Kõik me teame probleeme, millega peab tänapäeva ühiskond silmitsi seisma. OECD nimetab neid "megatrendideks" ehk siis sügavatest sotsiaalmajanduslikest, keskkonna‑, tehnoloogia‑ ja poliitilistest suundumustest tulenevad võimsad jõud. Megatrendid puudutavad tugevalt ka maapiirkondi.
Kuid muutuv ühiskond, tehnika areng ja uued mõttemallid võivad külaelule just hoogu juurde anda. Maapiirkondade elavdamisele, innovaatilistele lahendustele ja olemasolevate väärtuste ning võimaluste parimale kasutamisele viitab arukate külade kontseptsioon. Arukate külade mõiste kogub populaarsust ja mitte ainult digitaalse arengu seisukohast vaid palju laiemal kõlapinnal.
Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) juhtinud arukate külade temaatilise töörühma arutelusid, et uurida ja otsida lahendusi maapiirkondades tekkivate väljakutsetega tegelemiseks.
Esimese aasta jooksul analüüsis temaatiline töögrupp ideid ja algatusi maapiirkondade teenuste taaselustamist läbi digitaalse ja sotsiaalse innovatsiooni. Vaadeldi, kuidas maapiirkondade teenuseid - nagu tervishoid, sotsiaalteenused, haridus, energeetika, transport ja kaubandus - saaks muuta jätkusuutlikumaks ja paremaks, kasutades selleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning kogukonna juhitud tegevusi ja projekte.
Teisel aastal, 2018. aasta septembrist kuni 2019. aasta juulini, tegutseb töögrupp, kui hääletoru, et töötada välja praktilisi suuniseid, kasutades kõiki olemasolevaid poliitikavahendeid, et aidata kaasa arukate külade kontseptsiooni tekkele ja arengule. Samal ajal jätkatakse ka erinevaid algatusi ühendava platvormi loomist, mis peegeldab suurenevat huvi teema vastu kõigil tasanditel.
ENRD viis maaeluvõrgustike seas läbi lühiuuringu, et kaardistada hetkeseis liikmesriikides arukate külade temaatikaga seotud poliitikate ja inistatiivide kohta. Ühtlasi on uuringu tulemused sisendiks ENRD edaspidistele tegevustele arukate külade arengu toetamisel.
Kokku vastasid küsimustikule 20 riiklikku maaeluvõrgustikku 32-st.
Arukate külade kontseptsioon äratab Euroopa erinevates piirkondades suurt huvi ning see huvi on kasvav. 18 maaeluvõrgustikku hindas oma piirkonna huvi antud teema valdkonnas keskmiselt 74 punktiga (maksimaalne on 100 punkti).
Oluline on siinkohal rõhutada, et lühiuuringu tulemused on subjektiivsed, sest võib arvata, et riikidelt kellelt vastuseid ei saadud, võib olla madal huvi arukate külade teemaga tegelemisel.
Koostöö on alati oluline!
Enamus riike on juba varases etapis üritanud kokku panna erinevaid poliitikaid ja algatusi, millest võib olla abi arukate külade temaatika toetamisel. Paljudel juhtudel ei kasutata mõistet "Arukad Külad" vaid sõnastust on kohandatud riiklikele oludele (nt "intelligentsed territooriumid" nii Hispaanias kui ka Prantsusmaal).
Arukate külade lähenemisviisi toetamisel osalevad paljud erinevad ministeeriumid, asutused ja maaeluga seotud partnerid. Seega on oluline, et toimiks tõhus koordineerimine ja koostöö. Sest arukate külade arendamine hõlmab endas palju erinevaid valdkondi ja tegevusi.
Uuringust selgus, et LEADER tegevusgrupid võivad olla arukate külade arengus võtmeteguriks. Kuid mitmed riigid mainisid ka külaliikumiste, kohalike mittetulundusühingute, sotsiaalsete ettevõttete ja teiste rohujuuretasemel tegutsevate organisatsioonide tähtsust arukate külade käivitajatena.
Arukad külad ja digitaalsus - kuid mitte ainult!
Arukate küladega seotud poliitikad ja riiklikud algatused on seotud rohkem kui ühe temaatilise valdkonna või prioriteediga. Uuringus tuvastati 24 arukate külade temaatikat puudutavat poliitilist ja strateegilist algatust üle Euroopa. Tihtilugu on need algatused seotud maapiirkondade digitaliseerimisega.
Kokku on pandud mitmeid riiklikke ja piirkondlikke strateegiad digitaalse lõhe ületamiseks ja maapiirkondade digitaalse ümberkujundamise toetamiseks. Digitaalsus ja kiire internetiühendus on paljude riikide jaoks keskseks teemaks, kui räägitakse arukatest või nutikatest territooriumitest.Paljud riigid jõuavad järeldusele, et kiire lairibaühenduse loomine maapiirkondades on oluline, kuid mitte piisav. Samas täheldatakse, et digitaalsete oskuste parandamiseks ja digitaaltehnoloogiate täielikuks rakendamiseks oleks vaja täiendavaid tegevusi.
Kuigi digitaalsusel on arukate külade arengus oluline roll, tuleks vaadata seda laiemalt, unustamata inimesi, kes on digitaalse ökosüsteemi keskmes.
Ole teadlik ja räägi kaasa!
Kui soovid olla teemaga kursis ja kaasa rääkida, siis on selleks hea võimalus!. ENRD kutsub liituma arukate külade teemalise Facebooki grupiga "Smart Villages Community": www.facebook.com...
Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistus on koostöös LEADER tegevusrühmadega kokku pannud projektinäidete kogumiku "Arukad külad ja kogukonnad".
Väljaandest leiab 31 aruka küla lähenemist toetavat ettevõtmist üle Eesti, mis on saanud tuge Eesti maaelu arengukava 2014–2020 LEADER-meetmest.
Aruka küla lähenemisviis on kogukonnakeskne tegutsemine arvestades piirkonna vajadusi, eripära, tugevusi ja võimalusi. Kesk
Üha enam kogukondi Euroopas kasutavad oma piirkonna arendamiseks aruka küla lähenemist.
Mõtestatud külaareng koostöös kogukonna liikmete, ettevõtjate, omavalitsuste ja naaberasumitega toob piirkonda uusi võimalusi ja parandab elukeskkonda.
Euroopa arukatest küladest, nende õnnestumistest ja väljakutsetest räägiti 18. – 19. märtsil 2024 Brüsselis toimunud "Smart Rural 27" projekti lõppkonverentsil.
Euroopa Ko
Arukate külade meetodi kasutamine sai Euroopas tuule tiibadesse 2017. aasta lõpus, mil Euroopa Komisjon andis välja teatise "Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik". Teatises tõsteti esile arukate külade lähenemine, kui oluline võimalus, mis aitab kohalikel kogukondadel lahendada lairibaühenduse, töövõimaluste ja teenuste pakkumisega seotud probleeme selgel ja terviklikul viisil.
Tänaseks on arukate külade temaatikas palju toimunud, seda nii Euroopas kui ka Eestis. Lõppemas on mitmed pilootpro
Põhja-Harju Koostöökogu osaleb kahe aasta vältel üle-eestilises programmis Arukad külad (Smart Villages), mis on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames. Programmi
3.-6. oktoobril 2022 toimus üle-eestilise Leaderi koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ tegevuste raames õppereis Taani. Täpsem reisi sihtkoht oli Torupi küla, mis pälvis 2019. aastal rahvusvahelise „Aasta küla“ tiitli. Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonnast osales õppereisil Sürgavere Küla Seltsi esindaja Eve Soopa. Järgnevalt Eve kokkuvõtte õppereisist.
Torup on elanike arvult sama suur kui Sürgavere ja ka nende külas on raudteejaam, kuid asulale siiski lähemal. Heas mõttes t
Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koo
Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koost
Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist ilmselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööp
Leader tegevusrühmadest on üks või teine lehelugeja ehk varasemalt kuulnud. Aruka küla arenguprogrammist tõenäoliselt vähem. Nüüd on põhjust. Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koo
Lätlased on visad ja töökad, mis paistis eriti silma Kuramaal ringi vaadates, kus külaelanikud uhkusega oma kultuuri ja ajalugu esitlesid, sidudes kogukonna arendamise arukate külade lähenemisega. Neilt on palju õppida ning lõunanaabreid külastades on alati suur rõõm tõdeda, et inspiratsiooni otsimiseks ei pea minema kaugele – piisab vaid mõnetunnisest sõidust, et põnevatest ettevõtmistest innustust ammutada.
Foto: Läti maaeluvõrgustik
Leader tegevusrühmad ei tegele vaid Leaderi meetme toetuste andmise korraldamisega, vaid olulisel kohal on ka erinevate koostöömudelite loomine, et elavdada maapiirkonna kogukonnaliikumist. Üks selliseid on ka arukate külade programm. Arukad külad (inglise keeles Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks külakogukondades toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Kõige lihtsamalt öeldes saab see programm anda tõuke nendele kogukondadele, ke
Tutvustasime arukate külade LEADER koostööprojekti, mis seob 24 küla/piirkonda üle Eesti. Arutleme kogukondade teemal. Mida me mõtleme, kui kasutame mõistet kogukond? Küsisime, millised on suurema ja väiksema kogukonna tugevused/nõrkused. Kuidas on võimalik kogukonda kaasata uusi tulijaid ja mida teha, kui vanad ja uued mõttekaaslased ei leia ühist keelt.
Arutelus osalejad:
Kristiina Tammets (Arukate külade arenguprogrammi koordinaator, idee algataja Eestis), Kulno Kesküla (Virtsu Arengus
Kaugelt Lõuna-Eestist tõrgub mõte kuidagi Tallinna lähedastest piirkondadest kirjutades kasutamast sõna külakogukond. Ent olgugi mastaabid suuremad, tänavad sirgemad, majad ehk suuremad ja elukvaliteet tunnustatud ja kohaste mõõdikute järgi kraadivõrra kvaliteetsem, kui kaugemal pealinnast, on ka pealinnalähedastel kogukondadel sarnased mured kui sada kilomeetrit siia või sinnapoole.
Ja miks see tegelikult mitte väga geniaalne tõdemus tähelepanu pälvib? Vastus on ehk juba natuke sisukam i
Kohalikul Leader tegevusrühmal Tartumaa Arendusseltsil on käsil põnev üle-eestiline ettevõtmine. Nimelt on võetud nõuks turgutada kohalikke kogukondi ja kaasatud 24 piirkonda, et asjast asja saaks. Kuidas see käib? Osaledes programmis Arukad külad (Smart Villages), mis on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eest
5. ja 6. aprillil kohtusime Aruka küla arenguprogrammi raames PHKK piirkonna külade eestvedajatega, et arutada külade/alevike murekohti ning leida võimalusi ja arengusuundi. Näiteks jooksid nii Kostivere kui ka Viimsi mõttepäevakutel ühe ühise teemana välja kogukonnaaedade rajamine, aga ka vajadusepõhine transport kõnetas paljusid külasid. Päris innovaatiliste lahendustena said aga näiteks kirja digitaalsed infotahvlid. Väga aktuaalne teema nii hajaasustuse kui ka tiheasistuse kogukondad
Kui räägitakse tarkadest linnadest, siis hõlmab see digilahenduste kõrval tihti ka keskkonna jätkusuutlikkust ehk tuuakse rohelust linnadesse. Silme ette võivad kohe kerkida kujutlused kõrghoonete rohefassaadidest ja toidukatustest. Kui aga toimiks täpselt vastupidi?
Selle asemel, et tuua loodus linnadesse, viime hoopis tehnoloogia ja uuendused maapiirkondadesse, luues tõeliselt tervisliku ja võimalusterohke elukeskkonna.
Uuenduseks võib olla näiteks energia iseseisvus, koo
Arukate külade arenguprogramm on siseriiklik LEADER koostööprojekt, mille eesmärk on pakkuda tuge ja koolitustegevusi programmis osalevatele küladele oma piirkonna aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamiseks.
Koostööprojekti lisandväärtusena luuakse Eesti arukate külade võrgustik, et suurendada kohalikke kogukondade võimekust ja teadlikkust piirkonna arengu võimalusest. Lisaks luuakse seosed Euroopa arukate külade võrgustikuga Smart Rural 21 (www.smartr
>>>Artikkel on kopeeritud augustikuu Lüganuse vallalehest
Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast…Selle aasta jaanuaris ilmus Lüganuse vallalehes lugu, kus Virumaa Koostöökogu tutvustas ja tegi oma piirkonna küladele üleskutse liituda Arukate Külade arenguprogrammiga, mis on suunatud kohalikele kogukondadele. Purtse küla arukad inimesed said kohe aru, et see on midagi just neile ning otsustasid seda suurepärast võimalust kasutada – täitsime ära osalemiseks vajaliku ankeedi ning
Euroopa Parlament on pannud kokku ülevaate, kus vaadeldakse arukate külade kontseptsiooni, probleeme ja väljavaateid ELi maapiirkondades.
Dokumendis on pandud kokku arukate küalde teemat puudutav info, loetletakse teabeallikad ja rahastamisvõimalused, vaadeldakse poliitraamistikku ning tehakse kokkuvõte lähtudes poliitikatest ja sidusrühmade seisukohtadest.
Briifing toob muu hulgas esile arukate külade ja LEADERi seosed, tuginedes Euroopa maae
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas.
Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm
Seekordses märtsikuu numbris:
2030. aasta digieesmärgid: gigabit kõigile, 5G kõigis asustatud piirkondades
Komisjon esitas visio
Eelmisel suvel valiti Virtsu Euroopa Komisjoni rahastatud arukate külade rahvusvahelisse arenguprogrammi "SmartRural21". Antud projekti eesmärk on julgustada ja toetada Euroopa külasid kasutama uuenduslikke meetodeid ja strateegiaid oma piirkondade arendamisel. Programmis osaleb 21 küla üle Euroopa, kes kõik panevad kokku ka oma aruka küla strateegia.
Peale vähem kui pooleaastast ettevalmistusperioodi on Virtsu alevik saanud kaante vahele Virtsu Aruka Küla strateegia, mis koondab piirkonna a
Euroopa Komisjoni algatatud arukate külade lähenemine on elavdanud paljusid Euroopa maapiirkondi.
Arukalt tegutsemine, arvestades kogukonna vajaduste ja piirkonna eripäradega, on tänapäevase arendustegevuse võtmeks.
Arukate külade teemal on viimasel ajal palju toimumas. Nii Euroopas ja ka Eestis tegutsetakse selle nimel, et maapiirkonnad oleksid elujõulisemad, pakkudes maaelanikele täisväärtuslikku elu- ja ettevõtluskeskkonda.
Arukad külad on juba praegu olemas! Oleme koondanud Eesti maapiirkondade arukate külade teemalised projektid ja algatused, mida on tegelikkuses kindlasti rohkem, kui meie lehel. Enamik kogutud projektidest on saanud toetust Eesti maaelu arengukava LEADER meetmest, kuid välja on toodud ka algatusi, mis pole toetust saanud. Kõik need ägedad ettevõtmised on inspireerivad ja julgustavad.
Arukalt tegutsevas külas muutuvad väljakutsed võimalusteks!
Kui teate projekte või tegev
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas.
Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm
Seekordses detsembrikuu numbris:
Avalik konsultatsioon lairibaühenduse kulude vähendamise direktiivi hindamise ja läbivaatamise kohta
Tutvu Arukate külade portaalis oleva tööriistakomplektiga, kust leiad poliitilise kokkuvõtte sellest, kuidas toetada arukaid külasid praegusel programmperioodil ja tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames.
Tööriistakomplektis olevad materjalid on välja töötatud Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) Arukate Külade temaatilise töögrupi töö tulemusena. ENRD Arukate külade temaatilise töögrupi töö on kestnud kolm aastat, keskendudes suutlikkuse suurendamise abivahendite loom
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas.
Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm
Seekordses novembrikuu numbris:
Fiiber (fiber) on kõige energiatõhusam lairibatehnoloogia
Europacable'i 2017. aastal algatatud uu
13. novembril toimus Jänedal arukate külade seminari "Arukas küla - tuleviku küla".
Seminaril osalesid külade ja piirkondade esindajatele ning ka LEADER tegevusgruppide esindajad. Ürituse eesmärk oli tutvustada juba olemasolevaid arukaid ettevõtmisi Eesti maapiirkondades ning rääkida tuleviku plaanidest.
Ürituse kohta rohkem infot leiab SIIT.
Seminaril osalejatelt küsiti, mis iseloomustab kõige paremini arukat küla, siis kõige olulisemak
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas.
Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm
Seekordses oktoobrikuu numbris:
Euroopa Ühendamise Lairiba Fond jätkab edusamme investeeringute ja kapitali kogumisega
Euroopa Ü
Euroopa Piirkondade ja linnade nädala raames toimus 13. oktoobril arukate külade teemaline vebinar "Arukad maapiirkonnad 21. sajandil".
Vebinaril käsitletakse Euroopa Komisjoni "Arukad maapiirkonnad 21. sajandil" (Smart Rural 21) projekti tegevusi, mis tähistab ühtlasi arukate külade kontseptsiooni rakendamise uue etapi algust. Projekti eesmärk on edendada arukate külade lähenemise kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus, nii kohalikul, kui ka poliitilisel tasandil. Projekti valiti osalema 17 kül
Võrumaal pakuti kiire interneti soovijatele ühendust 6000 – 13 100 euro eest, ettevõtlikud külamehed tegid aga suurema osa tööst ise ära ja said vilka neti poole hinnaga.
"Tegutsema tõukas kevadine koroonakarantiin," seletas Rõuge vallas Läti piiri ääres asuva Vastse-Roosa elanik Andu Pugast. "Tütre pere elab muidu Šveitsis, aga oli parasjagu Vastse-Roosa külas ja ei pääsenud enam Zürichisse tagasi. Väimehel olid e-konverentsid ja muud tööasjad, lastel e-õpe - neli inimest vajasid kiiret intern
President Kersti Kaljulaid ütles neljapäeva õhtul Lääne Elule antud intervjuus, et Eestis ei pöörata tähelepanu regionaalarengule ja seetõttu annavad heitunud inimesed oma hääle paremäärmuslastele.
Kersti Kaljulaid, olete terve päeva Lääneranna vallas ringi käinud. Kas teid ka miski üllatas?
Tegelikult praegu üllatas mind Smart Rural 21 projekt, kuhu Virtsu on end murdnud, sest konkurss oli tihe ja projekt ei ole lihtne. Loogiliselt mõeldes on see täitsa õige, sest Virtsu on üks väheseid
17. septembri õhtupoolikul külastas Virtsut Vabariigi President proua Kersti Kaljulaid. Rääkisime koolist ja kogukonnast, Virtsust kui arukast külast, loodusturismist ja ettevõtlusest, linnusest ja mõisatallist, kultuuri- ja seltsielust.
Arenguseltsi eestvedaja Jüri Mõniste sõnul oli tore kuulda, et linnusest võiks saada meie tõmbenumber. Mingu need teed ja sillad Saaremaa suunal kust tahes. Samuti peaks Puhtu tähtsust piirkonna jaoks jätkuvalt rõhutama, sest tee mööda looduskaunist kait
12. septembril kogunesid Virtsu piirkonna elanikud mõttetalgutele, et koguda nägemusi ja ideid Virtsu aruka küla strateegiasse.
Mõttetalgud toimusid Virtsu koolimajas ja kokku osales üritusel üle 30 inimese.
Tore, et Virtsu areng huvitab nii nooremaid, kui vanemaid ning igaüks neist võttis arutelust aktiivselt osa.
Virtsu valiti Euroopa Komisjoni algatatud arukate külade arenguprogrammi, mille eesmärk julgustada ja pakkuda tuge piirkonna arendamiseks aruka
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas.
Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm
Seekordses augustikuu numbris:
Võrguühenduse väljakutsed maapiirkondades
Inimkond muutub digitaalselt üha sõltuvamaks. Üha enam elust vajali
Virtsu alevik on üks 16 Euroopa külast, mis pääses enam kui 700 kandidaadi seast osalema väikestele kogukondale mõeldud aruka küla projektis "Smart Rural 21".*
Eestist ükski teine kandideerinud asula valituks ei osutunud. Nüüd ootab kohalikku kogukonda pooleteistaastane mentortugi ja rahvusvaheline koostöö, et luua arenguprogramm, mis aitaks leida uusi lahendusi ettevõtluse meelitamiseks, muudaks Virtsu turistidele atraktiivsemaks ja aitaks säilitada elu maapiirkonnas, vahendas "Aktu
Virtsu valiti Euroopa Komisjoni rahastatud arukate külade arenguprogrammi.
Tegu on projektiga, mille üldeesmärk on toetada ja julgustada külasid kogu Euroopas kasutama uuenduslikke meetodeid ja strateegiaid oma külade arendamisel. Pakkudes küladele eksperttuge, infomaterjale, inspiratsiooni, suhtlusvõrgustikku ja osalust arukate külade teemalistel üritustel.
Programmis osalemine suurendab piirkonna nähtavust ja annab hoogu juurde arukale tegutsemisele.
See temaatiline ülevaade on üks ENRD väljatöötatud materjalidest, et abistada korraldusasutusi ja maapiirkondade sidusrühmi arukate külade algatuste kavandamisel ja rakendamisel erinevates valdkondades.
Dokumendi keskmes on digitaalse ümberkujundamise edendamine külades ja maapiirkondades.
Väljaanne tugineb varasemale ENRD arukate külade temaatilise töögrupi koostatud lühikirjeldusele "Kuidas tagada, et digitaalsed str
Nüüdsest on saadaval Euroopa Parlamendi algatatud "Arukate öko-sotsiaalsete külade" pilootprojekti lõpparuanne.
Pilootprojekt tõi välja palju näiteid küladest, kus tegeletakse juba praegu erinevate algatustega, et lahendada tekkinud väljakutseid ja parandada elanikke elukvaliteeti.
Pilootprojekti tulemused on olulised, sest neid saab kasutada ELi arukate külade konseptsiooni arendamisel ka edaspidi. Projekti raames toodi välja palju näiteid kül
Tutvu Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) lühiülevaatega "Arukad külad ja taastuvenergia kogukonnad".
See temaatiline briifing on osa sarjast, mille on välja töötanud ENRD, et abistada korraldusasutusi ja maapiirkondade sidusrühmi arukate külade algatuste toetavate raamistike väljatöötamisel. Dokument keskendub taastuvenergia kogukondadele.
Vaata väljannet SIIT
Uuri ENRD ARUKATE KÜLADE tööriistakomplekti: www.maainfo.ee
Ro
Tutvu ENRD ülevaatega, kus saab lugeda professor Bill Slee mõtteid arukate külade seostest Euroopa rohelise kokkuleppega.
See dokument näitab, et arukad maakogukonnad pakuvad juba praegu inspireerivaid näiteid, kuidas kohalikul tasandil leida lahendus kõigile Euroopa rohelises kokkuleppes määratletud probleemidele. Ülevaade käsitleb ENRD arukate külade temaatilise töögrupi aktiivse liikme professor Bill Slee isiklikke arvamusi ja peegeldusi.
LOE ülevaadet siit
Rohkem ARUKATEST KÜL
Arukate külade rahvusvahelisse arenguprogrammi kandideerimise tähtaeg oli 11. mai.
Konkurss pälvis üle Euroopa suurt tähelepanu ning ühtekokku esitati 736 taotlust, millest 14 Eestist.
Täname kõiki külasid ja piirkondi, kes üleskutsega kaasa tulid ja oma taotluse esitasid!
Projekti rahvusvaheline ekspertgrupp hindab taotlusi ja juuni lõpus selguvad 12 küla, kes rahvusvahelises arenguprogrammis kaasa löövad. Hoiame teid kursis edasiste arengutega.
2019. aasta sügisel korraldas Poola Teaduste Akadeemia maaelu ja põllumajanduse arengu instituut koos partneritega "Arukate külade" konkursi - "Minu arukas küla".
Konkursi eesmärgid olid arukate külade kontseptsiooni levitamine ja tutvustamine, sotsiaalsete ja digitaalsete uuenduste otsimine ning elektroonilise teadmispanga loomine. "Arukate külade" konkursi projekt rahastati läbi Poola maaeluvõrgustiku.
Kokku osales konkursil 65 küla ja külade piirkonda üle Poola. Sel
Euroopa Lairiba uudiskirjast saab lugeda inspireerivaid näiteid ja uudiseid, mis puudutavad lairibaühenduse arengut Euroopas.
Infokirja saab lugeda siit: ec.europa.eu/newsroom/dae/newsletter-specific-archive-issue.cfm
Seekordses aprillikuu numbris:
Ühenduvus on hädaolukordades veelgi olulisem
Erakorralised olukorrad tuletavad meile meelde, kui oluline on ig
Teie küla, väikelinn või külade piirkond võiks osaleda üleeuroopalises arenguprogrammis "Arukad maapiirkonnad 21. sajandil" (`Smart villages`)!
Konkurss on lõppenud!
Arukate külade rahvusvahelisse arenguprogrammi kandideerimise tähtaeg oli 11. mai. Konkurss pälvis üle Euroopa suurt tähelepanu ning ühtekokku esitati 736 taotlust, millest 14 Eestist. Täname kõiki külasid ja piirkondi, kes üleskutsega kaasa tulid ja oma taotluse esit
Euroopa Lairiba Kompetentsi Büroo töögrupp on valmis saanud esialgse versiooni ettepanekutega Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, et üle vaadata "Kiire lairiba investeeringute juhis", et see sobituks paremini maapiirkondade eripäradega.
Soovitused hõlmavad järgmist:
Võtta arvesse, et rahvastik maapiirkondades väheneb;
Lihtsustada munitsipaalprojektide riigiabi heakskiitmist;
Riigiabi lihtsustamine piirkondadele, kus on juba juurdepääs kiirusele 30 Mbps;
Luua
Euroopa maaeluvõrgustik (ENRD) on korraldanud arukate külade teemalisi kohtumisi juba alates 2017. aastast. Teema on jätkuvalt populaarne ning 19. - 20. novembril 2019 toimus juba üheksas arukate külade temaatilise töögrupi kohtumine.
Seekordne ENRD temaatilise töögrupi kohtumine toimus Soomes, mis on üks riikidest, kus ollakse järgmise programmperioodi arukate külade tugiraamistiku ettevalmistamisel kõige enam edasi liigutud.
Osalejad külastasid kahte Soome arukaima küla konkursil osalevat k
Kas sinu küla või väkelinn on piirkonnale oluline teenuste keskus? Kas teenuste pakkumine võiks olla palju lihtsam ja kooskõlas tänapäevaste digitaalsete võimalustega? Kas tahad oma küla arukalt arendada?
Hakka "Tuleviku turulinn" projektipartneriks!
Otsitakse projektipartnereid "Kodanike Euroopa" programmi raames algatatud projektile "Tuleviku turulinn". Mõte on koostöös kohalike elanike ja huvirühmaga kujundada nende oma "tuleviku väikelinn". Arendades digitaalset infrastruktuur, kasutad
Kõik, mida sa peaksid teadma ARUKATEST KÜLADEST!
Hoog arukate külade ümber kasvab jätkuvalt, seda nii Euroopa Liidus, riiklike poliitika valdkondades, kui ka maakogukondades. Hoo suunamine poliitiliseks raamistikuks on väljakutse, sest arukate külade toetusmeetmed peaksid pakkuma kiireid ja paindlikke abistavaid tööriistu, arvestades Euroopa maapiirkondade vajaduste ja ootustega. Eelkõige tähendab see keeruliste struktuuride ja plaanide vältimist, mobiliseerides iga piirkonna olemasolevaid võ
Sõnapaar "arukas küla" ei kõla enam vaid Euroopa institutsioonide koridorides, vaid levib üha enam maapiirkondadesse, innustades kogukondi arukalt mõtlema, et muuta elu külades mugavamaks ja "tulevikukindlamaks".
Arukas küla on kui kohalik digitaalne ökosüsteem, mis toimib iseseisvalt ja jätkusuutlikult, kasutades ära kõiki olemasolevaid võimalusi.
Digitaalsetest ökosüsteemides maapiirkondades räägiti 6. juunil 2019
Euroopa maaeluvõrgustik on välja andnud juhised, mis annavad liikmesriikidele suunised arukate külade toetamise poliitikaraamistiku loomiseks. Dokumentidest leiab ülevaate, millised on võimalused juba käimasoleval programmiperioodil arukate külade toetamiseks ja kuidas võiks toetusskeeme kujundada 2020. aasta järgsetes ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavades.
Juhendmaterjalid on suunatud peamiselt riiklikele poliitikakujundajatele ja rakendajatele, et aidata nei
Veebruari lõpus esitleti Brüsselis arukate külade definitsiooni.
Definitsioon on koostatud "arukate öko-sotsiaalsete külade" pilootprojekti töö tulemusena. Pilootprojekt on algatatud Euroopa Komisjoni poolt ja kestis see ajavahemikus 2017 – 2019. Tegevuste eesmärk oli maapiirkondade võimaluste ja väljakutsete kaardistamine, arukate külade mõiste määratlemine ning juhtumiuuringute analüüsimine ja kogumine.
Kokku o
MAMBA on rahvusvaheline koostööprojekt, mida rahastatab Interreg Läänemere Piirkonna Programm. See kestab 2017. a oktoobrist kuni 2020. a septembrini ning tegeleb maapiirkonnas mobiilsuse parandamise ja teenuste kättesaadavuse parandamisega.
Projekt hõlmab 15 partnerit kuuest riigist: Taanis, Saksamaal, Poolas, Lätis, Soomes ja Rootsis.
Rohkem infot: www.mambaproject.eu/
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles