: Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Pärnu Lahe Partnerluskogu

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo