Temaatiline võrgustik DISARM (jaanuar 2019 kuni detsember 2021) keskendub antibiootikumiresistentsuse uuenduslike lahenduste väljatöötamisele. Võrgustiku eesmärgiks on vähendada antibiootikumiresistentsust, vähendades antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses, ennetada haigusi ja kasutada antibiootikume mõistlikult.
Aasta 2019 lõpus olid DISARM-i partnerid seotud veebiküsitlusega, mille eesmärgiks oli luua ühine mõistmine kõige olulisematest uurimisvaldkondadest loomakasvatussektoris antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemisel. Tutvu uuringutulemustega SIIN
Vaata projekti videot: Soojuskaamerate abil tuvastati veiste jalaprobleeme ning antibiootikumide vajadus farmis vähenes 70%.
Täppisloomakasvatus
Täppisloomakasvatus on kõrgtehnoloogia kasutamine loomade käitumise, omaduste või muude parameetrite jälgimiseks loomade ümbruses. Jälgimise eesmärgiks on määrata loomade tervis, heaolu, paljunemis- või produktiivseisund. Ettevõtte juhtimist toetavad tööriistad pakuvad tootmise ööpäevaringset seiret ja võimaldavad mõõta parameetreid, mida silmad ei suuda tuvastada.
Näiteks pakutakse farmidele varajase hoiatamise süsteeme enne haiguste kliiniliste tunnuste ilmnemist, võimaldades terviseprobleemide korral varakult sekkuda, et aidata vähendada vajadust antibiootikumiravi järele.
Andurite tehnoloogia
Sensoritehnoloogiad mõõdavad üldiselt midagi looma või tema keskkonna kohta. Teave kantakse süsteemi, mis analüüsib andmeid kas teabe edastamiseks või automaatsete parandusmeetmete jaoks. Turul on mitmesuguseid andureid, näiteks:
temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse, süsinikdioksiidi, ammoniaagi ja muude heitkoguste mõõtmiseks;
automaatne kaalumine kasvu mõõtmiseks;
kehatemperatuuri, pulsi ja aktiivsuse ning asukoha tuvastamiseks.
Anduritehnoloogiatest kogutud teavet saab kasutada erinevate aspektide mõõtmiseks ja jälgimiseks. Süsteemid saavad põllumehele märguandeid saata, sageli nutitelefonirakenduse kaudu.
Veebitööriist CAP2’ER annab Prantsusmaa põllumajandustootjatele soovitusi jätkusuutlikumaks loomade pidamiseks ja segakultuuride kasvatamiseks.
Artikli eestindanud Daria Gabriela Orr, PMK, toimetasid Annika Suu ja Liina Ulm
Kliimamuutused, vee kvaliteet, süsiniku sidumine, bioloogiline mitmekesisus – need kõik on loomakasvatajate jaoks olulised teemad. Prantsusmaal on välja töötatud veebitööriist, mis kasutab farmides kogutud spetsiifilisi andmeid, et anda veiste, kitsede ja lammaste kasvataja
Lõppes kaheaastane uuring "Masinõppe ja AI toega teenused", mille eesmärgiks oli välja selgitada, kui tulemuslik on tehisintellekti ehk krattide rakendamine avalikus sektoris ja mida tuleks arvesse võtta, kui kratte Eesti riigi avalike teenuste osutamisel laialdasemalt kasutama hakata.
Masinõppel ja tehisintellektil on suur teoreetiline potentsiaal teha riigipoolne teenuse pakkumine kiiremaks, täpsemaks ja targemaks. See võ
Äsja sai Euroopa Liidu Horizon 2020 võrgustikust rohelise tule projekt, mille fookuses on teadmiste jagamine ja parandamine nutikatest tehnoloogiatest, mis aitaks suurendada väikemäletsejaid pidavate farmide tootlikkust ning jätkusuutlikkust Euroopas ja mujal.
"Vaadates maapiirkondade majandust üle Euroopa, näeme, et enim leiab lamba- ja kitsekasvatusi vähemviljakatelt aladelt, kus ei ole otstarbekas teiste põllumajandusvaldkondadega tegeleda," rääkis Sm@rt projekti koordinaator ja maaülikooli
Projekt FAIRShare (november 2018 - oktoober 2023) kaasab, võimaldab ja suurendab sõltumatut põllumajanduslike nõustajate kogukonda, koondades teavet nõustamise digitaalseteks tööriistade kohta. Praegune elektrooniliste andmete genereerimise, analüütika ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate ajastu võimaldab põllumajanduslikes ettevõtetes täpsemat, kiiremat ja paremat otsustamist.
materjalide kogumine rahvusvaheliselt kasutatavate digitaalsete tööriistade ja teenuste kohta. Vaata ( Digital Advi
Materjali koondas Kristian Raus, maaeluvõrgustik
Allikas: Unsplash. The internet’s source of freely-usable images.
Paljud põllumajandustootjad kasutavad digitaalseid funktsioone, väliandureid, telefone, tahvelarvuteid ja droone, et jälgida saaki ning kariloomi. Saadud informatsioon, aitab parandada saagikust, kariloomade jõudlust, vähendada tööjõudu ning töötada efektiivsemalt, mis kokkuvõtvalt tõstab ettevõtte jätkusuutlikust ja kasumlikkust.
Intelligente andmete analüüsimine
"Põllumajan
Täppisloomakasvatust võib määratleda kui „loomakasvatuse juhtimist loomakasvatuse pideva automatiseeritud reaalaja seire (või kontrolli) abil loomakasvatuse tootmise, paljunemise, tervishoiu ja heaolu ning keskkonnamõju üle” (Daniel Berckmans).
On ootuspärane, et tulevikus erinevate seadmete andurite hind langeb ning samas muutub ka andur väiksemaks. Millega täppisloomakasvatuses arvestama peaks:
rakendatavuse lihtsus. Kõik põllumajandustootjad ei ole insenerid nagu ei ole ka loomad masi
See temaatiline ülevaade on üks ENRD väljatöötatud materjalidest, et abistada korraldusasutusi ja maapiirkondade sidusrühmi arukate külade algatuste kavandamisel ja rakendamisel erinevates valdkondades.
Dokumendi keskmes on digitaalse ümberkujundamise edendamine külades ja maapiirkondades.
Väljaanne tugineb varasemale ENRD arukate külade temaatilise töögrupi koostatud lühikirjeldusele "Kuidas tagada, et digitaalsed str
22. mail 2020 korraldas Innovatsioonitiim iKlubi veebiseminari, kus Marten Kaevats ja Ott Velsberg rääkisid teemal „Kratid – digiajastu abilised“. Miks räägitakse täna Eesti folkloori kuuluvatest olenditest? Kas kratid on ainult folkloori pärusmaa?
„Kratid aitavad meil tarbetut bürokraatiat läbi närida ja automatiseerida, luues rohkelt lisaväärtust.”
– Marten Kaevats, Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik
„Kratt muudab meie maailma rohkem kui ükskõik milline teine innovatsioon sellel sajand
Sõnapaar "arukas küla" ei kõla enam vaid Euroopa institutsioonide koridorides, vaid levib üha enam maapiirkondadesse, innustades kogukondi arukalt mõtlema, et muuta elu külades mugavamaks ja "tulevikukindlamaks".
Arukas küla on kui kohalik digitaalne ökosüsteem, mis toimib iseseisvalt ja jätkusuutlikult, kasutades ära kõiki olemasolevaid võimalusi.
Digitaalsetest ökosüsteemides maapiirkondades räägiti 6. juunil 2019
EL töörühm SCAR AKIS viib läbi uuringut digitaalsete lahenduste kohta maamajanduslikes innovatsiooni ja teabelevi süsteemides. Uuringus keskendutakse digitaliseerimise strateegiate ja teabelevi töövahendite kaardistamisele. Teadupärast on uuel programmperioolil innovatsiooni, nõuande- ja teabelevisüsteemide üheks ülesandeks digitaliseerimisele kaasaaitamine.
Uuring peaks valmima juba 2019 juuni lõpuks ja selle kokkuvõtet saab lugeda mõnest järgmisest infokirjast. Eesti, Läti ja Leedu sisendit
EL põllumajandus läheb digitaalseks.
Ilmunud on ajakirja „Agrinnovation“ viies number! Ajakiri annab ülevaate uudistest ja tutvustab huvitavaid ideid. Saab lugeda EIP-töörühmadest Euroopas, uutest teadmiste vahetamise instrumentidest, EIP-AGRI fookusgruppidest, Horizon2020 temaatilistest võrgustikest ja uuenduslikest ideedest üle kogu Euroopa. Lae „Agrinnovation“ ajakirja viimane number alla SIIT
Muuhulgas tutvustab ajakiri Euroopa Liidu ühte esimest EIP rahvusvahelist koostööprojekti "MA
14. jaanuaril 2016 korraldasid Waterford'i tehnoloogia telekommunikatsiooni, tarkvara ja süsteemide grupi instituut (Waterford Institute of Technology’s Telecommunications, Software and Systems Group - TSSG) ja CONNECT tuleviku võrgustike keskus (CONNECT Centre for Future Networks) konverentsi digitaalsetest võimalustest Euroopas.
Konverentsi põhilisteks märksõnadeks olid toit, vesi, elustiil, identiteet, jätkusuutlikkus ja innovatsioon Euroopa põllumajanduses.
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles