EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUMINISTEERIUM: Maaeluministeeriumis arutleti Eesti toidu oleviku ja tuleviku üle

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade
26. veebruar 2019. a

Täna, 26. veebruaril toimus Maaeluministeeriumis üritus pealkirjaga „Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik? Trendid eestlaste ostueelistustes“. Ürituste käigus tutvustas Eesti Konjunktuuriinstituudi  (EKI) direktor Marje Josing eestlaste ostueelistusi ning Eesti toidukaupade positsiooni siseturul ja paneelis arutleti Eesti noorte toidueelistuste üle.

Ürituse avasõnad ütles maaeluminister Tarmo Tamm: „Eelmisel aastal alustasime „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ koostamisega, mille üks eesmärke on, et Eesti toit oleks hinnatud ka tulevikus. Praegused noored on aga tuleviku peamised tarbijad. Seetõttu on oluline, et nad armastaksid Eesti toitu juba praegu. Uuringutest selgub, et kahjuks eelistavad Eesti noored Eesti toitu üha vähem. Peame üheskoos leidma lahenduse, et seda trendi muuta.“

Marje Josingu sõnul eelistas Eestis 2018. aastal korraldatud küsitluse andmetel just kodumaist toitu osta 74% vastanutest: „Siiski tuleb meeles pidada, et ostueelistused ja tarbijaharjumused on vanusegruppide kaupa oluliselt erinevad. Noorte jaoks ei ole toidukauba päritolumaa nii oluline kui vanemate inimeste jaoks.“

Kui üle 65-aastaste vastanute hulgas pidas kodumaist päritolu tähtsaks 85% vastanutest, siis kuni 29-aastaste inimeste grupis vaid 53% vastanutest, ning aastatega on kodumaise toidu eelistamine olnud noorte seas langustrendis. Tipp oli aastal 2003, kui kodumaist toitu eelistas noortest 84%.

Josing lisas, et koduturg on enamiku toidutootjate jaoks väga oluline: „Kohalikku tarbijat tuntakse ja tarbijate maitse-eelistustega osatakse arvestada. Ka tarbijad enamikus teistest riikidest eelistavad võimaluse korral tarbida kodumaist toodangut, sest hinnatakse harjumuspärast maitset, toote värskust ja head kvaliteeti. Samas nõuab koduturul juhtpositsiooni hoidmine tootjatelt järjepidevat tööd tarbija ootuste täitmisel ja nõudluse uurimisel.“

Uuringute tutvustusest selgus, et tarbija eelistab oma hoiakutes küll kohalikku toodet, aga ostab seda vaid siis, kui see vastab ka tema muudele väga olulistele nõudmistele. Toode peab olema maitsev, värske, kvaliteetne ja soodsa hinnaga. Marje Josingu hinnangul suudavad Eesti tootjad enamasti tarbijate nõudmisele vastata. Aastatega on oluliselt suurenenud kodumaiste toodete sortiment ning paljude tootegruppide puhul ületab Eestis toodetud kauba sortiment kauplustes importkauba sortimenti. Kodumaine kaup on enamasti ka suurema müügikäibe ja soodsama hinnaga. 

Uuringute tutvustusele järgnes paneel, kus arutleti selle üle, kuidas muuta noorte hoiakuid kodumaise toidu eelistamisel. Paneelis osalesid Marje Josing, Sirje Potisepp (Eesti Toiduainetööstuse Liit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Katrin Tamm (Tere AS-i turundusjuht) ja Lüganuse valla liikuv noorsootöötaja Angela Tikoft.

Arutelu juhtis Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja ning Eesti toidu projekti eestvedaja Kadi Raudsepp. Tema sõnul tuleb teha pidevat tööd, et noortel oleks soovi eelistada kohalikku toitu ka 10 ning 20 aasta pärast, ning panustada lastele ja noortele suunatud tegevustesse, mis aitaksid neil mõista, kust toit tuleb ning kes ja kuidas on selle valmistanud.

„Vestlusringis selgus, et noorte hoiakute muutmiseks tuleb teha aktiivset ja pidevat teavitustööd ning suhelda noortega nende endi keeles ja kasutada neile sobivaid kanaleid. Kindlasti tuleb meeles pidada, et suur eeltöö laste ja noorte eelistuste muutmiseks tuleb ära teha kodus. Arutelus toodi välja ka seda, et lastel ja noortel on side toidutootmisega kadumas – enam ei teata, kust toit tuleb. Lisaks on noortel raske teadlikke valikuid teha,“ sõnas Kadi Raudsepp kokkuvõtteks.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo