EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUMINISTEERIUM: Toiduhügieeni uuring: pooled tarbijatest kontrollivad alati toidu säilimisaega

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade
11. detsember 2019. a

 

Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidu märgistust ja pea pooled vastajatest kontrollivad alati toidu säilimisaega, selgus Maaeluministeeriumi tellitud värskest toidu märgistamise ja toiduhügieeni tarbijauuringust.

"Peamiselt otsivad tarbijaid pakendilt infot toidu säilimisaja ja koostisosade loetelu kohta, kuid huvi tuntakse ka toote päritolumaa, toitumisalase teabe, lisaainete ja põhikoostisosa koguse vastu," ütles uuringut kommenteerides Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Kui info leidmine pakenditelt on üldiselt paranenud, siis selle lugemisel ja mõistmisel on endiselt probleemiks liiga väike kirjasuurus ning olulise teabe halb paigutus pakendil.

Säilimisaega kontrollivad pea pooled vastajatest alati ning pisut vähemad ütlesid, et see, kas säilimisaega kontrollitakse, oleneb suuresti toidust endast. "Kõlblik kuni" märkega toodete puhul ei käitu tarbijad sarnaselt. Liha kontrollitakse põhiliselt lõhna järgi, samas piimatooteid säilimisaja järgi. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga tunneb muukeelne elanikkond oluliselt vähem märke "parim enne" tähendust.

Üldiselt on tarbijate teadlikus hügieenist üsna hea, kuid seda tuleks kindlasti tõsta (nt kätepesu ja ristsaastumise vallas), et inimesed oskaksid toidu valmistamisel järgida õigeid võtteid, millega kaitsta enda ning oma lähedaste tervist. Alati kasutab küpsetamata liha- ja kalatoodete jaoks muust toidust eraldi lõikelaudu vaid 32 protsenti vastajatest. Muukeelne elanikkond on usinam käsi pesema. Samuti selgus uuringust, et naised on meestega võrreldes hoolsamad käte pesijad.

Keemilistest riskidest olid tarbijad enim teadlikud lisaainetest. Vähem teatakse toidus looduslikult esinevatest, toidu töötlemisel tekkida võivatest ning pakenditest ja sööginõudest erituvate keemiliste ühendite kohta.  

Toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringu tegi Maaeluministeeriumi tellimusel RAIT Faktum & Ariko OÜ. Uuringut rahastati programmi "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021" eelarvest.

Varasemad tarbijauuringud (2006 ja 2014) hõlmasid toidu märgistamise teemasid.

 

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo