UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Innovatsiooni tippkohtumine toimus Prantsusmaal

Prantsuse põllumajandus- ja toiduministeerium, Prantsuse regioonide võrgustik, Normandia kohalik omavalitsus, Euroopa Komisjon ja EIP-AGRI teeninduspunkt korraldasid 25.-26. juunil Prantsusmaal Lisieux linnas tippkohtumise „AGRI Innovation Summit 2019“, mis oli pühendatud põllumajandus- ja metsandusvaldkonna innovatsioonile, eelkõige agroökoloogiale üleminekule.

Keskenduti teemadele, kuidas sisendite kasutamise vähendamine aitab suurendada põllumajandusettevõtete autonoomiat; millised tootmissüsteemid võimaldavad loodusressursside kestlikku majandamist; agroökoloogia parem lõimimine väärtusahelas, parem ühendamine tarbijate, kodanike ja kohaliku piirkonnaga.

Kohtumisel osales üle 400 inimese, kelle hulgas oli põllumajandustootjaid, teadlasi, nõustajaid, ühingute esindajaid jt. Tutvustati 120 uuenduslikku projekti ning toimusid väljasõidud. Tutvustatud projektide hulgas oli näiteks:

• meie lõunanaabrite projekt „Veebipõhine tööriist talinisu haigustega tegelemiseks“, mille eesmärk on parandada talinisu kasvatamise tehnoloogiaid ning
  
• põhjanaabrite projekt „SMART FEED – Karja toitumise ja tervise nutikas mõõtmine“, mille käigus luuakse süsteem silo kvaliteedi ning piimakarja energia ja toitainete tasakaalu kohalpeal jälgimiseks. 

Mõlemal seminaripäeval toimusid valdkondlikud töötoad, kus osalejad said vastata küsimusele, millised võiks olla kõige paljutõotavamad uuendused nende valdkonnas ning mida oleks vaja, et neid uuendusi rakendada. Eestit esindasid Hardi Tamm Piimaklastrist, Roosi Soosaar Põllukultuuride klastrist ja Tõnno Olonen projektist Tark Laut.

Kommentaar Roosilt: "Oleme jõudnud kaugele. Kuid pole kahtlust, et peame suurendama oma jõupingutusi põllumajanduse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, kui tahame täielikult vastata nii tänastele kui homsetele väljakutsetele. Palju räägitakse põllumajanduses tehnoloogilisest innovatsioonist, mis võimaldab andmeid koguda, säilitada ja analüüsida. See on valdkond, millega tuleb tegeleda ehk andmeid järjepidevalt koguda ja õppida neid tõlgendama. Samas ei pea innovatsioon olema ainult tehnoloogiline.

Mina  põllumajandustootjana näen põllumajanduse innovatsiooni ka agroökoloogias ja lihtsates igapäevastes praktikates, mis muudavad toidu tootmise keskkonnasäästlikumaks (nt mulla talvine taimkate vahekultuuride näol, planeeritud karjatamine, karjatervis, otsekülv või minimeeritud mullaharimine, toitainete leostumise vähendamine biosöega ning vedelsõnniku hapestamise kaudu). Neid igapäevaseid lihtsaid tegevusi on palju, mida põllumehena saan ära teha. Samas tuleb mõista, et üks süsteem ei pea lahendama kõiki probleeme ja töötama kõikide põllumajandustootjate jaoks. Tippkohtumisel "Agri Innovation Summit 2019" kogutigi praktikute ideid, kuidas ÜPP järgmisel perioodil liikuda keskkonnasäästlikuma põllumajanduse poole." 

Kommentaar Hardilt: "Sain võimaluse tutuvuda terve rea arendustega (EIP gruppide tööd), mis on töös teistes Euroopa riikides. Mitmed neist olid ka oma esindajad saatnud, kellega sai arutada detailsemalt huvipakkuvamaid lugusid.

Teine eesmärk on suunatud puhtalt piiriülese koostöö võimaluste loomisele ja kasvatamisele. EIP projektid on Euroopas seni pigem regionaalselt korraldatud ning piiriülene teadmiste jagamine ei ole olnud oluline. Minu arvates suudab Euroopa oma konkurentsivõimet kasvatada, kui luuakse võimalused ka piiriüleseks koostööks. Põllumajanduse (väljaspool linna toimuva ettevõtluse) mitmekesistamiseks ja üksteisele nõu andmiseks tuleb omada suhteid teiste riikide katusorganisatsioonide või ettevõtjate/teadlaste gruppidega.
Toetusmeetmete efektiivsusele mõeldes tuleks olla veidi valivam, et ei toetataks päris samade asjade arendamist eri riikides või tehtaks seda koostööle suunates. Kindlasti võib lugeda puuduseks rahastusvõimaluste osas EIP projektide projektipõhisuse. Väga ebatõnäoline on jätkata isegi eduka projekti lõpptulemustelt H2020 projekti taotlusega. Selle rahastustingimusteni enamus EIP gruppe kindlasti ei ulatu. Ka sellistes küsimustes saab anda meetme korraldajatele nõu nii liikmesriikide kui ka Brüsseli meetmehaldurite tasandil.

Minu eestvedamisel toimuvate Piimaklastri projektide hulgas on ka ainuke kogemus piiriüleses koostöös seni (MAVAS projekt). Üksikut näidet võib lugeda alati õnnelikuks juhuseks, kõik järgmised tulevad pigem raske vaevaga. Väga loodan äsja alanud digitaliseerimise projekti raames luua terve rea kontakte teise riikide projektide või arendustööde gruppidega. Ehk saab mõni meie oskus aidata teist või vastupidi."

Rohkem infot ürituse kohta – programmi, projektide näited jm – leiab EIP-AGRI teeninduspunkti ürituse lehelt. Samal lehel avalikustatakse lähiajal ürituse aruanne, kust saab muuhulgas lugeda töötubades arutatut.