Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna digitaalne "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile.
Kas sõnniku koostise teadasaamiseks on laborianalüüs ainuke võimalus?
Sõnniku koostise teadmine on kasulik eelkõige väetamise optimeerimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Kas analüüside tellimine on ainus võimalus? 2017-2019 elluviidavas INTERREG projektis Advanced manure standards for sustainable nutrient management and reduced emissions tegeletakse sõnniku koostise hindamise arvutusvahendi modelleerimisega.
LOE projekti kokkuvõtet edasi SIIT
Digitaalse tunnusega rullsilo
Soome innovatsioonipartnerluse projektis Digipaali tegeletakse rullsilo jälgmissüsteemi arendusega. Senini on rullide partiisid teineteisest eristatud erinevate kilede kasutamisega, vahel ka spreivärvidega märgistades. Kuna ühte rulli on võimalik kasutada kuni pooleteise aasta jooksul, on silo koostis ja kvaliteet väga kõikuv. Projektimeeskond tegeleb digitaalse märgise (RFID) väljatöötamisega, et iga siloruloon märgistada digitaalse kleebisega juba kiletamise ajal. Digitaalne kleebis sisaldab andmeid milliselt põllul (põlluosal) ja mis kuupäeval silotegu toimus. Andmed koondab arvutiprogramm ning võimalik on märkida info kvaliteedi kohta – konservant sai otsa, eriti märg jne. Masinajuht saab märkida palli eripära (näiteks kvaliteedihälve), ilma et oleks vaja traktori pealt rulooni märgistamiseks üles tõusta – märgistatud rull ilmub kaardirakendusele erineva värviga.
Programmi abil on geograafilise asukoha järgi võimalik iga rull seostada põllukultuuri, väetamise ja saagi andmetega ning ka silo keemilise koostisega, kui seda on laboratoorselt analüüsitud. Nii on võimalik erineva kvaliteediga silo eraldi hoiustada ning tegeleda täppis-söötmisega.
Digitaalne kleebis võib sisaldada järgmist teavet:
- rulli mass ja kuivainesisalduse hinnang
- sileerimispäev, aeg, üldkontroll (temperatuur, niiskus, tuul)
- põllu asukoha andmed (GPS-andmete alusel), kogumispunkt (GPS-andmed, kogumisteekond)
- saagiandmete arvutuslik hinnang (põhineb põlluandmetel)
- mitmes niide
- põllu väetamisandmed, taimestik, rohumaa vanus (põhineb põlluandmetel)
Programm võimaldab hallata mitmete aastate andmeid ning kui laudas söötmisel kasutatavatele laaduritele lisada andmelugejad, on ka silotagavara jälgimine pidevalt ajakohane. Samas on teavet võimalik hiljem kasutada aastate võrdlemisel. RFID-märgise loetavust on katsetatud Häme Tehnikaülikooli juhitud projektis. Sildi väljatöötamine, teadmiste haldamine ja töötlemine on praegu staadiumis, kus selle demonstreerimine infopäevadel on juba võimalik.
LOE projekti kodulehte SIIT
LOE rullsilo kvaliteedist SIIT (Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS)
LÜHIDALT:
- Innovatsiooni uudiskiri on osaliselt Eesti omatoodang. Alates 2019. aasta algusest sisaldab maaeluvõrgustiku edastatav Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskiri lisalõike Eestis koondatud materjalidega, sh link õlikanepi teemalise veebiseminari järelvaatamiseks. LOE aprillikuu numbrit SIIT
.
- STATISTIKABLOGI: Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal. Eestis tarbitud kartulist tootsime eelmisel aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab. Kartuli import suureneb ja kodumaine saak väheneb.
Konverentsid
Infopäevad-koolitused
Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL
--> Tagasi infokirjade pessa |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles