maainfo »»» maainfo.ee » EST » Maaeluvõrgustiku teenistus » INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK

Temaatiline võrgustik Legumes Translated (november 2018 kuni oktoober 2021) toetab kaunviljade kui valgurikaste taimede kasvatamist ja tarbimist. Temaatilise võrgustikuna aitab see põllumajandustootjatel saada kasu asjakohastest teadusuuringutest.

Kuigi kaunviljad, näiteks sojauba, põlduba ja hernes, on kõrge valgusisaldusega ja olulised ülemaailmse toiduvarude jaoks, moodustavad need ELis vaid umbes 3% põllumaast. Selle tagajärjel on Euroopas taimsete valkude defitsiit. Huvi kaunviljade tootmise vastu kasvab, kuna Euroopa teraviljapõhised põllukultuurisüsteemid kannatavad üha enam umbrohtude, kahjurite ja haiguste all. Loe eestikeelset artiklit SIIN

Horisont 2020 projekti CERERE (november 2016 kuni oktoober 2019) eesmärgiks oli luua alternatiivsete teraviljasüsteemidega tegelevate osapoolte temaatiline võrgustik. Võrgustiku eesmärgiks on edendada ja kiirendada uuendusi mahepõllumajandusliku/madala sisendiga teraviljatoidusüsteemides, et tõsta nende süsteemide majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, tihendada praktikute ja teadlaste vahelisi sidemeid, suurendada agro-ökosüsteemide vastupidavust ning muuta kogu sektor konkurentsivõimelisemaks ja ühiskonna poolt paremini tunnustatuks. Loe eestikeelset artiklit SIIN

Võrgustiku PANACEA (november 2017- oktoober 2020) eesmärk on levitada teavet toiduks mittekasutatavate põllukultuuride kohta ning teha koostööd teadusuuringute, tööstuse ja põllumajandusega tegelevate ringkondade vahel, et suurendada toiduks mittekasutatavate põllukultuuride panust Euroopa biomajanduse strateegias.

Toiduks mittekasutatavad põllukultuurid on need, mis ei sisene toiduahelatesse ja mida kasutatakse mitmesuguste biopõhiste toodete tootmiseks, sealhulgas polümeerid, määrdeained, ehitusmaterjalid, ravimid, samuti bioenergia ja kütused. Need kultuurid ei ole Euroopa põllumajanduses laialt levinud, peamiselt tarneahelate probleemide ja poliitiliste lünkade tõttu.

Projekti INNOSETA (mai 2018 - aprill /2021) põhieesmärk on luua innovaatiline ja jätkusuutlik pritsimisseadmete, nende väljaõppe ja nõustamise temaatiline võrgustik, et aidata kaasa olemasolevate uudsete, nii kaubanduslikest kui ka rakendatavatest uuringutulemustest lähtuvate kõrgekvaliteediliste taimekaitselahenduste jõudmisele igapäevasesse põllumajandusse Euroopas.

Projekt keskendub uuenduslike ideede ja teabe vahetamisele teadusuuringute, tööstuse, nõustamiseja põllumajandusettevõtete vahel, et olemasolevatest teadusuuringutest ja ärilahendustest saaks laialdaselt teavitada, samal ajal kogudes rohujuuretasandi vajadusi ja põllumeeste uuenduslikke ideid.

SMARTPROTECT (jaanuar 2020 - detsember 2022) on EL temaatiline võrgustik, mis keskendub köögiviljakasvatuse nutikate integreeritud taimekaitse lahenduste jagamisele. Selgitatakse köögiviljakasvatajate vajadused ja pakutakse välja taimekaitse meetodid, mida rakendada nii avamaal kui ka kasvuhoonetes. Rahvusvahelises koostöös luuakse e-platvorm, mida saavad kasutada tootjad ja nõustajad. Loe eestikeelset artiklit SIIN.

Kerge ja autonoomne robot on ainus lahendus turul, mis lahendab edukalt umbrohutõrjeprobleeme, vähendades samal ajal herbitsiidide kasutamist 95%. Robot piserdab herbitsiidi ainult umbrohtudele, mitte põllukultuuridele või mulda, võimaldades nii tavapärases kui ka mahepõllunduses kasutada uudseid, keskkonnasäästlikke umbrohutõrjevahendeid.

Toidutootmise suurendamine minimaalsete ressurssidega, kaitstes samal ajal keskkonda, on inimkonnale märkimisväärne väljakutse. Marie Skłodowska-Curie algatus kasutas väetisena taimekasvu soodustavaid (PGP) baktereid põllukultuuride saagikuse parandamiseks. Selle probleemi lahendamiseks investeeris ELi rahastatud projekt BIOFERTICELLULASER (juuni 2017 - mai 2019) teadmiste suurendamisse taimede ja PGP bakterite vaheliste molekulaarsete koostoimete kohta.

Põllukultuuride kaitsmiseks on lähenemisviis, mida kutsutakse integreeritud kahjuritõrjeks (IPM). See on keerukas ning talunikud vajavad otsuste langetamisel abi, et valida parimad taimekaitse viisid. ELi rahastatud DESSA projekt annab reaalajas täpset teavet, et toetada põllumajandustootjate otsuseid pestitsiidide kasutamise õige ajastamise kohta, et vähendada taotluste arvu, kahjustamata põllukultuuride kvaliteeti ja saagikust.

EMPHASIS (märts 2015 - veebruar 2019) võitleb kohalike ja võõraste kahjuritega, kes ohustavad naturaalseid ökosüsteemiteenuseid ja põllumajandussüsteeme. Tagab Euroopa toiduohutussüsteemi, mis kaitseb bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid, samal ajal arendades integreeritud reageerimise mehhanisme, et ennustada, ennetada ja kaitsta põllumajanduse ja metsanduse süsteeme.

EUCLIDi (september 2015 - november 2019) teadusuuringute eesmärk on säästvamate kahjuritõrjemeetodite väljatöötamine Euroopas ja Hiinas, et vähendada pestitsiidide negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, vähendada põllumajanduse majanduslikke kahjusid ning pakkuda teaduslikku tuge ELi ja Hiina poliitikale.

Tomatid, lehtköögiviljad ja viinamarjad on teadusuuringute peamised põllukultuurid, kuna neil on majanduslik tähtsus sihtturgudel; uuringute tulemused mõjutavad aga ka teisi kultuure. Lisaks käsitletakse projektis kogu toiduainete ahelat alates põllumajandusest kuni lõpptarbijateni.

Patogeensetel seentel on hävitav mõju inimeste toitumisele ja tervisele. Meie rühma eesmärk on selgitada seente patogeensuse molekulaarseid ja geneetilisi aluseid. Meie töömudel on Fusarium oxysporum, mullas leviv patogeen, mis põhjustab veresoonte närbumistõbe enam kui sajal taimeliigil, samuti immuunpuudulikkusega inimeste süsteemseid infektsioone. Uurides selle molekulidialoogi taimedega, otsivad projekti FOUNDATION ELi teadlased uusi tõrjestrateegiaid.

Ditiokarbamaadid (DTC) on ühed kõige sagedamini kasutatavad fungitsiidid, mis on efektiivsed laia spektri seente ja taimehaiguste vastu.

Vaatamata DTC-de keskkonnamõjule ja toiduahelale on praegustel analüütilistel lähenemisviisidel nende esinemise kindlakstegemiseks tõsiseid puudusi.

Marie-Skłodowska-Curie programmi toel töötas MET-PEST projekt (oktoober 2017 - september 2019) välja ja kinnitas uudse metoodika toidus esinevate DTC-de täpseks ja valikuliseks määramiseks.

Nagu meiegi, kontrollivad putukad oma kehalisi protsesse paljude veres ringlevate keemiliste saadikute - hormoonide - abil. Paljud neist on aminohapete lühikesed stringid, mida nimetatakse neuropeptiidideks - inimese näide on insuliin. Putukate neuropeptiidid erinevad inimese neuropeptiididest üsna palju ja kõik putukad ei kasuta samu signaale. nEUROSTRESSPEPi lähenemisviis on putukate genoomi andmete hankimine, tuvastada neuropeptiidid, mida jagavad põllumajanduslikud kahjurid, kuid mitte head putukad, ja kasutada neid nende peptiidide struktuuridega sarnanevate uute kemikaalide kujundamisel.

Globaalne temperatuur on viimase sajandi jooksul tõusnud, eriti viimase 50 aasta jooksul (0,13 ° C / kümnend). Üheks tagajärjeks on olnud selge tendents sooldumisele, mis mõjutab riisi kui üht kõige soolatundlikumat saaki. Seotud temperatuuri ja soolsuse muutustega ähvardab Pomacea perekonnast pärinev õunateo liik hävitada riisipõldudelt külvatud seemne ja riisi istikud, see liik kujutab endast viimase aja üht kõige halvemat sissetoodud taimekahjustajat.

Projekti NEURICE (märts 2016 - veebruar 2020) põhiesmärgiks on välja töötada strateegia riisi produktiivsuse, stabiilsuse ja kvaliteedi parendamiseks, arendades soolataluvuse alleeli riisisektori kaitsmiseks kliimamuutuste ja õunateo (Pomacea insularum) sissetungi eest.

POnTE (november 2015 - oktoober 2019) keskendub ELi põllumajandust ja metsandust ohustavate kahjurite sissetoomise/mõju minimeerimisele. Uuritakse kahjuri vektorite ja peremeesliikide reaktsioon kasutades innovaatilisi lähenemisviise (NGS, transkriptsioon).

Innovaatiline IPM hõlmab endas mikrobioomi uuringuid, et välja töötada jätkusuutlik lahendus, mis vastaks ELi taimetervise seadusnõuetele. Uute teadmistega, mis on projekti käigus saadud, pannakse alus kahjurite ennetamise ja ohjamise tööplaanile, et:

VIROPLANTi (mai 2018 - oktoober 2021) eesmärk on rakendada NGS-tehnoloogiat ja empiirilisi bioloogilisi eksperimente uute keskkonnasõbralike viirusepõhiste tõrjestrateegiate väljatöötamiseks, et hallata nii bakteriaalseid, seente ja putukate vektorite kaudu levivaid haigusi (fütoplasmasid ja viirusi) kui ka putukate kahjureid. VIROPLANT loob uute viiruste (ja viirustest saadud biotehnoloogiliste toodete) andmebaasi, et suurendada arsenali kõige olulisematest biootilistest stressidest põhjustatud taimehaiguste tõrjeks. Viroomide mitmekesisuse, sealhulgas varjatud nakkuste uurimiseks, mida saab potentsiaalselt kasutada uute biotõrjestrateegiate jaoks, rakendatakse erinevaid NGS-i ja bioinformaatika lähenemisviise. Viroomipõhiste mudelikontrollistrateegiate jaoks rakendatakse riskihindamise protokolle. VIROPLANT käsitleb sotsiaalset ja soospetsiifilist arusaama viroomipõhiste tehnikate kasutamisest traditsiooniliste pestitsiidide alternatiividena.

Projekt OPTIMA (september 2018 - detsember 2021) töötab välja viinamarjaistanduste, õunaaedade ja porgandite keskkonnasõbraliku IPM-raamistiku, pakkudes terviklikku integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki integreeritud haiguste ohjamisega seotud kriitilisi aspekte, näiteks

See aitab oluliselt vähendada Euroopa põllumajanduse sõltuvust keemilistest ostujõu pariteetidest, mille tulemuseks on agrokemikaalide kasutamise vähenemine, jääkainete vähenemine ja mõju inimeste tervisele.

Kõige teravamate väljakutsete seas, millega paljud puu- ja köögiviljakultuuride tootjad praegu silmitsi seisavad, on alamhulk lülijalgsete kahjurite liike - nimelt lehetäisid, valgekärbseid, tripse ja lestasid - mida on äärmiselt raske tõrjuda ("super kahjurid"). Need probleemid on osaliselt põhjustatud liigsest usaldamisest sünteetilistele insektitsiididele ja hädasti on vaja uusi tõrjemeetodeid. Projekti SuperPests (september 2018 - august 2022) eesmärk on selle vajaduse rahuldamine, arendades ja hinnates uuenduslike toodete, tööriistade ja kontseptsioonide komplekti ning integreerides need olemasolevate andmetöötlusega integreeritud kahjuritõrje (IPM) programmide lähenemisviisidega. Need tõrjestrateegiad tagavad superkahjurite tõhusa ja jätkusuutliku tõrje, vähendades oluliselt pestitsiidide kasutamist.

Huanglongbing (HLB) on ravimatu taimehaigus, mis tapab tsitruselisi kogu maailmas. Kõik kaubanduslikud tsitruselised liigid ja sordid on selle haiguse suhtes haavatavad. Aafrika tsitruselise psülliidi saabumine Euroopasse, mahla imev putukas, mis teadaolevalt kannab HLB-haiguse bakteriaalset põhjustajat, on häirekella andnud. Psülliidi on teatatud Pürenee poolsaare edelas. Ehkki HLB epideemia ennetamine on äärmiselt keeruline, on see võtmetähtsusega. ELi rahastatud PRE-HLB (juuni 2019 - mai 2023) projektiga töötatakse välja ja viiakse ellu terviklik situatsiooniplaan Euroopa tsitrusviljade sektori kaitsmiseks. See loob ka uusi lahendusi haiguse juhtimiseks multidistsiplinaarse lähenemisviisi abil. Projekti üks peamisi eesmärke on parandada HLB praeguseid järelevalve-, ettenägematute ja kontrollistrateegiaid.

Teraviljatootmine intensiivistub ja spetsialiseerub jätkuvalt väikeste teraviljade, sealhulgas einkorni, emmeri, kaera, rukki ja speltanisu arvelt. Mais, riis ja nisu on inimeste toitumises kõige olulisem osa, moodustades hinnanguliselt 60 protsenti maailma toidukalorite kogusest. Selline spetsialiseerumine viib põllumajanduse bioloogilise mitmekesisuse ja traditsiooniliste maakorraldussüsteemide kadumiseni. Põllukultuurisüsteemide mitmekesistamine toob kasu põllumajanduse juhtimise, teravilja töötlemise, toitumisalase kvaliteedi, tervise edendamise ja paljude ökosüsteemiteenuste osas. Suuremad jõupingutused taimede aretamiseks on olulised, et parandada Euroopa ja Kanada põllumajanduses väiksemate teraviljade konkurentsivõimet.

Rukis on ainus risttolmlev väiketeraline teravili, millel on unikaalne geneetika, rõhutab vajadust rukkispetsiifiliste uurimiskontseptsioonide järele. RYE-SUS-is (juuli 2019 – juuni 2022) läbiviidud uuringud toetavad Kanada ja Euroopa põllumajandussektorit täiustatud ja ressursitõhusamate rukkisortidega, mis tagavad turvalise toiduvarustuse.

BARISTA (aprill 2019 - aprill 2022) põhineb eelmistes projektides kogutud ulatuslikel fenotüüpilistel ja genotüüpilistel andmetel ning praegusel arusaamal biotilise ja abiootilise stressitaluvuse ideetüübi tunnuste geneetikast.

Uusi populatsioone, kellel on jätkusuutlikkusega seotud tunnused, arendatakse aretusressursina, aidates seeläbi kaasa toiduainetega kindlustatuse kasvavale elanikkonnale kliimamuutuste ja loodusvarade surve all. BARISTA ennustab, milliseid uusi alleelide kombinatsioone on vaja tulevaste kliimastsenaariumide jaoks erinevates sihtkeskkondades, valideerib mudeleid ja pakub tööriistakomplekti kliimamuutuste aretamiseks ning kavandab optimaalseid ristikombinatsioone, et tõhustada aretust konkreetsetes sihtkeskkondades.

NOBALwheat (jaanuar 2021- detsember 2023) projekti eesmärk on rajada Balti riikidest ja Norrast pärit suvinisu populatsioon ning kolme aasta jooksul testida selle genotüüpilist plastilisust ja kliimamuutustega kohanemisvõimet uuritavat materjali fenotüpiseerides ja genotüpiseerides. Paremaks osutunud genotüübid lülitatakse aretusprogrammidesse haiguste ja abiootiliste stressidele resistentsete sortide aretamiseks. Koos genotüpiseerimisest saadud andmetega on NOBALwheat nisukollektsioon kui baaspopulatsioon genoomse selektsiooni tutvustamiseks ja rakendamiseks aretusprogrammides kõigis Balti riikides. Hinnalt soodsate kõrge tootlikkusega fenotüüpimisplatvormide loomine ja nende juurutamine aretusprogrammidesse suurendab toiduga kindlustatust Põhja- ja Baltimaade piirkonnas.

Taimebioloogia infrastruktuur (TAIM) (jaanuar 2020 - august 2023) on taristuvõrgustik, mis hõlbustab teaduspõhiste nutikate praktikate rakendamist taimede efektiivseks kasutamiseks, taimede rakendusvaldkondade laiendamiseks ja täppispõllumajanduse arendamiseks Eestis. TAIMe missioon on kiirendada sordiaretust ja arendada tehnoloogiaid, mis tõstaksid põllumajandusliku tootmisprotsessi kuluefektiivsust. Eesti on ideaalne keskkond nutika täppispõllumajanduse arenguks, sest meil on tugev IKT tööstus, elav start-up ettevõtete kultuur, pikkade traditsioonidega põllumajandus ja sordiaretus ning tipptasemel taimebioloogia laborid.

UUDISED

EUROOPA PROJEKTID: Taimed ja taimekasvatus