VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Leader projektitoetus. Purtses pulbitseb pruulikoda. |
Allikas: Virumaa Koostöökogu
6. november 2018. a |
Metsik Ida, Industriaal, Mägede Hääl, Siidisuka, Väike Tuhamägi – kõlab meie kandile omalt ja põnevalt? Ongi oma ja põnev. Sest Purtse külas Purtse mõisa vahetus läheduses toimetab aastast 2016 nelja osanikuga Purtse pruulikoda, mille tegevust muuhulgas on toetanud ka kohalik Leader tegevusgrupp Virumaa Koostöökogu.
Uurisime kahelt pruulikoja asutajalt, kuidas neil senini läinud on ja mis plaane tulevikuks peetakse. Juttu vestsime ühe osaniku Janner Eskori ja praeguse pruulmeistri Innar Marmoriga, kelle õlul pruulikojas toimetamine tänasel päeval peaasjalikult ongi. Janner tulihingelise kodukoha patrioodina leiab, et suurim kasu ettevõtmisest on olnud pruulikojas toimetajate panus pisikese Purtse küla ja laiemalt Ida-Virumaa Eesti kaardile sättimine.
Mis juhtus, et Purtsesse pruulikoda tekkis?
Janner: Kõigepealt juhtus see, et oli vaja lisateenuseid Purtse kindluselamu juurde ja tekkis huvi õlletootmise vastu ja Innariga kodus garaažis ajasime seda asja paar aastat. Siis mõtlesime, et võiks ikka pruulikoja teha ja nii ta läks.
Innar: Praegu on meil töötajaid 4 – mina ja kolm kohalikku, kes elavad 2–10 km raadiuses.
Toodangust – on püsinud sama või on olnud õllesõpradele ka üllatusi? Mitu õllesorti hetkel käigus on?
Innar: On kindlad õlled, mis on samad olnud, neid on 5–7. Ja on ka selliseid eksperimentaaltooteid, mida on tehtud vastavalt vajadusele või ideedele. Sel aastal üllatasime õllesõpru näiteks tomatiõllega.
Janner: Ketipoodidest leiab põhitoodangut. Ja siis need eksperimentaalid, nagu selleaastane tomatiõlle, mida on ka 5 ringis, teeme vastavalt vajadusele ja kuidas tellimused on.
Pakute lisateenuseid ka, või olete puhtalt pruulimise peal väljas?
Janner: Põhiline on ikka pruulimine, aga juurde tuleb lähiajal ka degusteerimisruum (tap-room), siis saab kohapeal ka maitsta, millega tegeleme.
Innar: Virumaa Koostöökogule sai esitatud projekt, mille raames on plaanis tootmismahtusid suurendada ja seada sisse 100-liitrise tootmismahuga pruulikoda seadmetega, mida on läbi klaasi näha. Seal näeme meie siis ka kliendi vahetut emotsiooni, mis rinna rõõmsaks teeb (naerab).
Kuidas on konkurentsiga? Kas see on üldse teema käsitööõllede maailmas?
Janner: Pigem teevad Eesti käsitööõlletootjad koostööd. Aga mingil määral ikka tunnetame konkurentsi, nagu ikka ettevõtluse puhul. Poeriiulitel on neid tootjaid ju väga palju tegelikult.
Innar: Hästi saadakse läbi jah – vajadusel vahetatakse või laenatakse toorainet näiteks. Riiulil oleme muidugi konkurendid. Oma pruulimistarkusi käisin ka omandamas ikka kohalike tootjate juures – abis pruulimas ja praktiseerimas ja tehnoloogiaga tutvumas. Internet on ka hea abimees (naerab).
Millega pruulikoja tegemiste osas oled kõige enam rahul?
Innar: Kui hea toodangu saab ja hästi maitseb ja välja tuleb.
Janner: Ja see, et saame Ida-Virumaa asja ajada. Ja kliendid on meie õlled hästi vastu võtnud.
Mis on eksootilisim paik, kust teie toodangut leida võib ja kas vallutate ka välisturge?
Kuna Eesti turul väga suurt kasvu ei ole, siis tuleb ikka ekspordiga tegeleda, kuigi see on aeganõudev. Kõige kaugemale oleme saatnud oma toodangut Jaapanisse. Muidu on ekspordiriigid lähiriigid – Läti, Leedu. Soome ja Rootsi on ka sellised, millele keskendume.
Mida pruulikoja pidamine ettevõtjaks olemises õpetanud on?
Janner: Isiklikus plaanis kindlasti teadmised põhjalikust paberimajandusest. Eriti alkoholitootmisega kaasas käiv bürokraatia on palju praktilist õpetanud küll. Samas see on ka vajalik. Ettevõte on küll algusjärgus, aktsiisiloa saime 2016. a lõpus, aga kogu aeg läheb ikka paremini. Belgias, kus õllekultuur on ajalooliselt tugevama traditsiooniga kindlasti kui Eestis, on pisikeste kodupruulikodade toimetamise protsess kindlasti lihtsam.
Mis pruulmeistri ameti juures kõige toredam on? Ja mis kõige keerulisem?
Innar: Positiivne tagasiside (naerab). Keerulisem… Müük on kõige keerulisem. Aga 2017. a augustist on meil üks edasimüüja, kes sellega kõvasti abiks on just ekspordi poole pealt.
Kuidas inspireerid ettevõtluse võtmes neid kes veel kõhklevad, alustama mingi „oma asjaga“, kui nad seda veel teinud ei ole?
Janner: Kui tuleb mingi idee, siis tuleb sellega edasi töötada, kasvõi proovida. Kui läheb õnneks, on hästi, kui ei, pole ka midagi hullu – oled kogemuse võrra rikkam. Hobikorras ettevõtluse loomisel tulemuslikkuse mõttes minu nägemuses pikka perspektiivi pole. Et peaks kohe alguses mõtlema ettevõtluse poole pealt, kuidas asi välja võiks kukkuda.
Innar: Eduka ettevõtte saladus on kolme tähega ja lühidalt – töö (naerab). Pruulikojaga olen seotud Purtses 24/7 ja nii ongi. Ja mitu sammu peab ette mõtlema – näiteks tootmises tuleb aasta pärast mahtude suurendamise peale mõelda juba praegu.
Mida tulevik pruulikojale toob? Millest sa pruulikoja kontekstis unistad?
Innar: tahame oma tootmismahtusid kahe-kolme kordistada. See on järgmine samm ja eesmärk. Degusteerimisruumi avamine on meie jaoks verstapost. Praegu on igapäevaselt ukse taga kliendid, kel on huvi ekskursioonide ja meie tegemiste osas. Ja järgmiseks hooajaks festivalide jaoks võibolla mingi lastetoode ka mahla baasil on plaanis. Aga see on alles mõte.
Janner: Palju õllesõpru (naerab). Eks mahud peavad kasvama ja ekspordi arv, Innaril on õigus.
Purtse mõisas, mis on pruulikoja vahetus läheduses, toimetavat kummitused. Kas pruulikojas on ka mõnda kohata olnud?
Ei, pruulikojas ei kummita. Kummitused on kindluse majas kindlalt kinni.
Purtse pruulikoja kontakt:
https://www.purtsepruulikoda.ee/
Facebook: Purtse Brewery
e-post: innar@purtse.ee
tel: +372 506 3771 |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles