MTÜ AIANDUSKLASTER: Innovatsioonitegevus "Maasikahooaja pikendamine" |
|||||||||||||
Allikas: MTÜ Aiandusklaster 9. jaanuar 2020. a |
|||||||||||||
SISSEJUHATUS Eestis on probleemiks kodumaise maasikahooaja lühiajalisus ja kesksuvine maasika üleküllus, mille tõttu hinnad langevad kasumliku tootmise jaoks liiga madalaks. Põhjuseks on üle-Eestiliselt levinud kasvatustehnoloogia: avamaatingimustes kasvatatakse ühekordselt viljuvaid sorte. Innovatsioonitegevuses otsustati katsetada taasviljuvate maasikasortide kasvatamist kiletunnelis eesmärgiga pikendada kodumaise maasika hooaega Eestis. Taasviljuvate maasikate kasvatamisega seotud probleemid Eestis on järgmised:
Innovatsioonitegevusel oli kolm eesmärki:
Esimese hooaja tegevused Katse rajati 2017. aasta kevadel Tartumaale Aran PM OÜ kütteta tunnelkasvuhoonetesse. Katsesse võeti taasviljuvad maasikasordid ´Diamante`, ´Cabrillo`, ´Harmony` ja Hollandi sordiaretusfirma Fresh Forward uus aretis ´FF1604`. Saaki korjati 2017. aastal 4. juulist kuni 26. septembrini iga kahe kuni kolme päeva tagant kokku 21 korda. Erinevate sortide meeldivus tarbijaile selgitati välja 13. juulil turbasubstraadilt korjatud viljadega. Maasikate välimust, maitset, magusust ja hapusust hindas 97 inimest. Esimese hooaja tulemused
Teise hooaja tegevused 2017. a novembris tõsteti taimed substraadikottidega maapinnale ja kaeti ühe variandina kahekordse talvekattekangaga ja teise variandina kahekordse kattelooriga. Kontrollvariandina võeti talvitumiskatsesse ka ´Polka` taimed. Substraadi ülemises kihis jälgiti logerite abil kevadeni substraadi temperatuuri ja kevadel hinnati iga sordi talvekahjustusi. 2018. aasta suvel jätkati katset vaid turbasubstraadil taimedega, kuna sellel substraadil olid taimed oluliselt saagikamad. Eelmisel aastal ebasobivaks osutunud sort ´Cabrillo` asendati sordiga ´Polka`. Teise hooaja tulemused 2017./2018. aasta talvitumistingimused olid taimedele üldiselt soodsad, kuna lisaks katetele kaitses taimi lumekiht, mis sulas alles märtsis. Pärast lume sulamist, 17. märtsil kui õhutemperatuur langes –14°C-ni, langes substraadi temperatuur talvekattekanga all –2,7°C-ni ja katteloori all –2,2°C-ni, mistõttu said kõik taasviljuvad sordid külmakahjustuse.
TAASVILJUVATE MAASIKATE KASVATAMISE TASUVUSEST Ettevõtte omaniku poolt koostatud finantsmajanduslikust analüüsist selgus, et esimesel katseaastal osutus kõikide taasviljuvate sortide kasvatamine kasumlikuks. Kõige suurema käibe ja kasumiga sort oli ´Harmony`, mille saagikus oli kõige kõrgem. Peab siiski silmas pidama, et 2017.a oli külm kevad ja jahe suvi. Sellest tulenevalt valmis saak hiljem kui tavapäraselt ning maasikate müügihind jäi kõrgeks terve hooaja vältel. Kuigi taimed ei andnud Eesti keskmisega võrreldes palju suuremat saaki, siis saagikus hektari kohta oli vägagi arvestataval tasemel. Kõrgem saagikus ha kohta tuleneb suuremast istutustihendusest - avamaal istutatakse ca 35 000 taime/ha, kasvulaudadel oli istutustihedus 50 000 taime/ha. Kõige saagikama sordi ´Harmony` hektarisaak turbasubstraadilt oli 25t/ha. Eestis avamaal kõige enam kasvatatava ´Sonata` esimene aasta saak varieerub olenevalt kasvukohast ja tootja kompetentsist vahemikus 5-10 t/ha. Kuigi teisel aastal jäi taasviljuvate sortide saagikus külmakahjustuste tõttu väikeseks, andsid taimed 64-78% oma saagist perioodil, mil avamaa maasikate põhisaak ei olnud veel valminud. 80-86% kogu taasviljuvate maasikate müügitulust saadi enne 13. juunit. Tänu varajase maasika defitsiidile oli sel ajal maasikate realiseerimishind kõrge (7,1 eur/kg) ja see võimaldas kehvale saagile vaatamata kasumlikku tootmist. KOKKUVÕTE Kõik innovatsioonitegevuste eesmärgid saavutati:
Selleks, et maasikahooaeg Eestis veelgi pikeneks, tuleks investeerida agrotehnilistesse võtetesse, mis võimaldaks istutada frigotaimed juba varakevadel (märtsi alguses või varem), et saaks ühelt taimelt kuni kolm saaki ja pikeneks varajase saagi periood, mil maasikate realiseerimishind on kõrgem. Samuti tuleks lisaks ´FF1604`-le otsida sorte, mille viljad oleksid Eesti ja lähiriikide tarbijatele meelepäraste omadustega.
|