EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused, osa V - nõuande toetamine

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
11. märts 2020. a

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel 2018. aasta aprillist 2019. aasta lõpuni.
Avaldame tulemusi osade kaupa.


Konsulentide poolt pakutavat põllumajandustootjate nõustamist hakati toetama ja arendama 1990-ndate alguses seoses maakondlike taluliitude tegevuse algusega. Nõustamise süsteemsele arenda-misele on aidanud kaasa mitmed välisprojektid (Briti Know-How Fond, Phare põllumajandusliku nõuande projekt, Maailmapanga Põllumajandusprojekt jt). Lisaks koolituste korraldamisele ja strateegiate koostamisele toetati atesteeritud (hiljem kutsega) konsulendi osutatud nõustamisteenust.

Nõuandetoetuseks nimetati tegevust alates 1996. aastast ning toetusmeetmete tingimuste muutumise või programmperioodide vahetumise tõttu on toetatud teenuste arv tugevalt kõikunud (nt 2001 – toetuse menetlejaks sai tänane PRIA, 2004 – rahastamisprogrammi läbirääkimiste veni-misest tekkinud paus, 2015 – nõuandeorganisatsiooni riigihange). Alates 2015. aastast toimib Eestis nii riiklikult toetatud keskse juhtimisega nõuandesüsteem (korraldajaks Maaelu Edendamise Sihtasutus), kui ka mitte toetatud turutingimustel nõuandeteenuse pakkumine. Seetõttu on tekkinud olukord, kus detailne ülevaade teenuse sisust on toetuste kaudu, kuid toimivust on tõestanud ka erakapitalil erateenuse süsteem.

Nõuandetoetuse maht ühe kliendi või lepingu kohta oli piiratud, samuti on ka toetuse määr olnud erinev (50–90%), sõltuvalt kliendi poolt soovitud teenuse hulgast või teenuse valdkonnast. Lisaks nõuandetoetusele toetati vahepealsetel aastatel ka lühiajalist nõuannet (kuni 2 tundi kliendi kohta) oluliselt lihtsamatel tingimustel ning see oli kliendile tasuta.  Nõuandetoetuse tingimuste muutmine on oluliselt mõjutanud nõustamise kasutamist, nõuandesüsteemi toimimist ja mainet. Loomakasvatuse ja taimekasvatuse teemade nõustamine püsis aastate viisi stabiilsena (arvestades hooajalisi kõikumisi sõltuvalt vegetatsiooniperioodist), kuid toetatava majanduse teemade nõustamiste hulk sõltus enim investeeringutoetuse taotlusperioodist ja nõuandetoetuse määrast (toetus 90%, 75% või 50%). 2018. aasta nõustamise teemalisest uuringust ilmnes, et suuremad ettevõtted tarbivad mõnevõrra vähem MES (seega toetatud) konsulentide teenust ja tunduvalt rohkem põllumajandusele sisendeid müüvate või toodangut kokkuostvate ettevõtete nõustajate teenust.

Perioodil 2014–2020 on nõuandetoetus kättesaadav põllumajandustootjatele ning ligipääs on piiratud metsamaa valdajatele, maapiirkonnas toidu tootmisega tegelevatele ettevõtetele, tegevust alustavatele ettevõtetele, maapiirkonna kogukondadele, tootjarühmadele ning innovatsiooniprojektidele. Nõuandetoetuse riigihanke tulemusel on kliendi jaoks teenuse hind fikseeritud ning ka teenuse vahendaja ei ole konsulentide töötasu diferentseerinud ei valdkondade, konsulendi staa˛i ega töötulemuste alusel.

Kuigi muudatusi võeti ette parendamise eesmärgil, on iga suurem muudatus nõuande toetamises ja korralduses tekitanud tagasilööke. Ilmekalt näitab seda nõuandetoetuse kasutamise statistika ja konsulentide vanus. Ehkki rahulolu nõuandeteenuste kvaliteediga on kõrge, kirjeldavad need rahulolu-uuringud ka süsteemi osapoolte rahulolematusi ja murekohti. Nõustamisteenuse mahu vähenemist on püütud järele aidata süsteemi arendamisse (täiendavad teenused, koolitused jmt) täiendavate finantside lisamisega, kuid nõustamisteenuste kasutamine põhineb konsulendi ja ettevõtja vahelisel usaldusel ning muutused ei toimu kiiresti. Viimase kahekümne aasta jooksul ei ole toiminud aktiivset uute konsulentide süsteemi kaasamist, konsulentide järelkasv on juhuslik. Noorte kaasamine on keerukas, kuna nõustaja peab reeglina omama märkimisväärset teadmiste ning pikaajaliste ja mitmekesiste praktiliste kogemuste pagasit.

Nõuandetoetus ei ole olnud ainuke nõustamissüsteemi arendamise meede. Süsteemi korraldust, konsulentide koolitamist ja muid teenuseid rahastati nii erinevate välisrahastuste toel kui riigieelarvelise eraldisega. Nii nagu maailmas on käibel mitu teabe levitamise nimetust (advisory ja extension), samamoodi on ka Eestis rõhutatud ja rahastatud eraldi tegevusi – nõustamine ja teabelevi ning koolitus- ja teavitustegevuse toetus. 2007. aasta läbi viidud uuringu kohaselt ei suutnud põllumajandustootjad täpselt määratleda, kas teavet saadi nõuande või koolitusega. Nõuannet tõlgendati laiemalt kui ainult konsulendi nõuanne, näiteks ilma formaalse lepinguta nõu saamine tuttavalt, eksperdilt, mingist muust allikast jne.

 Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid


Kasutatud allikad:

  • Projekti "Nõuandesüsteemid ja nõuandetooted" lõpparuanne. Maaelu Arengu Instituut, 2008
  • meetme "Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused" analüüs. Tallinna Ülikool, 2008
  • Konsulendi kutse hindamise uuring. Maaelu Arendajate Ühing, 2012
  • uuringu "Eesti nõuandesüsteemi arenguvõimalused" lõppraport. Kera OÜ, 2009
  • Meetme 1.3 "Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine" nõuandetoetuse rakendamistulemuste analüüs. Maaülikool 2013
  • MAK 2014-2020 vahehindamise lõpparuanne. Põllumajandusuuringute Keskus, 2019

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo