MAAELUVÕRGUSTIK: Biomajandus eeldab loovust ja hoolivust |
||||||||||||||||||||||||
Allikas: Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert 5. veebruar 2019. a |
||||||||||||||||||||||||
Mille poolest erineb nendest biomajandus, miks on käibele tulnud uus mõiste ja miks me peaks sellega tegelema? Nendele küsimustele otsitakse vastuseid mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Biomajanduse mõiste algust on keeruline täpselt dateerida, kuid seda saab seostada eelkõige vajadusega arvestada erinevate viisidega, mis on seotud bioloogiliste loodusvarade kasutamisega. Eelkõige iseloomustab biomajandust loodushoidlik lähenemine.
Eelpool mainitud näitajate tõttu on biomajandusel palju ühist ringmajandusega, mille eesmärk on loodusest kasutusele võetud materjalide ja nende tarvitamise käigus tekkinud jäätmete pruukimine uute materjalide ja toodete tootmisel. Ka ringmajandus eeldab loovust – mis võiks olla tarbijale kasulik, aga samas keskkonnale ohutu.
Eestil on head eeldused biomajanduse edendamiseks Arengufond, Tallinn ülikool, aga ka maaeluministeerium on uurinud Eesti väljavaateid biomajanduse edendamiseks. Viimane ülevaade valmis 2018. aastal, kui Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse eksperdid kasutasid koostöös viie Põhjamaa ja Läänemere riigiga biomajanduse valmisoleku kaardistamise tööriista BERST.
Biomajanduse poliitika vajab sektoriteülest juhtimist Et ärgitada ettevõtjaid biomajandusega tegelema on Euroopa Liidus vastu võetud vastav poliitikadokument, mida eelmise aasta oktoobris uuendati ja avalikustati. Biomajanduse strateegia annab üldised põhimõtted ja suunad, kuid iga liikmesriik peaks ise välja töötama oma poliitika, lähtudes oma biomajanduse potentsiaalist ja vajadustest.
Suuremad lootused biomajanduse edendamisega on hetkel seotud põllumajanduse- ja kalanduse arengukavaga ning metsanduse arengukavaga, kuivõrd mõlemad poliitikadokumendid käsitlevad biomajanduse aluseks olevaid primaarsektoreid. Nüüd oleks vaja anda ettevõtjatele selge signaal ka biomajanduse edendamiseks. Ehk, milliseid tegevusvaldkondi ja millistel tingimustel peab riik oluliseks. Siingi tulevad mängu nii keskkonnahoid kui loov mõtlemine. Kolmik-heeliks koostöö Üheks oluliseks teguriks biomajanduse valdkonnas on koostöö erinevate osapoolte vahel ühise eesmärgi nimel. Meie naaberriikide Soome ja Rootsi biomajanduse aluseks on sektori- või tootepõhised klastrid: puiduklaster, või täpsemalt puidupõhine klaster, toiduklaster, kalaklaster jne. Klastreid iseloomustab nn kolmik-heeliks, ehk ettevõtja, ülikooli ja avaliku sektori koostöö nii toote arendamisel kui turustamisel.
Nendel teemadel arutati 2019. a jaanuarikuus Brüsselis, kuhu olid kogunenud Euroopa Maaeluvõrgustiku (European Network for Rural Development - ENRD) liikmed. Arutelude keskmes olid head näited biomajanduse praktikatest.
Biomajandus on horisontaalne teema, mis kõnetab nii ettevõtjaid, tarbijaid kui poliitikuid Kuivõrd biomajandus põhineb bioressurssidel, siis on tähtis, et neid ressursse kasutatakse targalt ja loovalt.
Esinejate hulgas on rida nimekaid biomajanduse eksperte, aga ka ettevõtjaid, tarbijate esindajaid ja poliitikuid. Konverentsil toimub ka biomajanduse toodete ja teadusaavutuste poster-näitus. Lisainfot saab konverentsi kodulehelt.
|