"Ühistu on maailmas laialt levinud majandusliku ja sotsiaalse ettevõtluse vorm, mille põhiline erisus võrreldes teiste äriühingutega seisneb selles, et ühistutes on ettevõtte omanikud-liikmed ja kliendid ühed ja samad isikud." – nõnda algab 2012. aastal avaldatud Ühistegevuse liikme käsiraamat (Autor Jaan Leetsaar, retsensendid Kaul Nurm ja Leho Verk).
Ühistegevuse olemust aitavad selgitada juba 1995 Rahvusvahelise Ühistegevuse Liidu (International Co-operative Alliance) kinnitatud ühistegevuse põhimõtteid.
1. Vabatahtlik ja avatud liikmeskond
Ühistu moodustavad vabatahtlikult ühinenud isikud, kes soovivad kasutada ühistute teenuseid ning kes on valmis kandma liikmelisusega kaasnevat vastutust. Ühistu liige on ühistu omanik ning omanikuks olemine tähendab peremeheks olemist koos kõige juurdekuuluvaga.
Vabatahtlik ühinemine või väljaastumine pole siiski absoluutne – ühistul on õigus otsustada, millistel tingimustel ja kellega ta soovib koostööd teha. Ning mõne ühistu puhul on liikmelisus seadusest tulenev (maaparandusühistu).
2. Demokraatlik juhtimine ja kontroll
Ühistut juhivad ja kontrollivad aktiivsed liikmed ja liikmetel on võrdne hääleõigus – üks liige, üks hääl. Demokraatia ühistus tähistab liikmete võimu, kus juhid ja kontrollorganid valitakse üldkoosolekuga. Selleks, et tugev ühistu saaks tekkida, on vaja inimestel üksteist usaldada. Ühistu liikmetel peab olema selgus, millist visiooni tegevjuht ellu viimas on.
3. Liikmete majanduslik osalus
Ühistu peamine eesmärk on oma liikmetele tulu teenida ja ühistu liikmed panustavad kapitali moodustamisse. Majandustulemuste ebaõiglane jaotamine kutsub esile liikmete meelepaha, mis teeb kahju mitte ainult konkreetsele ühistule vaid viib alla ühistegevuse maine tervikuna. Sageli osutavad ühistud liikmetele veel muidki mitterahalisi teenuseid – nõuanne, oskuste ja teadmiste omandamine, ühistut propageerivad üritused jms.
4. Iseseisvus ja sõltumatus
Ühistud tegutsevad riigi määratud juriidilises raamistikus ja oma poliitikatega saavad valitsused olla ühistutele kas abiks, erapooletud või kahjulikud. Näiteks kui ühistud otsustavad riiklikke toetusi kasutada, tuleb täita ka nõutud lisatingimused. Ühistud peavad ka koostööprojektidega liitudes suutma kontrollida oma tegevust liikmete ees püstitatud eesmärkidest tulenevalt.
5. Haridus, koolitus, teave
Ühistud korraldavad koolitusi, et liikmed ja juhid saaks ühistu arengule tõhusalt kaasa aidata. Koolituste kaudu mõistavad liikmed paremini tegutsemise aluseid ning liidrid saavad ülevaate liikmete meeleoludest ja vajadustest. Iga liige peab olema teadlik sellest, et iga kord kui ta ühistust ükskõik mida kõneleb, kujundab ta samas ka ühistu mainet.
Uuringud kinnitavad, et ühistute ebaõnnestumise põhjuseks on sageli liikmete pinnapealsed teadmised ühistegevuse põhimõtetest. Inimesed ei hinda ega toeta seda, millest nad aru ei saa. Selleks, et inimesed kasvaksid kokku, on vaja olla üksteise lähedal ja suhelda.
6. Koostöö teiste ühistuliste ühendustega
Erinevad ühistud saavad suurendada oma mõju läbi omavahelise praktilise ja täpselt korraldatud koostöö, seda nii kohalikul, üleriigilisel aga ka rahvusvahelisel tasandil.
7. Hoolitsus kodukoha arengu eest
Suurematel ühistulistel ühendustel on oma piirkonna jaoks väga suur majanduslik ja sotsiaalne mõju. Tänu ühistutele, mille omanikeks on kohalikud elanikud, jääb suur osa ühistegevuse kaudu teenitavast rahast kohalike elanike kätte, sh paraneb piirkonna tööhõive ja ka maksud jäävad piirkonda.
Eesti Maaülikooli uuringu järeldused
2020. aasta märtsis avaldati uuringu Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõjust ühistu juhtimisvõimekusele ning tootja positsioonile toidutarneahelas tulemused.
 |
|
"Selgus, et nii ühistute juhtimisvõimekus kui positsioon toidutarneahelas on suhteliselt kehv, mille tingib tegevusmahu ja liikmeskonna väike suurus ning sellest tulenev vähene professionaalsus," kirjeldas tulemusi professor Rando Värnik. |
Kuigi Eesti põllumajandusühistutes on valimi ühistute näitel mitmeid probleeme juhtimiskvaliteediga, on nende puudused sügavamad, kuna Eesti põllumajandusühistustel tuleb valdavalt keskenduda ellujäämisele, mitte organisatsiooni tugevdamisele. Sageli keskenduvad ühistud juhtimisele ja mitte valitsemisele, mistõttu süvenevad lõhed suhetes nii liikmete seas kui ka liikmete ja ühistu enese vahel. Ühistu kestlikkuse määrab selle organisatsioonidisain ehk kui hästi suudab ühistu õigustada oma olemasolu põhjust, täita seatud eesmärke ja minimeerida liikmeskonna heterogeensuse mõju.
Näiteid uuringu soovitustest:
 Ühistute peamine siht peaks olema oma suuruse ja professionaalsuse kasvatamine, mille üheks võimaluseks oleks sama tegevusala ühistutega ühinedes.
Ühistutel tuleks selgitada oma moodustamise tegelikku põhjust – majandusliku õigustuseta pole ühistul peaaegu mingit võimalust saavutada äriedu. Vajalikud on ühistuspetsiifilised tulemuslikkuse mõõdikud, mis näitavad liikmetele ja juhtidele liikmeskonna tegelikke eesmärke ja kui hästi organisatsioon neid aja möödudes täidab.
Ühistud peaks kasutama rohkem nõukogu komiteesid, mis toimivad liikmetele valitsemise koolipingina ja kaasavad liikmeid, kes pole veel nõukogus teeninud.
Ühistud peaksid oma liikmeid koolitada - ühistul pole teadlike liikmeteta võimalik häid juhtimispraktikaid rakendada, kui liikmed ei mõista nende vajalikkust. Samuti peaks ühistud enam tähelepanu pöörama nõukogu liikmete, juhatuse ja töötajate väljaõppele. Ühistud võiks kaaluda nõukogusse ekspertide kaasamist, kes pole samaaegselt ühistu liikmed.
Ühistutel tuleks tabada õrna tasakaalupunkti konformsuse (hea üldjuhtimine) ja tulemuslikkuse (strateegia ja väärtusloome) vahel. Ühistu juhtkonna ja nõukogu liikmete ülesanded on nõudlikud, kuna lakkamatult tuleb tasakaalustada mitmeid olulisi muutujaid, nagu liikmete huvide esindatus, liikmete arvamus, oskusteave, kaalutlemine, võim, legitiimsus, vastutus, läbipaistvus, õppimine, innovatsioon ja risk.
Kui liikmete seas puudub ühtsus ehk liikmeskonnas valitsevad liikmete eelistuste heterogeensuse tõttu tekkinud pinged, mitte usalduslik ja loovust soosiv ühtsus, on hea valitsemine mõeldamatu. Seetõttu pole kogukonnatunde loomisse investeerimine ressursside raiskamine, vaid see on vajalik samm edu suunas. Hea valitsemine viib hea juhtimiseni, mitte vastupidi.
Koostöös teeme paremini!
Ühistu liikme käsiraamat, 2012
Vaata ka Ühistegevuse teadmussiirde programmi kodulehte yhistegevus.emu.ee
Ühistegevuse teadmussiirde programmi teabematerjalid ja käsiraamatud:
vt ka Maaeluvõrgustiku ühistegevuse teemalehte (2009-2013) SIIN |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles