MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonna juhitud kohalik areng Euroopa linnades |
||||||||||
Allikas: Ave Bremse, Maaeluvõrgustik 13. november 2019. a |
||||||||||
Maapiirkondade arengule hoogsalt kaasa aidanud LEADER-meetod alustas Euroopa Liidus piloodina juba 1992. aastal. Eestis tehti esimesi pilootprojekte Kagu-Eesti partnerlusprogrammi raames perioodil 2000-2003, mil partnerlusmeetodit kasutati kolmes maakonnas. Oluliselt laiemalt tuli LEADER kasutusele siis, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga ja Eesti riikliku arengukava 2004-2006 raames said alguse juba 24 ehk enamus tänastest kohalikest tegevusgruppidest. LEADER-meetod on teinud läbi ka termini muudatuse, sest lühend LEADER tuleb prantsuse keelsest väljendist "Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale" ja tähendab tõlkes "seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel". Kuid seda - algselt maamajanduse eri sektorite koostöö meetodit - hakati edukalt kasutama nii kalanduse kui linnaliste ühenduste edendamisel. Samuti on see tänaseks kasutusel erinevates fondides - lisaks Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondile (EAFRD) ja Euroopa merendus- ja kalandusfondile (EMKF) ka Euroopa regionaalarengu fondis (ERF) ja Euroopa sotsiaalfondis (ESF). Sellega on põhjendatud ka termini laiendamine - kogukonna juhitud kohalik areng (ingl k Community Led Local Develpment lühendina CLLD). Oktoobrikuu alguses Brüsselis toimunud Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames leidis aset rida huvitavaid seminare. Mitmes neist tutvustati CLLD kasutamist nii maal kui linnas või mõlemas korraga. Seminaridel toodi näiteid sellest, kuidas erinevad piirkondadele suunatud arenguvahendid nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud (Integrated Territorial Investment (ITI)) ja kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD) aitavad kaasa kohalikule arengule, kasutades altpoolt tulevat ja kogukonda kaasavat meetodit. Portugali näide: Lissaboni CLLD strateegia Lissabon kasutab kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodit alates 2015. aastast kõige vaesemate piirkondade arendamiseks. Piirkonnad, kus on kõige rohkem sisserändajate kogukondi ja kokku on koondunud erinevad etnilised grupid. Sealne hariduse ja sissetulekute tase on madal. Oluline osa on ka traditsioonide erinevuses, mis aeglustab piirkonda sulandumist. Tavameetodid on seal läbi kukkunud, aga CLLD on andnud häid tulemusi. Lissaboni linn on Lissaboni CLLD võrgustiku üheks asutajaks, on selle juhatuse liige, kuid ei oma seal otsustavat häält. Võrgustik on väga lai. See on suunatud piirkondadele, kus elab 33 tuhat elanikku. Võrgustikku kuulub 173 organisatsiooni ja 67 kogukonda. Need on enamus mittetulundusühendused, kohalikud komiteed, rahvuste ühendused, organisatsioonid ja ülikoolid. Üldkoosolekud on rahva- ja juturohked, kuid just nii saab tagada selle, et inimesed usuvad, et nende arvamus loeb ja nad on isiklikult panustanud kogukonna arengusse. Toetatud projektidest on kõige mahukam meede olnud elumajade remont ja nende keskkonnasäästlikuks muutmine (55%). Teine suur valdkond on sisustuse ja erinevate vahendite soetamine (22%). Ülejäänud jaguneb energiatõhususe, WIFI võrgustike, haridusteemaliste, spordi- ja meelelahutusvaldkonna projektide vahel. Hispaania näide: Barcelona sotsiaalse kaasamise projekt Barcelona linna sotsiaalosakond algatas 2017. aastal kaheaastase projekti B-Mincome, et leida lahendusi puudust kannatavate piirkondade probleemidele. Konkreetse piirkonna tingimused, kus uut meetodit katsetati, olid suhteliselt sarnased eelmise projekti olukorrale - palju immigrante, kehv keeleoskus, madal haridustase jne. Ei tunta oma õigusi ega osata isegi abi küsida.
Alustati tegevustega, mis lähendaks neid piirkonna inimestele - õpiti üksteist tundma ja tasapisi usaldama. Kutsuti ja julgustati osalema kogukonna üritustel ja seeläbi pandi piirkonna inimesed tihemini lähinaabritega suhtlema. Järgmise sammuna innustati neid algatama väikeseid projekte just sellistel teemadel, mis lähtusid isiklikest huvidest ja vajadustest. Üheks väljundiks oli toidu valmistamine ja selleteemalise väikeettevõtluse algatamine. Need naised ei olnud varem mõelnud, et nende valmistatud kodused toidud võiksid huvi pakkuda ka teistele. Tasapisi tekkis usaldus ja lisandus oskusi. Üksteise julgustamine ja lähikonna inimestega läbikäimine on piirkonna elule palju kaasa aidanud. Projekt lõppeb küll sellel aastal, kuid soov on jätkata uute sarnaste projektidega. Ungari näide: Kazincbarcika KOLORCITY Ungari kohaliku tegevusgrupi Kazincbarcika tegevusi tutvustas projektijuht Balazs Wächter. Tegu on ühe vaeseima piirkonnaga Ungaris, elanike arv on 28 tuhat. Tegemist on endise kaevanduspiirkonnaga, kust inimesed tööpuudusel lahkuvad. Ka siin oli eesmärk vähendada vaesust ja suurendada inimeste entusiasmi oma kodukoha kaunimaks muutmise kaudu. Piirkonna arengul kasutatakse nii regionaalfondi ITI kui põllumajandusfondi CLLD võimalusi. Strateegiliseks plaaniks võeti endisest piirkonnast arendada uus ja värviküllane: kujundada rohealasid, loomealasid, skulptuuriparke, kutsuda külla tänavakunstnikke ja korraldada festivale. Eesmärgid pandi paika kaasates paljusid inimesi, kes said oma ideid välja tuua. Projekti eelarve on 1,88 miljonit erinevatest fondidest!
Projekti esmaste tulemuste põhjal saab väita, et piirkonna elanike aktiivsus ja entusiasm on tõusnud ning soovitakse oma kodukohas elada huvitavamat ja paremat elu. Sloveenia näide: Ljubljana elukeskkonna parandamine
Sloveenia pealinn Ljubljana ja lisaks veel 11 linna kasutasid linnaruumi ja kogukondade elukeskkonna arendamiseks Euroopa regionaalfondi (ERDF) integreeritud territoriaalsed investeeringuid (ITI) ja riiklikke vahendeid. Eesmärk oli parandada linnalist elukeskkonda muutes seda energiasäästlikumaks ja tõsta mobiilsust asulates. Projekti planeerimisega tehti algust 2016. aastal. Projekti käigus:
Kogu protsessi juures on oluline see, et kasutati erinevaid fonde ja fondide erinevaid meetmeid, kuid loodi ühine strateegia, mille abil sai läbi viia tervikliku arendusprojekti. Tulemus oli ühtsem, mitte üksikute meetmete kogum. Rootsi näide: Göteborgi maa ja linna koosareng Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, mis on väga mitmekesine oma suurlinnaliku keskuse, maapiirkonna moodi äärelinna ja rannikualaga. Eesmärgiks võeti ja viidi ellu:
Fookusesse võeti linnalähedased piirkonnad ja nende areng. Projektiga sooviti tihendada linnaäärsete maapiirkondade ja linna koos- ja võrgustikutööd. Tähelepanu pöörati kliimamuutustega seotud väljakutsetele. Tegeleti kohalike kaasamisega, et tihendada sidet kodanike ja linnavõimude vahel. Linnaelanikke kaasati projekti vahetult ja suur rõhk oli alt-üles lähenemisel - seda nii projekti planeerimisel, arenguarutelude pidamisel ja ideede kogumisel. Eespool toodud näited on üksteisest veidi erinevad, kuid neid ühendab mitmekesise integreeritud planeerimise kasutamine paremate tulemuste saavutamiseks. Erinevaid fonde saab paremini ära kasutada siis, kui need on seotud ühtsesse planeerimisse. Mõned projektid tõid esile protsessi olulisust sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Tähtsal kohal on meetod - alt-üles lähenemine, kaasamine ja partnerlused. Taoline sotsiaalne kaasamine annab väga suure kasu isegi suhteliselt väikeste summade juures. |