UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: SKIN projekt tõi esile üle 100 lühikese tarneahela hea näite!

Viimasel ajal on kerkinud üheks olulisemaks globaalsemaks teemaks keskkond ja selle hoidmine. Valdkonna oluliseks mõjutajaks on ka toit ja selle tootmine.

Mismoodi ja kus toitu kõige ressursisäästlikumalt toota ning kuidas sobituda tarbijate muutuvate harjumustega? Üheks heaks viisiks oleks edendada lühikest (toidu) tarneahelat, mille märksõnadeks on - võimalikult lühike vahemaa tootja-tarbija vahel, minimaalne vahendajate arv ja tootja-tarbija vahelise suhtluse edendamine.

Lühikese tarneahela teema arendamisega tegeleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020 rahastatud projekt SKIN, mis alustas tegevust 2016. aasta novembris ja lõpeb planeeritavalt 2019. aasta lõpus. Lühend SKIN tuleb projekti inglise keelsest nimest: Short Supply Chain Knowledge and Innovation Network, eesti keeles lühikese tarneahela teadmiste ja innovatsiooni võrgustik.

Projektil on ametlikult 22 partnerit 15st riigist. Projekti koordinaator on Itaalias asuv Foggia Ülikool. Kõigi nende kohta saab pikemalt lugeda SIIT. Samuti on ära toodud nende roll antud projektis.

SKIN on väga ambitsioonikas algatus, mille eesmärgiks on süstematiseerida lühikese tarneahela valdkonna teadmisi läbi heade praktikate kogumise ja levitamise. Projekt aitab sidusrühmi kaasata ja edendada innovatsiooni vajaduspõhiste teadusuuringute ja erinevate töögrupi kohtumiste kaudu. SKINi pikaajalisem eesmärk on koostöövõrgustiku loomine lühikese tarneahela kõigi etappide liikmete vahel.

100+ näidet lühikese tarneahela valdkonnast

Projekti algetapis oli vaja olukord kaardistada. Pidi leidma häid näiteid ja inimesi kellega koostööd teha ja hiljem valdkonda arendada. Sellel eesmärgil koguti kokku enam kui 100 lühikese tarneahela arendamisega seotud algatust Euroopast ja kaugemaltki. Et ettevõtmine oli mahukas, siis oli siin palju abiks EIP-AGRI fookusgruppide ja konsortsiumi liikmete eeltöö.

Antud protsess viidi läbi kahes etapis. Algselt otsiti häid näiteid SKIN projekti partnerriikidest, seejärel ka teistest riikidest. Viimaste hulgas leiti põnevaid näiteid Armeeniast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Kreekast ning isegi Ameerika Ühendriikidest.

Näited paigutati ka kaardirakendusele ja koondati andmebaasi, kust saab projekte otsida nii riigi, kui ka erinevate teemade järgi:

• Näiteks saab projekte valida toodangu liigi järgi: töödeldud piim, liha või muu toodang, köögiviljad, värske piim või liha, puuviljad

• Toote uuendusliku taseme järgi: uuenduslik lähenemine tootearendusele/koosloome mitme osalisega, uudne toode või tootevalik, lisaväärtusega toode

• Toote omaduste järgi: gurmeetoode, ülim või eriline maitse, kõrge toiteväärtus, värske toode, tervislik toode

• Organisatsioonilise süsteemi järgi: vastastikune õppimine, võrgustamine tarneahela piires ja piirkonnas, sõltuvuse vähendamine tarneahela suurematest osapooltest ja isiklikumad suhted tarbijatega, tõhususe saavutamine läbi koostöö, logistika ja toodangu transport, väikeste tootekoguste tarnimine

• Korraldamine: otsuseid langetavad organisatsioonid, tootjate ja tarneahela partnerite vahelised lepingud, grupivaim, vahendaja/juhendaja, valitsuse poliitika ja õigusraamistik, sotsiaal- ja keskkonnakriteeriumidega arvestamine riigihangete läbiviimisel

• Müük: ühistud, mis koguvad tooted kokku mitmelt erinevalt väiketootjalt, tõhusad tellimissüsteemid, e-pood, usaldusväärne kaupade kätte toimetamine, lähedus (distantsi mõttes), lähedus (emotsionaalselt), sotsiaalmeedia kasutamine, "kohtu-tootjaga" üritustel osalemine, pikaajalised head suhted

• Sotsiaalne jätkusuutlikkus: tootjate ja tarbijate vaheline side, usaldus, kogukonnatunne, kogukonnauhkus ja entusiasm, kogukonna harimine, tootjate tunnustamine, tarbijate mõjuvõimu suurendamine, heaolu

• Keskkondlik jätkusuutlikkus: kasvuhoonegaasid, energiatarbimine ja süsiniku jalajälg, ökoloogiline tootmismeetod, toidu "miilid", toidujäätmete kogused

• Majanduslik jätkusuutlikkus: tulusus, uute töökohtade loomine piirkonnas, majandusliku ebakindluse vähendamine koolitused ja coaching, sünergia teiste sektoritega, kohalikele tootjatele kokkusaamiste, laatade, turgude korraldamine, väiketalude väärtustamine.

Projektide tutvustused andmebaasis.

SKIN algatused

Projekti raames loodi kaks suuremat algatust - mõlema eesmärgiks on välja uurida, millised on lühikese tarneahela eripärad, kogemused ja kitsaskohad.

25 piirkondlikku võrgustikku

Võrgustikku kuuluvad erinevate piirkondade kohalikud aktivistid, kes on SKIN-konsortsiumi kaasatud läbi coaching’u tegevuste.

6 temaatilist töörühma

Igasse töörühma kuulus 3-4 projekti partnerit ja osadesse kaasati ka eksperdid. Korraldati "Innovatsiooni väljakutsete töögruppe" (innovation challenges workshops). Selline koostöö aitas muuhulgas kaasa osapoolte paremale üksteisemõistmisele.

Töögrupid toimusid järgmistel teemadel:

• Tarbijad
• Värske toodang
• Logistika ja toodangu transport
• Seadusandlus
• Oskused ja teadmussiire
• Tehnoloogiad

SKIN töögruppide väljundid - aruanded ja videolood

Projekti veebilehel on avaldatud töörühmade kohta põnevad videolood ja osade kohta ka kokkuvõtvad aruanded.

Värske toodangu töögrupi aruandes tutvustatakse 24. aprillil 2018 korraldatud õppekäigu tulemusi. Külastati uuenduslikke projekte Belgias ja Hollandis - puuviljakasvatustalu, köögivilja- ja kartulikasvatusega tegelevat peretalu, talupoodi, sotsiaalse talupidamisega tegelevat talu ning pisikest mahetalu.

Teema kohta on valminud viis videolugu:

1. Appelen Roes - Õunte lühike tarneahel (Fresh apples for SFSC)

2. Franken Agro: Värske kartuli lühike tarneahel (Fresh potatoes) - SIIN

3. De Walhoeve: Lihaveiste lühike tarneahel (Bulls and SFSC) - SIIN

4. De Laarhoeve: Sotsiaalne algatus (Social practice) - SIIN

5. ’t Schop: Maheveiste kasvatus (Calves grown naturally) - SIIN

Seadusandluse töögrupi aruandes antakse ülevaade 6.-7. novembril 2018 Poolas toimunud toiduohutuse teemalisest kongressist, õppereisist ja töörühma aruteludest.

Õppereisi jooksul külastati Poolas õunafarmi ja kalakasvandust.

Hiljem toimunud aruteludel leiti vastuseid küsimustele nagu näiteks: Kuidas saaks õigusakte parlamentide (Euroopa, riiklike, piirkondlike) tasandil täiustada, et reaalne tulemus oleks kooskõlas poliitilise kavatsusega? Kuidas saaks lühikest tarneahelat poliitiliselt õigusaktide abil edendada nii, et see annaks mõõdetavaid tulemusi? Kuidas saaks teadmussiire aidata kaasa hästi toimivale lühikeste tarneahelate valdkonnale, seoses õigusloomega?

Teema kohta on valminud kaheksa videolugu.

Oskuste ja teadmussiirde töörühma aruandest saab hea ülevaate 13.-14. veebruaril 2019 Iirimaal toimunud tegevustest.

Peamised teemad olid järgmised: teadmussiirde kaardistamine ja tarbijate roll teadmussiirdes, põllumajandusliku toodangu otsemüügi kui äri parandamise võimalused ja organisatsioonilised- ja ärimudelid. Paneelis arutati uute ja alles loodavate tootmisparadigmade jaoks vajalike oskuste üle.

Teema kohta on valminud seitse videolugu:

1. Áine Macken Walsh: AKIS, teadmiste ökoloogia (AKIS, Knowledge ecology) - SIIN

2. Kylemore'i juustutalu: oskuste arendamine lühikeses tarneahelas (Kylemore Farmhouse - raising skills SFSC case) - SIIN

3. Eksklusiivne tigudekasvandus: oskuste arendamine lühikeses tarneahelas (Exclusive Escargot - raising skills SFSC case) - SIIN

4. Väiketalu Gleann Buì: talupidamine ja oskused (Gleann Buì farm - farming & skills)  - SIIN

5. Patrick Crehan: talunike uued oskused (Farmers new skills)

Videos räägib Brüsselis tegutseva innovatsiooni, teaduse ja nõustamisega tegeleva konsultatsioonifirma CKA juht Patrick Crehan talunike vajadusest uute oskuste järgi: "Talupidamisel on tootmise järel olulisel kohal ka toodangu müümine ja turustamine. Tänased toidu tarbijad ei ole enam need, kes nad olid eile. Paljud neist elavad linnades, neil on koguaeg kiire, nende eelarve on piiratud, kuid samal ajal hoolivad nad oma tervisest, nende elustiil on väga aktiivne. Taluniku jaoks on suur väljakutse leida see koht, kus tarbijatega kohtuda, et neile oma kaupa müüa. Siinkohal tulevadki mängu kaasaegsed müügi- ja turundustehnikad. Lihtsalt kodulehe ja tutvustavate trükiste olemasolu ei ole enam piisav. Talunik peab mõistma, kuidas töötab sotsiaalmeedia, kus potentsiaalsed tarbijad asuvad ja nendega seal kohtuma. Müüma peab neile just seda, mida nad soovivad osta. Kõik see nõuab talunikult uusi oskusi, mida neil siiamaani pole olnud aega või võimalust omandada. Talunik peab õppima kasutama uusi teenuseid - siinkohal räägime ettevõtetest, mis tegelevad turunduse, kommunikatsiooni ja kodulehtede loomisega. Kuid paljud neist ettevõtetest ei tunne aga talunikku piisavalt, et talle sobivat teenust pakkuda. Seega on üheks oluliseks teemaks, mida tulevikus arendada just see, et aidata teenusepakkujatel tõeliselt mõista, millist teenust talunik vajab, et paremini müüa, olla klientidele kergemini leitav ja olla just seal, kus tarbija teda näha soovib."

6. Nathalie Markiefka: Foodture'i online platvorm - SIIN

7. Elisabetta Falchi: talunike uued oskused ja vahendid (farmers' new skills and tools) - SIIN

Tehnoloogiaalase töörühma aruanne annab ülevaate 25.-26. septembril 2018 Ungaris toimunud kogunemisest. Esimesel päeval sai kuulata seletavad ettekanded ja anti ülevaade valdkonna headest praktikatest. Teisel päeval arutati maailmakohviku meetodi abil innovaatiliste tehnoloogiliste ideede ja nendega seotud probleemide üle.

Teema kohta on valminud viis videolugu.

1. Väike kiivide istandus ja tehnoloogiad (Mini kiwi fruit plantation and technologies) - SIIN

2. Áperte pruulikoda (Áperte Brewery - Guerrilla brewing)

3. Martin Collison blokiahela teemast (blockchain) - SIIN

4. Simon Pearson blokiahela teemast (blockchain) - SIIN

5. Fulvio Sarzana blokiahela teemast (blockchain) - SIIN

SKIN projekti kõige suurem kasutegur laiema avalikkuse jaoks ongi need mitmekesised näited, mis kokku koguti. Erilist tähelepanu pälvivad videod, mida nõustajad oma koolitustel ja õppepäevadel saaksid kasutada. Lisaks on projekti andmebaasist võimalik leida uusi koostööpartnerid, näiteks LEADER piiriülestele projektidele.

Võrgustiku töö käigus plaanime ka ise neid näiteid tulevikus eraldi levitada.