EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused, II osa - korraldamine ja vajadustega arvestamine

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
5. jaanuar 2020. a

Teadmussiirde uuringu artikkel nr 2 - Intervjuude tulemused

TAUST

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" eesmärk oli selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid. Põllumajandustootjate, eriala- ja katusorganisatsioonide, koolitusasutuste, konsulentide ja muude seotud organisatsioonide esindajate arvamusi koguti perioodil august 2018 - oktoober 2019 intervjuude ja fookusgruppide käigus. Kokku viidi läbi 22 intervjuud, neist 14 personaalselt, kolm väiksemas rühmas ja viis fookusgruppides. 

Avaldame tulemusi osade kaupa.


Teadmussiirde tegevuste korraldamine

Intervjueeritud organisatsioonide esindajad olid valdavalt kokku puutunud infopäevade korraldamisega kas oma organisatsiooni liikmetele või oma tegevusvaldkonna sihtgruppidele (klientidele). Laiemale sihtgrupile suunatud ürituste korraldamise esmase murekohana nimetati vahetult jõustunud isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt raskendatud võimalusi sihtgruppidele teabe edastamiseks. Info- või teabepäevadel osalejad on valdavalt samad ning infost kõrvalejääjad eralduvad seda enam. Tunnetatakse vajadust minna väiksematesse piirkondadesse kohapeale, kuid selline korraldamine on tülikam ning toetuse nõuetele vastavuse tagamine riskantsem. Taimekasvatuse teemadel toimub palju teabevahetust põllupäevadena ning populaarseks on muutumas nn põllujalutuse vorm nii bussitäie osaliste jaoks kui 2–3 inimese osavõtul. Osalema ei minda vaid saadava teabe pärast: „põllupäevadele tullakse ka kokku saama“.

Täienduskoolitusena korraldavad tegevusi koolitusasutused, kellel on kogemus ja harjumus õppekavade koostamisel ja Täiskasvanute koolituse seadusest tulenevaid järelevalvenõudeid täidetakse niikuinii. Infopäeva ja koolituse metoodilisest vahest saavad aru vaid õpetajad ja õppejõud, koolitused korraldatakse kitsamale sihtrühmale spetsiifilisematel teemadel. Õppejõud on senisest enam huvitatud õppekavu standardiseerima ja pakutavaid õpiväljundeid põhjalikumalt kaaluma (teemad kitsamad ja sihitumad).

Seadustest tulenevate nõuete teemalistest infopäevadest ja koolitustest osavõtt on koolitajate hinnangul aktiivsem, samuti on selge sihtgrupp toetuse nõuetest tulenevatel teemadel (nt mahepõllumajandus, keskkonnasõbralik majandamine, loomade heaolu). Lektorile ja osalejale on väiksemad grupid kasulikumad: „Õpiringi laadset suhtlemist kuluks ära rohkem kui neid praegu on“ kuid väikese osalejatega infopäevade korraldamine ei pruugi majanduslikult mõistlik olla.

Infopäeva korraldajal ei ole võimalik ette ennustada, millise teadmiste taseme või ootustega on valdav osa auditooriumist ning „osale auditooriumist on vaja aabitsatõdesid, osale täppisteadust“. Erinevustest hoolimata tunnustatakse, et erineva ettevalmistusega gruppides ja omavahelist arutlemist soodustavatel sündmustel on osalejad saadud teabega rohkem rahul: „Lektorina peab hoomama, mis osalejatele sellel hetkel tähtis on ja jätma aega omavaheliseks suhtluseks..“

Osalejad hindavad kõrgelt õpiringide, ettevõttekülastuste ja esitlustegevuste elluviimist. Organisatsioonidel on võimalik küsida õppereisideks välisriikidesse märkimisväärset osalustasu ja programmis kombineerida nii õppetegevust kui kultuurikogemusi. Lisaks uute kogemuste omandamisele on ühisreisidest oluline kasu seltskondade omavaheliste suhete arendamisel. Põllumajandustootmise sisendite müügi või kokkuostmisega tegelevad ettevõtted (nn agroärid) ja põllumajandustootjate ühistud korraldavad ühiselt välisreise ka erinevatesse teaduskeskustesse või emafirmade katsekeskustesse. Praktiliste ja osalejate omavahelist suhtlemist soodustavate sündmuste tulemusena jõutakse ettevõtete koostööni, sh tulundusühistu loomiseni või järgmiste innovatsiooniprojektide elluviimiseni. Õppereise korraldatakse valdavalt organisatsioonisiseselt, nendelt õpitut kajastatakse avalikult. Teadmussiirdes tegutsevad osapooled sooviks väga osaleda vastastikustel reisidel, kuid kohad täituvad kiiresti: „Buss ei ole kummist – ei jäägi vabu kohti, mida partneritele pakkuda“.

Konverentside veebiülekannete vaatamise asemel eelistavad nii ettevõtjad kui koolitajad ise pigem kohale minna, ülekandeid vaadatakse kas kaugetest piirkondadest või muude töökohustuste vahel pisteliselt. Veebiülekannete salvestusi vaadataks teema meenutamiseks või oma sõnadele kinnituse saamiseks heameelega. Taimekasvatuse valdkonnas on KEVILI põllujalutuse videod populaarsed ja Lõuna-Eestis toimuv on Põhja-Eesti jaoks ennetustegevus. Võrreldes agroäride videote ja katsetulemustega usaldatakse KEVILIt kui põllumajandustootjate erialaorganisatsiooni rohkem.


Vajadustega arvestamine

Tegevuste korraldamise ajenditeks on harva küsitlused või üritustel osalejate tagasisidelehed, sest nende vastused on valdavalt liiga üldised. Reaalsed teabevajadused selguvad paremini vahetust suhtlemisest ning võimaldavad spetsialistidel ära tunda küsija tegeliku infovajaduse. „Infot oleme kogunud ürituste ajal nii suuliselt kui kirjalikult, ka organisatsioonide esindajad (sh riigitöötajad) väljendavad vajadusi. Lisaks näeme ka ise tarbijate soove või täitmata valdkondi, mida tutvustada saab või tuleb.“

Teadmussiirde programmide tegevuste elluviijate hulgas on neid organisatsioone, kes järgivad punktuaalselt tellimuses kirjapandud tegevuse sisu ja ootavad teemade etteütlemist ametkondade poolt.

Korraldaja on teemavalikuga rahul, kui sündmusest teavitamise esimeste päevadega koguneb miinimumarv osalejaid. Suure huvi tõttu on tulnud mõningates koolitusvaldkondades või koolituse toimumise piirkondades osalejate arvu piirata, sulgedes registreerumise enne kirjapandud tähtaega. Vastasel juhul ei oleks võimalik teemat kvaliteetselt edasi anda või osalejaid ettevõttesse ära mahutada. Kuigi intervjueeritud kinnitasid, et eelregistreerumine on muutumas tavapärasemaks, jäetakse ka registreerumata või kohale tulemata ning tegevuse korraldajal tuleb arvestada võimaliku kahjumiga, sest piisava arvu abikõlblike osalejate puudumisel toetust välja ei maksta.

Osa planeeritud infopäevi või koolitusi jäeti ära, kuna nendele ei registreerunud piisaval arvul huvilisi. Võimaluse korral püüti tegevust korrata mõni aeg hiljem, teinekord projekt katkestati. MAKi teadmussiirde ja teavituse toetuse ning PIPi määruse nõuete kohaselt on täienduskoolituste, ettevõttekülastuste ja õpiringide peamisteks abikõlblikeks osalejateks valdkondade ettevõtjad ning sündmuse korraldajatel tuleb kontrollida registreerunute abikõlblikkust hilisemate murede ennetamiseks (infopäevade ja konverentside osalejate abikõlblikkuse tingimusi leevendati aastal 2017).

Koolitustegevuste sihtgrupiks peetakse valdavalt ettevõtete juhte või juhtimistasandit (agronoom, tootmisjuht jmt), spetsiaalselt töötajatele tegevusi ei korraldata. Sihtgruppi osalejate tegevussuuna alusel kavandatakse täpsemalt erialaspetsiifiliste tegevuste elluviimisel, vähem toetuste nõuete tutvustamisel. Intervjuude käigus nimetati eraldi sihtgrupina noori või alustavaid ettevõtjaid. „Vaatame teadmiste levitamist liiga olemasoleva tootja keskselt- vaja alustaja käsiraamatut sektorisse sisenejale. Ka kogemusega tootjal ei püsi kõik meeles“.

 

Loe veel uuringu artikleid 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo