EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

PIIRIVEERE LIIDER: Ühiselt tegutsedes jõuad kaugemale kui üksinda liikudes

Allikas: Piiriveere Liider
6. november 2018. a

Olen seda meelt, et ühiselt tegutsedes jõuad kaugemale kui üksinda liikudes. Üksinda saab edukalt arendada oma äri. Kuid kui soovid valdkonnas oleks edenemist, siis on mõttekas tegutseda kellegagi koos. Kui oma äris on vajalik investeerida, siis pole muud, kui soetada vajalikud seadmed. Kui on mõte panustada arengusse ja innovatsiooni, siis on mõttekas kutsuda partnerid kokku. Ühiselt arutada ja mõelda välja, mis on need olulised asjad, mida me kõik tahame õppida. Ühistegevuse projektis peab olema eestvedaja. Tuleb hoolikalt kaaluda, kes on valmis paar aastat seda rolli hoidma. Koostöö – see on suur tahe ja pühendumine.

Millest alustada ühisprojekti planeerimisel? Esiteks tuleb selgeks mõelda, mis on see oluline tulemus või oluline muutus, kuhu tahame konkreetse projektiga jõuda või mida ellu kutsuda. Mis on see, mis aitab tõsta minu ettevõtte konkurentsivõimet ja on samas piirkonnale kasulik. Kuna ühisprojekt kestab pikka aega - vähemalt kaks aastat, siis soovitan: 9 korda mõõda ja 1 kord lõika. Mõõta võib vaat et isegi rohkem. Seega projekti planeerides veendu, et sellesse planeeritud tegevused on tõesti vajalikud. Ka eraelus: kui kulutad millegi peale kaks aastat, siis järelikult peab see sinu jaoks oluline teema olema.

Kõigepealt soovitan panna ideed üheskoos ajurünnaku vormis kirja. Esialgu võiks ideid rohkemgi olla. Kirja pandud mõtete seast tuleks projekti põhiline tulemus välja peilida. Teistest nö lisategevustest võiksid sõelale jääda ainult need kõige olulisemad.

Ühisprojekt peab lõppema sisulise tulemusega. Kui ühisprojekti keskmeks on raamatu koostamine, siis on selleks tulemuseks on raamatu trükkimine. Giidide koolituse puhul lõppeb see giidide eksamiga. On selge, et vastavalt projekti teemale, on tulemused erinevad. Ühisprojekti (meede 3.1) meetmelehel on ka välja toodud näiteid projekti võimalikest tulemustest - ühine laat, väljapanek, esitlus vms.

Ühisprojektis võib olla palju partnereid, kuid mina soovitan – nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Mida rohkem inimesi, seda rohkem tekib suhtlemist ja kokkuleppimist.

Minu soovitus on projekt pigem planeerida minimaalse lubatud aja piiresse (s.o veidi üle kahe aasta). Kuna iga kvartal peavad toimuma tegevused, siis oleks oluliselt pikemaajalise projekti puhul eelarve mahtu silmas pidades piisaval hulgal sisukate tegevuste elluviimine suhteliselt keeruline.  

Kui ideede ajurünnaku faas on läbitud, valikud tegevuste osas tehtud, vastavalt sellele eelarve koostatud ja partneriga kokku lepitud, siis edasi tulebki hakata tegelema projektitaotluse kirjutamisega. Projekti sisulise komplekti ja eelarve soovitan esimesena kokku panna ja alles siis hakata taotlust koostama. Muidugi on osa dokumente, millega on vaja tegeleda paralleelselt.

Olen kogenud, et algajaid projektitaotlejaid hirmutab nõutud dokumentide hulk. Seega on mõistlik esmalt välja selgitada, mis dokumendid on konkreetse taotluse juures vajalikud. Soovitan enda tarbeks teha nõutud dokumentide nimekirja. Kui midagi nimekirjast saab tehtud, siis tõsta see ümber teise jaotusesse, kus on kirjas juba tehtud asjad. Nii on selgelt näha, millega veel tegeleda on vaja.

Projekti eelarvest. Projekti planeerides soovitan selle kogukulu jagada suuremateks plokkideks, et arvepidamist oleks mõistlikumalt. Näiteks ühistegevuse projekti maksimum toetusmäära puhul (so 20 tuhat eurot) võiks projektis olla 4-6 erinevat plokki ehk pakkumist. PRIA küll ei nõua kohe pakkumisi, kuid mina olen alati pakkumised ja hinnapäringud kohe taotlusele lisanud – see on minu enda kaitseks.  Hinnapäringute ja pakkumiste küsimisel tuleb silmas pidada taotleja enda hankekorda. Enamus MTÜdest on riigihankekohuslased. Õnneks on hangete piirmäärad tõusnud. Vastavalt saab sõnastada ka MTÜ hankekorra.

Pikaajaliste projektide puhul on protsessi planeerimine väga oluline. Projekti etapid tuleb läbi mõelda, plaan peab projektitaotluses kirjas olema. Kuid sama tähtis on ka projekti teostamisel plaani pidada, vajadusel aegsasti muuta-täiendada. Kahe aasta jooksul võib ju paljugi muutuda. Kui pikemalt ette planeerid ja asjad läbi mõtled, siis saad suurema tõenäosusega sellise tulemuse, nagu oled tahtnud.

Kuna ühisprojekt on pikaajaline, siis peavad projekti partnerid olema veendunud, et valitud projektijuht veab projekti lõpuni välja. Õnneks on ühisprojektis projektijuhi tööd võimalik tasustada. Kaheaastase projekti kohta pole tasu küll märkimisväärselt suur, kuid see on olemas.

Lihtsam on ühisprojekti planeerida ja teostada kellegi käe kõrval, kui ise päris nullist alustades. Kui keegi mõtleb sinuga kaasa, annab nõu. See aitaks kindlasti nii mõndagi taotlejat, kes varem pole sellist laadi projektidega kokku puutunud. Kuid samas midagi liiga keerulist selles ka ei ole. Igas rahastusprogrammis on lihtsalt omad mängureeglid, mille järgi toimetada.

Ülle Pärnoja

November 2018
Tagasi  Edasi
Maainfo
   


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo