EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Kõrge loodusväärtusega põllumajandus (HNV-Link)

Allikas: Hanna Tamsalu, Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
2. august 2019. a

 Projektitutvustus: Kõrge loodusväärtusega põllumajandus

Kõrge loodusväärtusega (KLV, inglise keeles HNV ehk High Nature Value ) põllumaadeks defineeritakse Euroopas piirkonnad, kus põllumajandustegevus toetab ja on seostatud erakordselt kõrge bioloogilise mitmekesisusega ning kõige sagedamini piirkonnads, kus looduslikud või looduskaitselised piirangud takistavad intensiivset tootmist. Need piirkonnad on olulised mitte ainult loodusväärtuste, vaid ka kultuuripärandi, toodete ja tööhõive seisukohast.

 

EL Horisont 2020 projekt HNV-Link “Loodusväärtusega põllumajandus: õppimine, innovatsioon ja teadmised” (http://www.hnvlink.eu/) keskendus 10 Euroopa piirkonna omavahelisele infovahetusele. Projekti algatus tuli EIP-AGRI fookusgrupist High Nature Value (HNV) - Farming profitability

Projekti raames korraldati mitmeid kokkusaamisi väga erinevate osalistega, kus arutleti KLV piirkonna kujunemise ajalugu ja põhjuseid ning edasisi võimalusi. Fookuses oli, et uue lähenemise jaoks on vaja paljude osapoolte arusaamist ja koostööd.

Piirkondade muutuste põhjuseid ja muudatuste vajadusi on palju ning need on omavahel põimunud. Muudatusi on vaja 4 aspektis (sotsiaalne; regulatiivne; tooted ja turundus; põllumajanduslik) erinevates ulatustes. 

 

 Projekt esitles  aspektide arendusvajadust visuaalselt

Projektipiirkond Dartmoor (United Kingdom)

Piirkonnas on rahvuspark, suured alad kaetud rabade ja kuivade nõmmedega, millel karjatatakse lambaid, veiseid ja ponisid. Piirkond on teadlik oma väärtuslikkusest ning eksisteerib palju aktiivseid võrgustikke, mis toimivad juba aastakümneid. Rahvuspargi administratsioon hindab kohalikke tootjaid ning kokkusaamised on regulaarsed. Murekohtadena nimetati karjatamise vähest tasuvust isegi toetuste abiga, ühiskarjamaade (rahvuspargi alade) jaoks mittesobivaid nõudeid. Ennast hinnatakse innovaatilisteks, sh katsetatakse erinevaid põllumajanduskeskkonna skeeme. 
Projekti raames esitati palju kriitikat HNV alade meetmete rakendamisel: toetuste aeglane laekumine ja ebamõistlikud reeglid ühikasutuses maade (common land) jaoks, asutuste personali vahetumise tõttu muutuvad arusaamad HNV alade majandamisest; mikrotasandil toodete innovatsiooni rakendatakse rohkem kui ühistute tasandil. Kuigi Dartmoor on turismipiirkond, ei ole ühisturundamise brändid seni edukad olnud.

Projekti käigus pakuti Dartmoori piirkonnale uuenduste näiteid teistest piirkondadest:

  • Villafestival (kokku)ostjate ligimeelitamiseks
  • ühistegevuslikud villapesemise üksused
  • kokkade koolitused kogu lihakeha kasutamiseks
  • loomade heaolu ja bioturvalisuse eriarutelud ekstensiivse karjatamise puhul
  • masinaühistu
  • koolitus- ja nõuandefond ning tootjate toetamine teaduskatsetel osalemiseks
  • HNV spetsiifiline innovatsioonifond
  • taradeta või vähemärgatavate taradega karjatamine
  • GPS tehnoloogia loomade kaugseireks, sh ovulatsiooni jälgimiseks
  • tehnoloogiad tülikate taimede kasutamiseks biomassiks ja söödaks

Projektipiirkond: Dalsland (Sweden) 

Piirkonna põllumajandus põhineb peamiselt püsirohumaadel liha- ja piimaveiste kasvatamisel. Väljakutseteks on meilegi tuttavad tootjate vananemine, väikesed tootmisüksused, piirkondade mahajätmine, majanduslik elujõulisus. Varasemad põllumaad on aastate jooksul muutunud metsamaadeks ning metsamaad ka üldises arusaamises ning piirkonna väärtuslikkus väheneb. Paljud varasematest HNV aladest on kadunud igaveseks, nt linnapiirkondade kasvades või kui heinamaad ja karjamaad muudeti tootmismetsaks või põllumaaks. Mõnest alast on lihtsalt loobutud ja see on aeglaselt võsastunud. Ülesandeks on nii olemasolevate alade säilitamine kui nende mahajäetud ja võsastuvate alade majandamine.

Mõned väikesed projektid on piirkonnas käimas (nõustamisteenused, tootearendused), aga pikemaajalist ja koordineeritud mõtlemist projekti ajaks korraldatud veel polnud.

Näiteid plaanitavatest tegevussuundadest:

  • riiklik arendusprojekt, mille eesmärk on leida uusi põllumajanduskeskkonnapoliitika skeeme loodusväärtuse taastamiseks või suurendamiseks (maaomanike tegevuste toetus)
  • parimate olemasolevate tingimuste säilitamine, s.h ametiasutuste (metsaamet, omavalitsus) arusaamiste kujundamine ja tootmisega seotud eeskirjade kohandamine
  • KLV spetsiifiliste toodete arendamine ja toodetele KLV märgistuse lisamine; tarbijate teavitamine KLV toodetest ja jälgitavus  suurendamaks usaldust, et toode avaldab tõepoolest positiivset mõju maastikele, bioloogilisele mitmekesisusele või keskkonna tervisele
  • uute viiside leidmine, kuidas investeerida HNV toodete eest makstud hinnast osagi neile, kes on pädevad ja huvitatud KLV tegemiste algatamisest, näiteks karjamaade taastamisest

Põllumajandustootmise uuenduste osas oldi skeptilisemad. Hinnati, et KLV aladel loomakasvatuse (karjatamise) eelduseks on sotsiaalne huvi, soodne õigusraamistik, sobivad tooted ja turud. Kui majanduskeskkond on põllumajandustootjatele ja maaomanikele huvitav, ollakse ka valmis KLV põllumaade kasutamisse uuesti investeerida.

Esmaseks ülesandeks kavandati seega sotsiaalne ja organisatoorne kaasamine, s.t osapoolte arusaamiste kujundamine. Tegevusplaanis on hulgaliselt kokkusaamisi erinevate osapooltega, sh nende kokkusaamiste korraldamise ja töökulu jaoks rahastuse leidmine.

 

 

 Rootsi jaoks toodi projekti jooksul välja järgmiseid nippe:

  • suguselekteeritud sperma kasutamine piimakarjakasvatuses
  • mobiilne tapamaja
  • kogukonna toetatud lambad: uus turustamisbränd
  • kuslapuu-liha: KLV piirkonna maheliha turustamisbränd
  • kohalik piimatööstus, sh kitsepiim
  • projektid KLV teemade arutamiseks, karjatamise stsenaariumite simulatsioonideks ja karjamaade taastamiseks

Rootsi samas piirkonnas alates 2007 rakendatud sarnaste projektide FOCLUM (Facilitation of collaborative land use management) kohta loe SIIT (pdf)

 Projektis hõlmatud teised piirkonnad:  

 Vaata projekti avalikke koolitusmaterjale, sh Läti poollooduslike koosluste meetme ülevaadet

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
TALULIIT: Suur talutoidu laat "MAA TULEB LINNA" tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid
MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes
EMÜ: Maaülikool on põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailmas paremuselt 54. ülikool
EMÜ: Põllumajandussektoris juhtuvatest tööõnnetustest jäetakse tihti teatamata
KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
TOIDULIIT: Aastakonverentsil auhinnati Eesti parimaid toiduaineid
REM: 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
SA KÜSK: NULA otsib Eesti ühiskonda paremaks muutvat ideed
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo