EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopa linnades

Allikas: Ave Bremse, Maaeluvõrgustik
13. november 2019. a

 

Maa- ja linnaelu arendamisel on nii erinevaid kui ka ühiseid jooni. Üheks sarnaseks jooneks on soov leida uusi ja mitmekesiseid meetodeid, et jõuda võimalikult paljude elanikegruppide probleemideni ja neid lahendada.

Üheks tulemuslikumaks viisiks on neid erinevaid gruppe arenguprotsessi ja otsuste tegemise juurde kaasata.

Seal kus n-ö tavalised meetodid ei tööta, võib abi olla elanike kaasamise partnerlusel põhinevatest programmidest - kogukonna juhitud kohaliku arengu ehk CLLD meetodist.

Maapiirkondade arengule hoogsalt kaasa aidanud LEADER-meetod alustas Euroopa Liidus piloodina juba 1992. aastal. Eestis tehti esimesi pilootprojekte Kagu-Eesti partnerlusprogrammi raames perioodil 2000-2003, mil partnerlusmeetodit kasutati kolmes maakonnas. Oluliselt laiemalt tuli LEADER kasutusele siis, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga ja Eesti riikliku arengukava 2004-2006 raames said alguse juba 24 ehk enamus tänastest kohalikest tegevusgruppidest.

LEADER-meetod on teinud läbi ka termini muudatuse, sest lühend LEADER tuleb prantsuse keelsest väljendist "Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale" ja tähendab tõlkes "seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel".

Kuid seda - algselt maamajanduse eri sektorite koostöö meetodit - hakati edukalt kasutama nii kalanduse kui linnaliste ühenduste edendamisel. Samuti on see tänaseks kasutusel erinevates fondides - lisaks Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondile (EAFRD) ja Euroopa merendus- ja kalandusfondile (EMKF) ka Euroopa regionaalarengu fondis (ERF) ja Euroopa sotsiaalfondis (ESF). Sellega on põhjendatud ka termini laiendamine - kogukonna juhitud kohalik areng (ingl k Community Led Local Develpment lühendina CLLD).

Oktoobrikuu alguses Brüsselis toimunud Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames leidis aset rida huvitavaid seminare. Mitmes neist tutvustati CLLD kasutamist nii maal kui linnas või mõlemas korraga.

Seminaridel toodi näiteid sellest, kuidas erinevad piirkondadele suunatud arenguvahendid nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud (Integrated Territorial Investment (ITI)) ja kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD) aitavad kaasa kohalikule arengule, kasutades altpoolt tulevat ja kogukonda kaasavat meetodit.

Portugali näide: Lissaboni CLLD strateegia

Lissabon kasutab kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodit alates 2015. aastast kõige vaesemate piirkondade arendamiseks. Piirkonnad, kus on kõige rohkem sisserändajate kogukondi ja kokku on koondunud erinevad etnilised grupid. Sealne hariduse ja sissetulekute tase on madal. Oluline osa on ka traditsioonide erinevuses, mis aeglustab piirkonda sulandumist. Tavameetodid on seal läbi kukkunud, aga CLLD on andnud häid tulemusi.

Kliki joonistel, et neid suuremana näha.
   
 
     
 

Tegevjuht Rui Bochmann Franco (fotol) on sellega tegutsenud alates 2013. aastast. Tema sõnul on meetod edukas olnud. Arenduste jaoks kasutatakse lisaks ITI ja CLLD-le veel mitmeid teisigi fonde (4 miljonit eurot) ja linna vahendeid (1 miljon eurot). Osaletakse veel mitmes sotsiaal-, haridus- ja tööhõiveprojektis.

Lissaboni linn on Lissaboni CLLD võrgustiku üheks asutajaks, on selle juhatuse liige, kuid ei oma seal otsustavat häält. Võrgustik on väga lai. See on suunatud piirkondadele, kus elab 33 tuhat elanikku. Võrgustikku kuulub 173 organisatsiooni ja 67 kogukonda. Need on enamus mittetulundusühendused, kohalikud komiteed, rahvuste ühendused, organisatsioonid ja ülikoolid. Üldkoosolekud on rahva- ja juturohked, kuid just nii saab tagada selle, et inimesed usuvad, et nende arvamus loeb ja nad on isiklikult panustanud kogukonna arengusse.

Toetatud projektidest on kõige mahukam meede olnud elumajade remont ja nende keskkonnasäästlikuks muutmine (55%). Teine suur valdkond on sisustuse ja erinevate vahendite soetamine (22%). Ülejäänud jaguneb energiatõhususe, WIFI võrgustike, haridusteemaliste, spordi- ja meelelahutusvaldkonna projektide vahel.

  • Loe lisaks ettekandest

Hispaania näide: Barcelona sotsiaalse kaasamise projekt

Barcelona linna sotsiaalosakond algatas 2017. aastal kaheaastase projekti B-Mincome, et leida lahendusi puudust kannatavate piirkondade probleemidele. Konkreetse piirkonna tingimused, kus uut meetodit katsetati, olid suhteliselt sarnased eelmise projekti olukorrale - palju immigrante, kehv keeleoskus, madal haridustase jne. Ei tunta oma õigusi ega osata isegi abi küsida.

Ka projektijuhid, Marina Marinez ja Mireia Albors (fotol) pidid tõdema, et tavapärased meetodid piirkonna vaesust vähendada olid läbi kukkunud.

Projekti eesmärkideks oli vähendada vaesust, kaasata erineva kultuuri ja etnilise taustaga elanikke ning panna nad end kogukonna osana tundma. Sihtgrupi hulka kuulus palju naisi, kes olid elanud väga isoleeritud elu ja ei olnud üldse tööl käinud. Nad olid harjunud sõltuma sotsiaaltoetustest.

 

Alustati tegevustega, mis lähendaks neid piirkonna inimestele - õpiti üksteist tundma ja tasapisi usaldama. Kutsuti ja julgustati osalema kogukonna üritustel ja seeläbi pandi piirkonna inimesed tihemini lähinaabritega suhtlema.

Järgmise sammuna innustati neid algatama väikeseid projekte just sellistel teemadel, mis lähtusid isiklikest huvidest ja vajadustest. Üheks väljundiks oli toidu valmistamine ja selleteemalise väikeettevõtluse algatamine. Need naised ei olnud varem mõelnud, et nende valmistatud kodused toidud võiksid huvi pakkuda ka teistele. Tasapisi tekkis usaldus ja lisandus oskusi. Üksteise julgustamine ja lähikonna inimestega läbikäimine on piirkonna elule palju kaasa aidanud. Projekt lõppeb küll sellel aastal, kuid soov on jätkata uute sarnaste projektidega.

  • Tutvu ettekandega ja saa põnevast algatusest rohkem teada

Ungari näide: Kazincbarcika KOLORCITY

Ungari kohaliku tegevusgrupi Kazincbarcika tegevusi tutvustas projektijuht Balazs Wächter. Tegu on ühe vaeseima piirkonnaga Ungaris, elanike arv on 28 tuhat. Tegemist on endise kaevanduspiirkonnaga, kust inimesed tööpuudusel lahkuvad. Ka siin oli eesmärk vähendada vaesust ja suurendada inimeste entusiasmi oma kodukoha kaunimaks muutmise kaudu.

Piirkonna arengul kasutatakse nii regionaalfondi ITI kui põllumajandusfondi CLLD võimalusi. Strateegiliseks plaaniks võeti endisest piirkonnast arendada uus ja värviküllane: kujundada rohealasid, loomealasid, skulptuuriparke, kutsuda külla tänavakunstnikke ja korraldada festivale. Eesmärgid pandi paika kaasates paljusid inimesi, kes said oma ideid välja tuua. Projekti eelarve on 1,88 miljonit erinevatest fondidest!

Kliki joonisel, et seda suuremana näha.    
 

Projekti raames sooviti kohalikku kogukonda aktiveerida kultuuriprogrammide abil ning seeläbi luua kodukohast uuenduslik ja roheline linnaruum, kus igas eas inimestel on hea elada.

  • Roheline linn - luua kaunid avalikud rohealad
  • Koostöö linn - suurendada ühist tegusemist erinevate organisatsioonide vahel
  • Loov linn -  edendada loovalasid ja panna seal inimesed tegustema
  • Digitaalne linn - parandada digivõimalusi

Projekti esmaste tulemuste põhjal saab väita, et piirkonna elanike aktiivsus ja entusiasm on tõusnud ning soovitakse oma kodukohas elada huvitavamat ja paremat elu.

  • Tutvu ettekandega ja saa mitmekesisest projektist rohkem teada

Sloveenia näide: Ljubljana elukeskkonna parandamine

Kliki joonistel, et neid suuremana näha.  
   

Sloveenia pealinn Ljubljana ja lisaks veel 11 linna kasutasid linnaruumi ja kogukondade elukeskkonna arendamiseks Euroopa regionaalfondi (ERDF) integreeritud territoriaalsed investeeringuid (ITI) ja riiklikke vahendeid. Eesmärk oli parandada linnalist elukeskkonda muutes seda energiasäästlikumaks ja tõsta mobiilsust asulates. Projekti planeerimisega tehti algust 2016. aastal.

Projekti käigus:

  • renoveeriti hulk linnale kuuluvaid maju ja tehti need energiatõhusaks;
  • loodi mitmeid keskväljakuid piirkondades, kus need puudusid või olid halvas seisus;
  • ehitati või ühendati jalgrattateid;
  • korrastati endine suhkruvabriku ala uueks keskuseks.

Kogu protsessi juures on oluline see, et kasutati erinevaid fonde ja fondide erinevaid meetmeid, kuid loodi ühine strateegia, mille abil sai läbi viia tervikliku arendusprojekti. Tulemus oli ühtsem, mitte üksikute meetmete kogum.

  • Tutvu ettekandega ja saa põnevast algatusest rohkem teada

Rootsi näide: Göteborgi maa ja linna koosareng

Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, mis on väga mitmekesine oma suurlinnaliku keskuse, maapiirkonna moodi äärelinna ja rannikualaga.

Eesmärgiks võeti ja viidi ellu:

  • kohalikele väikeettevõtetele innovatsiooni- ja arenduskeskuste loomine neljas keskuses;
  • ettevõtluskeskkonna arendamine;
  • 99 väikese ettevõtlusprojekti ja 17 uurimuse toetamine;
  • kohaliku toidu strateegia väljatöötamine;
  • elektrienergia ühenduste ehitamise toetamine.

Fookusesse võeti linnalähedased piirkonnad ja nende areng. Projektiga sooviti tihendada linnaäärsete maapiirkondade ja linna koos- ja võrgustikutööd. Tähelepanu pöörati kliimamuutustega seotud väljakutsetele. Tegeleti kohalike kaasamisega, et tihendada sidet kodanike ja linnavõimude vahel. Linnaelanikke kaasati projekti vahetult ja suur rõhk oli alt-üles lähenemisel - seda nii projekti planeerimisel, arenguarutelude pidamisel ja ideede kogumisel.

  • Loe projekti kohta lisaks

Eespool toodud näited on üksteisest veidi erinevad, kuid neid ühendab mitmekesise integreeritud planeerimise kasutamine paremate tulemuste saavutamiseks. Erinevaid fonde saab paremini ära kasutada siis, kui need on seotud ühtsesse planeerimisse. 

Mõned projektid tõid esile protsessi olulisust sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Tähtsal kohal on meetod - alt-üles lähenemine, kaasamine ja partnerlused. Taoline sotsiaalne kaasamine annab väga suure kasu isegi suhteliselt väikeste summade juures.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo