EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Maaturismil on tulevikku ja mitte ainult siseturismi sihtkohana

Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik
14. november 2018. a

Oktoobri alguses toimus Druskininkais Leedus 6. Euroopa Maaturismi Kongress (6th European Congress on Rural Tourism). Kongressil oli ligi 250 osalejat 29 riigist üle maailma. Seekordne kongress keskendus Hiina, India ja USA turule. Kongress oli üks osa EL-Hiina turismiaasta 2018 sündmustest. Kongressil sai näha maaeluvõrgustiku ja MTÜ Eesti Maaturism koostöös valminud stendinäitust Eesti maaturismi näidetega.  

Maaturismil on potentsiaali

Maailma elanikest on praegu ligikaudu 55% linnaelanikud, kuid 2050. aastaks ennustatakse linnaelanike osakaaluks juba 68%. See tähendab, et järjest enam inimesi kaotab sidet loodusega, mida hakatakse otsima ning üks väljund selleks on maaturism.

Maaturism saab jaguneda väga mitmeti: seiklus-, agro-, öko-, loodus-, taluturism jne. Maaturismi kontseptsioon erineb üldisest, kuid on teatud ühised jooned. Kuigi maaturism on peamiselt koduturule suunatud, siis ikkagi on kasvamas ka rahvusvaheliste turistide arv. Miks? Sest linnad on juba avastatud, tahetakse uusi kohti, uusi emotsioone, uusi kogemusi. Lisaks on maapiirkonnas võimalus suhelda inimestega vahetult.

Turistid Hiinast, Indiast ja USAst

Maailma turismiturul on suurima turismipotentsiaaliga riigid Hiina ja India, arvatakse, et 2020. aastaks on Indiast tulemas 50 miljonit välisturisti ning 20% indialaste sihtkohaks on juba praegu Euroopa. 

 

USA on Hiina järel maailmas teisel kohal turistide arvu poolest - 10% maailma turismile tehtud kulutustest teeb USA. USA peamine turismi sihtmaa on Euroopa - ligikaudu 84%.

Üksikettevõtte ja isegi mitte üksikriigina ei ole mõistlik turundada, vaid peaks tegema piirkonniti koostööd. Ettevõtjal on oluline kuuluda võrgustikku - võrgustik hoiab ettevõtjat. Naaber ei tohi olla vihane konkurent, vaid peab olema hea koostööpartner.

Nii riigi tasandil kui ettevõtte tasandil peaks määratlema:

  • Kes on parimad turisti segmendid, kes on Sinu kliendid?
  • Miks nad tulevad (mis on nende motivatsioon)?
  • Mida nad tahavad (tooted ja teenused)?
  • Kuidas nendeni kõige parmini jõuda (info levitamine ja kommunikatsioon)?
 
  • Näide: Costa Rica kui ökoturismi maa

Costa Rica on riik Kesk-Ameerikas, mille pindala on 51 tuhat ruutkilomeetrit ning seal elab 5 miljonit inimest. Peamine sissetulekuallikas on turism (2017.a oli 3 miljonit välisturisti). Costa Rica on vastu võtnud otsuse, et nad on ökoturismi maa.

  • CAITO projekt - Läti, Eesti ja Soome koostööprojekt, mis on suunatud Jaapani turistidele (pildil on Läti maaturismi ühingu juht Asnate Ziemele)

Ka Eesti maaturismi ühing on seotud ühe Aasia turule suunatud koostööprojektiga - rahvusvaheline CAITO projekt, mille eesmärgiks on leida võimalused, kuidas muuta jaapanlastele oma turg atraktiivseks. 
www.Balticsea.countryholidays.com

 

Peame muutma paradigmasid

Oluline on meeles pidada, et sageli saame asjadest erinevalt aru! Mingi sõna teises keeles võib tähendada väga rumalat.

Me ei peaks ootama ja vaatama, mida teised teevad, peame ise tegutsema ja muutuma. Kui puudub visioon, siis ei toimu ka arengut. Tulevikku tuleb ette kujutada julgelt ning tuleb olla uuenduslik.

Et muutuda, siis peame muuta paradigmasid, nt:

  • Tuleb aru saada 0-summa mõtlemisest - kui keegi kaotab kasumis, siis keegi teine saab selle endale.
  • Ühiskond on kõige olulisem. Peame andma kohalikul kogukonnal otsustada, kas nad tahavad olla turismi objekt.
  • Majanduslik mõju - otsused, otsused… kuna oleme ettevõtjad, siis majanduslikud otsused on olulised.

Oluline pole see, mida sa müüa tahad, vaid see, mida klient osta tahab. Oluline on pakkuda toodet koos teenusega.

Loo jutustamine

Turismis on tähtis roll lugudel ja loo jutustamisel. Loo jutustamine sai alguse muinasjuttudest - läbi muinasjuttude õpitakse, kuidas käituda. Lood avavad meie südamed ja meeled. Tänapäeva muinasjutud on meie laste jaoks eelkõige multifilmid. Lapsed näevad muinasjutte teisiti, kuid ikkagi nad salvestavad selle kuidagi enda teadmistesse. Läbi multifilmide kujundatakse laste mõttemaailma. Maailma vanim muinasjutt, mis inimesi siiani mõjutab on PIIBEL.

Hea loo komponendid:

  • Kangelane - tuleb leida kangelane. Ta peab olema meeldejääva välimusega, tark jne.
  • Draama - vaja on draamat.
  • Struktuur - oluline on panna kõik see õigesse struktuuri.

Maaturismi tulevik

Kongressi lõpetas mõtisklev arutelu - maaturismi tulevik muutuvas maailmas.

Maaturism sai alguse 20. saj alguses Alpidest. Kasv Euroopas ja mujal algas 1970ndatel.

Miks? Peamiselt seepärast, et põllumajandusest saadav sissetulek langes. Kuid see oli erinev tavalisest turismist: personaalne ja väikesemahuline, koos loodusega, põllumajandusmaastikud, rahvast vähe, nišitegevused. Maaturism sai edukaks, sest mitmekesistas maamajandust, aitas naisettevõtlust, tõi maapiirkonda sissetuleku ja uusi ideid, uusi oskusi ja inimesi. 2009.a tõi maaturism Euroopa majandusele sisse 150 miljardit eurot.

 

Kuid ajad muutuvad - konkurents on kasvanud. Maaturism ise on konkureeriv - iseenda sees ja teistega, kruiisilaevad, madala hinnaga lennud, linnaturism, kultuuriturism, taastusravikeskused, uued madalahinnaga linnahotellide ketid, interneti booking süsteemid.

Uued väljakutsed: sotsiaalne turundus, AirBnB, kliimamuutused ja muutused ühiskonnas, standardid kasvavad, vananev maaturismi rahvas ja infrastruktuur, ei ole korralikku valitsemissüsteemi, partnerlust, ei võeta vastu uusi ideid, puudub sihtkoha majandamise kultuur, nõrgad teadmised turu kohta.

Tulevikku vaadates: peale on kasvamas maaturismi teine generatsioon, mis muudab maaturismi toimimist üksikettevõttelt koostööle, võtab arvesse kultuuri-innovatsiooni (ei piisa vaid vanaemadest ja vanaisadest), võtab üle taastusravi põhimõtted, kui ei muutu traditsiooniliseks kuurordiks, oskab ära kasutada kliimamuutuste ohtusid (muuda oma oht võimaluseks), vaatab aeglase turismi suunal, üha rohkem on tegemist elustiili ettevõtetega, arvesse võetakse kasvavat vananevat turgu.

Missugune koostöö võiks olla?

  • Miks mitte rahvusvaheline, kuna meil on samad probleemid.
  • Teadlased juhivad, sest neil on aega ja nad peavad oma teadustööd tegema, see annaks neile võimaluse ühendada oma töö praktilise vajadusega.
  • Teised partnerid on kohalikud ettevõtjad.
  • Vaja on kindlasti ka asjaajajat, juhti.
  • www.alter-net.info - sellelt veebilehelt leiab võimaliku koostöömudeli.

MTÜ Eesti maaturism

MTÜ Eesti Maaturism (www.maaturism.ee) on väga tegus katusorganisatsioon, mille eesmärgiks on maaturismiteenuse pakkujate ühise huvide esindamine eesmärgiga toetada maaturismi arengut. Ühingul on üle 280 liikme. Käimasolevad projektid, osad neist rahvusvahelised, millest mitmed on seotud kohaliku toiduga:

Osalised ollakse rahvusvahelises projektis „Baltic Sea Food“.
Rahvusvaheline projekt CAITO, mis on suunatud Jaapani turule, et muuta piirkond atraktiivseks Jaapani turistidele. Osalevad partnerid on Lätist, Eestist ja Soomest.
Just täna, 14. novembril leiab juba neljandat korda aset maaturismi ühingu ja Maaeluministeeriumi koostöös korraldatav „Eesti toidu pärastlõuna“, mis sel korral toimub Tartumaal Waide motellis. Info ka maaeluvõrgustiku veebilehel.

LISAINFO kongressi kohta:

Juuli 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
  

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 8/2020 (33)
ENRD: Pilootprojekti "Arukad öko-sotsiaalsed külad" lõpuaruanne on valmis
ENRD: Kuidas võitlevad Euroopa kogukonnad COVID-19 viirusega
MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa põllumuldade programm
EIP-AGRI: Innovatsiooni töörühm ECOPIONET kui teadmussiirde võrgustik
PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused XII - soovitused: innovatsioon
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude päeval osaleb tänavu üle 280 talu
FARMING FOR FUTURE: Käivitub veebiseminaride sari "Küsi talunikult!"
MAAKONDLIKE ARENDUSKESKUSTE VÕRGUSTIK: E-kaubanduse baaskursus
LEADER infokiri 2020 (nr 9/80)
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 82
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Virumaa Koostöökogu jagas 18. juunil Mereoja Kämpingus tänutaburette… …ja Ott läks taotlejate rõõmuks pidulikult pensionile
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Leader lugu: Mehine metallivärk
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo