EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
AKIS
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS: Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" tutvustus - III osa "Teabelevi korraldamise praktikad. Euroopa"

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
30. jaanuar 2020. a

 TAUST

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel 2018. aasta aprillist 2019. aasta lõpuni.

Uuringu eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid

Avaldame tulemusi osade kaupa.


Teabelevi korraldamise praktikad

Kuigi ka põllumajanduse nõustamine on alati olnud osa laiemast süsteemist, tähendab rahvusvaheline mõiste AKIS põllumajandusalaste teadusuuringute, teadmuste levitamist ja põllumajandushariduse integreerimist. Kui veel sajandivahetusel tähendas „I“ informatsiooni, siis praeguseks hoopis innovatsiooni. Põllumajanduse innovatsioonisüsteemi kontseptsioon tähendab justkui veelgi laiemat organisatsioonide ja sidusrühmade ringi, kes tegelevad põllumajanduse uuendustegevusega kogu põllumajanduse väärtusahelas.

Maailma kogemused näitavad, et süsteemide mudelite importimine uude konteksti ei ole edukas strateegia, isegi kui imporditud mudeleid käsitletakse kui „parimat tava”. Oluline on suurendada poliitikakujundajate ja võtmeisikute suutlikkust, et tuvastada ja rahastada neid lahendusi, mis sobivad kõige paremini riigi tingimuste ja arengueelistustega.

Igasugune nõuande- või teabelevi süsteemi reformimine nõuab pühendumist ja toetust kõigilt süsteemi osalistelt. Selle toetuse saavutamiseks tuleb süsteemi tutvustada laialdaselt eri tasanditel. Osapoolte vastuoluliste ootuste ja eesmärkide osas konsensuse saavutamisele aitavad kaasa regulaarsed kokkusaamised, kohtumiste kokkuvõtete ja hea praktika levitamine erinevates meediakanalites ning koostöö julgustamine.

Praktika Euroopas

Projekt „PRO-AKIS“ kirjeldas erinevate Euroopa riikide nõuandesüsteeme skaalal: tugev-nõrk ja integreeritud-fragmenteeritud. Kõige tugevamateks ja seostatuteks hinnati 2014. aastal kolme riiki: Iirimaa, Taani ja Austria. Samuti tugevaks, aga tükeldatuks hinnati Hollandit ja Ühendkuningriike.

Iirimaa edu põhineb ühel organisatsioonil: Teagasc (Agriculture and Food Development Authority). Loe Teagasc tegemistest veel siit: www.maainfo.ee või www.teagasc.ie

Hollandi teabelevisüsteemi iseloomustab paljude osapoolte koostöö: tootjate rahastatud eranõuandesüsteem ja riiklikult rahastatud teadustegevus koos koostöötegevuste ja võrgustike toetusega. Kirjeldatakse tootjate intensiivset valmisolekut maksta nõustamisteenuse eest, osalemist innovatsiooni arendustes üksteiselt õppimise teel. Juhtiva nõuandeorganisatsiooni, DLV Consultancy (Dienst Landbouw Voorlichting ehk põllumajanduslik nõuandeteenistus) kõrval on palju eriilmelisi teenusepakkujaid. Osapooltel on mitmeid rolle teabe levikus: nõuandekeskus osaleb rakendusteaduses, teadlane osutab nõustamisteenuseid jm. Holland on maailma tasemel teine riik oma ekspordimahult ja sellise majandusedu võtmeks hinnatakse aastal 1880 tehtud otsust, pühendada ressursse ettevõtjate teadmiste arendamisse, sh asutada põlumajanduskool (Wageningen University and Research).

 

Nõuandesüsteemist teadmiste ja innovatsiooni süsteemini

Järjestikused Euroopa rahastamisprogrammid on võimaldanud nõuandesüsteemi ja koolituste toetamist käsitleda eraldiseisvalt. Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi tähtsaks osaks oli liikmesriikide kohustus võtta kasutusele põllumajandustootjate nõustamissüsteem (FAS – Farm Advisory System). Nõustamissüsteemi olemasolu ja selles hõlmatud kohustuslike teemade ulatus (nitraadidirektiiv, nõuetele vastavus jm) on olnud liikmesriikidele kohustuslik, nõuandeteenuse kasutamine on põllumajandustootjatele vabatahtlik. Seda, kas nõuandesüsteemi ja/või teenuste toetamisel EL toetusmeetmete võimalusi kasutada, sai liikmesriik ise otsustada. Samuti oli liikmesriikide otsustada, kas innovatsiooniprojektide või teadmussiirde tegevuste elluviimiseks kasutatakse riiklikke või EL ühise põllumajanduspoliitika vahendeid.

Euroopa järgmine rahastamisprogramm (aastateks 2021–2028) käsitleb teabe- ja nõuandesüsteeme senisest laiemalt ning selle ulatuse kohta on koostatud ülevaatlik trükis Euroopa Komisjoni juhitav põllumajandusteaduse alalise komitee (SCAR – Standing Committee on Agricultural Research) AKIS töörühma kohtumiste alusel. Aastate vältel tajuti, et lineaarne mudel teadustulemuste jõudmisest praktikasse (tulemuste edastamine koolitajate ja nõustajate abiga) ei ole piisav, innovatsiooni rakendamiseks tuleb kaasata erinevaid partnereid ja organisatsioone juba tegevuste algfaasis.

AKISe uuendatud kontseptsioon rõhutabki innovatsiooni edendamise vajadust, kuid sisaldab ka seniseid nõustamise ja teadmussiirde elemente. Võrreldes senise käsitlusega on lisandunud termin innovation broker (vahel ka innovation facilitator), mis tähistab innovatsiooniprojektide algatamisele või elluviimisele pühendunud nõustajat. Innovatsioonile suunatud tegevustena soovitatakse muuhulgas tõhusat tugiteenust nõustajatele (sh teabe koondamist elektroonilisse andmebaasi) ja innovatsiooni tugiteenistust (innovation support service).

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo