Horizon2020: Sojaoa kasvatamine ehk temaatiline võrgustik kaunviljadest |
| Allikas: LEGUMES translated 6. aprill 2020. a |
Temaatiline võrgustik „Legumes Translated“ toetab kaunviljade (´valgurikkad taimed`) kasvatamist ja tarbimist. Temaatilise võrgustikuna aitab see põllumajandustootjatel saada kasu asjakohastest teadusuuringutest. Konsortsiumisse kuulub 18 partnerit 9 riigist, mille hulgas on 15 kohalikku innovatsioonigruppi. Kuigi kaunviljad, näiteks sojauba, põlduba ja hernes, on kõrge valgusisaldusega ja olulised ülemaailmse toiduvarude jaoks, moodustavad need ELis vaid umbes 3% põllumaast. Selle tagajärjel on Euroopas taimsete valkude defitsiit, eriti sööda tootmiseks kariloomadele ja EL impordib praegu igal aastal umbes 36 miljonit tonni sojaube. Kuna soja seostatakse raadamise (raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks) ning teiste keskkonna- ja sotsiaalsete probleemidega, otsitakse alternatiivseid lahendusi. Huvi kaunviljade tootmise vastu kasvab, kuna Euroopa teraviljapõhised põllukultuurisüsteemid kannatavad üha enam umbrohtude, kahjurite ja haiguste all. Projekti „Legumes Translated“ eesmärgiks toetada ja julgustada kaunviljade kasvatamisega tegelevaid ELi põllumajandustootjaid. „Legumes Translated“ koordinaator on Jens Dauber Saksamaa Thueneni instituudist. Tihedat koostööd tehakse ka Austrias tegutseva võrgustikuga „Donau Soja“. Projekt kestab 2018. a novembrist kuni 2021. a oktoobrini. Projekti esimene teabeleht käsitleb sojaoa nakatamist bakteritega Sojauba on üheaastane liblikõieline kaunvili. Juured seovad õhulämmastikku mügarbakterite abil rikastades mulda lämmastikuga. Soja juurte arenguks vajalikku mügarbakterit Bradyrhizobium japonicum Euroopa muldades loodusikult ei esine. Selle bakteriga rikastamiseks seemneid või mulda inokuleeritakse ehk nakatatakse.
Töödeldud ja töötlemata sojaoa taime juurestik Teemalehe kohaselt ei vaja taim piisava inokuleerimise korral täiendavat lämmastikväetist. Bakteritega töötlemine suurendab saagikust ning proteiinisisaldust 40-60% ning Kesk-Euroopas tehtud arvutuste kohaselt maksab töötlemine 20-30 €/ha. Projektis toodi välja mitmeid praktilisi näpunäiteid, nt kui sojauba ei ole sellel põllul varem kasvatatud, tasub seemneid töödelda kahekordse doosiga ja soovitatakse kasutada kahte erinevat toodet. UV-kiirgus vähendab inokuleerimise toimet - nii töötlemisprotsess kui seemnete käsitsemine tuleb teha päikese eest varjatult. Töötlemise efektiivsust vähendab kloorivesi, sh kloori sisaldav joogivesi. Mügarbaktereid on võimalik märgata 6 nädalat pärast külvi, üle 10 mügara juurestikul on hea tulemus.
==> uuri teiste temaatiliste projektide koha SIIT |
