Eesti Teadusagentuuri juhatus otsustas hindamisnõukogu ettepanekul anda välja 76 uut granti. Toetuse saab 14 järeldoktori-, 24 stardi- ja 38 rühmaprojekti kogumahus 8 727 100 eurot ühe aasta kohta. Kuna projektid kestavad kuni viis aastat, siis on selle otsuse rahaline maht kokku umbes 40 miljonit eurot.
Haruldaste geneetiliste haiguste põhjused, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine, piimalehmade eluiga – need on mõned teemadest, mida 2019. aastal personaalsete uurimistoetuste toel uurima hakatakse. Rõhutamist väärib tõsiasi, et ülitugevas konkurentsis sõelale jäänud projektide seas on paljudel selge rakenduslik suunitlus.
2019. aastal alustavatest projektidest 37 on loodusteaduste, 8 tehnika ja tehnoloogia, 13 arsti- ja terviseteaduste, 3 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ja 8 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. Lisaks 76 uuele alustavale projektile jätkub 173 uurimisprojekti, kokku on personaalsete uurimistoetuste maht 2019. aastal ligikaudu 19 miljonit.
"Tänavune uurimistoetuste konkurss kinnitas järjekordselt meie teadlasete väga tugevat taset kõikides teadusvaldkondades. Kuigi arvudes oli sel aastal konkurss eelmise aastaga võrreldes natuke leebem, jäid paljud ülimalt tugevad taotlused rahalise ressursi piiratuse tõttu rahastamata. Tuleb nõustuda mitmete teiste riikide teadusagentuuride väljaöeldud hinnanguga, et mõistlikuks edukuse määraks võiks lugeda seda, kui rahastuseni jõuaks ligikaudu üks kolmest taotlusest, tänavuses voorus oli see suhe veel üks viiele. Loodetavasti eelmise aasta lõpus sõlmitud teadusleppe tulemusena kasvav teaduse rahastamine võimaldab suurendada alates 2020. aastast ka uurimistoetuste kogumahtu," kommenteeris Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Personaalse uurimistoetuse 2018. aasta taotlusvooru tulemused
Näiteid 2019. aastal alustavatest uurimisprojektidest
Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool) - Rühmagrant: Seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse ja efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus
Vananev hoonefond ning hoonete suur energiakasutus ja CO2 emissioon seavad olemasolevate hoonete tervikrenoveerimisele ja uute hoonete ehitamisele senisest keerulisemad väljakutsed. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile peavad alates aastast 2021 kõik uued hooned olema liginullenergiahooned ning 2050. aasta eesmärgiks on saavutada väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Projekti eesmärk on luua uusi teadmisi, kuidas minimeerida süsinikdioksiidi heitmeid ning tagada uutes ja rekonstrueeritud hoonetes seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse väljakuivamise ja soojuslikult efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisus.
Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool) - Stardigrant: Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring
Piimalehmade eluea pikkus on lehmade heaolu indikaatoriks, samuti mõjutab see farmi majanduslikku tasuvust ning on olulise keskkonnamõjuga. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad lehmade karjast väljaminekut kaasaegsetes piimaveisefarmides. Saadud teadmised on olulised farmeritele, loomaarstidele ning piimaveisefarmide nõustajatele lehmade karjaspüsivust soodustavate tegevuste rakendamiseks farmides.
Riina Aav (Tallinna Tehnikaülikool) - Rühmagrant: Supramolekulaarsed kohandatavad kiraalsuse sensorid
Kiraalsete ehk käeliste molekulide omadused ja bioloogiline toime sõltub väga oluliselt sellest, milline nende käelisus on. Näiteks võib ühe kindla käelisusega molekulidest valmistatud ravimi toime olla nõrk, puudulik või lausa kahjulik. Projekti eesmärk on luua suhkru- ja uurea-põhistest molekulaarsete mahutitest supramolekulaarsed sensorid, mis võimaldaks hõlpsalt analüüsida molekulide käelisust. Selliseid sensoreid saab tulevikus kasutada näiteks Eesti ravimi-, toidu-ja keemiatööstuses.
Margit Keller (Tartu Ülikool) - Rühmagrant: Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel
Projekti keskmes on kolm Eesti sotsio-tehnilist süsteemi – energia, transport ja side. Eesmärk on analüüsida tööstusühiskondade kujunemislugu sotsio-tehniliste süsteemide vastastikuste mõjude kaudu ning sellele tuginedes otsida viise, kuidas suunata neid süsteeme jätkusuutlikule rajale ja vältida minevikus tehtud vigu. Projekti tulemusena pakutakse sekkumisviise kolme süsteemi toimimise põhjalikuks muutmiseks pöörates tähelepanu nii uutele tehnoloogiatele, ärimudelitele, seadustele, ühiskondlikele hoiakutele kui tarbijakäitumisele.
Sven-Erik Soosaar (Eesti Keele Instituut) - Järeldoktorigrant: Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome keelte sõnavaras
Projekt keskendub Eesti alal kõneldud protoeuroopa keele uurimisele. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised jäljed eesti keele ja teiste lõunaläänemeresoome keelte (lõunaeesti, liivi, vadja) sõnavaras on säilinud varem siin elanud rahva keelest. Kogutud ja süstematiseeritud keelelist materjali on võimalik siduda populatsioonigeneetika andmestikuga. Projekti tulemused on olulised, kuna võimaldavad rakendada ajaloolise keeleteaduse andmestikku eestlaste esiajaloo väljaselgitamiseks.
Sander Pajusalu (Tartu Ülikool) - Järeldoktorigrant: Kodeeriva DNA lähedased variatsioonid kui haruldaste geneetiliste haiguste põhjuslikud tegurid
Haruldased haigused on sageli geneetilise põhjusega, kuid põhjuse väljaselgitamine on keerukas. Projekti eesmärgiks on suurendada geneetiliste analüüside diagnostilist efektiivsust, leida uusi geneetilisi haigusi ja haiguste tekkepõhjusi. Projekti tulemustel on oluline väärtus haruldaste haiguste diagnoosimisel, haigete nõustamisel ja ravi planeerimisel.
Taotlusvooru statistika
Lisainformatsioon: Siret Rutiku, uurimistoetuste osakonna juhataja, siret.rutiku@etag.ee, 731 7381; 5342 0639 |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles