EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
Maainfo
INNOVATSIOONI NÄITED
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 4/2020 (29)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
14. aprill 2020. a

 

Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Lehmade jahutamisest 

Lehma organismi võib võrrelda sisepõlemismootoriga: piima tootmisel vabaneb energia, mida kasutatakse külmal ajal kehatemperatuuri hoidmiseks, aga millest muidu on tarvis vabaneda. Suvel muutub üleliigse soojuse eraldamine keeruliseks ja veisel hakkab tekkima kuumastress - kehatemperatuur tõuseb, hingamine kiireneb ning isu väheneb. Meie kliimas jääb lüpsilehma heaolu ülemine piir +22 °C juurde, suure toodanguga loomadel isegi mõni pügal madalamale.

Kui õhutemperatuur tõuseb, süveneb stress, mis põhjustab esialgu piimatoodangu languse ja võib edaspidi tekitada tõsiseid sigivusprobleeme. Tundlikumad on lõpptiined mullikad ja lehmad, poeginud ja ravialused, samuti suure toodanguga lehmad, aga ka vasikad ning noorloomad.

Kuumastressis loomad on loiud ega näita aktiivsust innaajal ning võivad jääda seemendamata.

Kuumastressi leevendamiseks leidub lisaks piisava joogivee tagamisele ja söödaratsiooni muutmisele teisigi võimalusi. Loomi tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Soojustatud või heleda, päikest peegeldava katusega laudas ei soojene õhk nii kiiresti. Karjamaal võiks loomadel olla võimalus otsida puude all varju, samuti võib neid päeva kõige kuumemal ajal hoida hoopis laudas.

Väga oluline on tagada lauda ja muude alade hea ventilatsioon. Sundventilatsioon on soojal ajal küll tõhusam, kuid kulutab rohkem energiat. Loomulik ventilatsioon sõltub lauda ja õue temperatuurivahest ning tuule suunast ja tugevusest. Suviti on temperatuuride vahe väike ja nii tagab ventilatsiooni eelkõige õhu liikumine avatud külgseinte ning uste kaudu.
Kõrgema temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga vajavad loomad lisajahutust. Enamasti piisab, kui loomade ümber on õhu liikumiskiirus vähemalt 2 m/s. Selleks kasutatakse spetsiaalseid jahutusventilaatoreid, mis paigaldatakse ohutule kõrgusele, kas asemete kohale või piki söömiskäiku. Loomi on tähtis jahutada asemetel, kuna sööda fermenteerimise käigus eraldub suur hulk soojust. Söömiskäigus jahutamisel meelitatakse loomi alal püsima ja rohkem sööma, lisaks peletab tuul loomadelt ja söödalt kärbseid ning kuivatab ka sõnnikurenni.


Teadmussiirde uuring (osa 6 ja 7): Teadmussiirde toetusmeetmed ja intervjueeritute arvamused rahastamisest  

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel 2019. aasta lõpuks. Avaldame tulemusi osade kaupa.

Levinud teadmiste edasiandmise viis on infopäevade ja koolituste korraldamine ning materjalide väljaandmine. Enamasti kirjeldatakse teabe leviku korraldust institutsioonide või toetusmeetmete kaudu. Põllumajandustootjatele suunatud infopäevade ja koolituste toetamist nimetati 1995-2000 grupinõuande toetuseks, ELi programmperioodidega seonduvalt teatakse toetusmeedet pigem kui maakondlike (MK) ja üleriigiliste (ÜR) tegevuste toetusena, aastast 2015 lisandusid teadmussiirde pikaajalised programmid (PiP).

Mitmete tegurite mõjul (teadmussiirde tegevuste toetamine, tasuta haridus, agroäride  üritused jm) ei olda valmis osalustasusid maksma: "Teadmiste jagamine on Eestis odav teenus". Selline suhtumine on põllumajandustootjate seas valdav. Toidusektoris on palju uusi väiketegijaid, kes vajavad ohutu tootmise alast teavet ja nõudlust oleks ka tasuliste ürituste järele. Intervjueeritute hinnangul võiks kümne kuni mõnekümne euro suurune osalustasu olla taskukohane, kuid osalejad võimalusel väldivad selliseid koolitusi ning tasu kogumise põhjendamine ja vaev (sh raamatupidamise korraldamine) on suur.


Põllumajanduse kolmainsus:  Koda - Konwent - Konsulent  (1936)

Põllutöökoda, põllumeeste konvent ja konsulent - see on tänapäeval meie põllumajanduse kolmainus, kellel üks mõte, üks tahe ja üks tegu, nimelt põllumajandust paremale järjele wiia ja maaelu edendada. Seejuures konsulent on aga ka niiöelda prohveti osas, kes põllumajanduse õpetust peab looma ja samal ajal "kuulutama". 

Ei ükski muu ametikandja - wälja arwatud wast wanad wallakooliõpetajad - ole maal põllumehe eluleolule nii lähedased, kui on konsulendid. Tõsi: põllumeeste perekonnapidudest wõtawad nad wähe osa, kuid seks pole neil aegagi: konsulendi kõige kiirem tööpäew on harilikult pühapäew.

Loe edasi SIIT


LÜHIDALT 

  Veebile maainfo.ee on koondatud näiteid lahendustest tänasele päevale: kuidas toime tullakse viiruse laialdase leviku olukorras..
Algatus #maaleappi koondab töötajaid vajavaid maaettevõtjaid ning vabatahtlikke. Praktikaks otsivad võimalusi ka õpilased-tudengid.

Veebilehel talutoit.ee on saanud valmis talutoidu E-TURG. 
Täna on keskkond valmis ja ootab tootjaid ja talunikke oma tooteid sisestama. Kohe kui on juba arvestatav hulk tooteid müügiks alustatakse ka turundustegevustega platvormi reklaamimiseks. 
Loe edasi SIIT

 Kaunviljade teemalise Horisont 2020 projekti Legumes translated esimene teabeleht on sojaoa nakatamisest bakteritega ehk inokuleerimisest. 
Teemalehe kohaselt ei vaja taim piisava inokuleerimise korral täiendavat lämmastikväetist. Bakteritega töötlemine suurendab saagikust ning proteiinisisaldust 40-60% ning Kesk-Euroopas tehtud arvutuste kohaselt maksab töötlemine 20-30€/ha. Projektis toodi välja mitmeid praktilisi näpunäiteid, nt kui sojauba ei ole sellel põllul varem kasvatatud, tasub seemneid töödelda kahekordse doosiga ja soovitatakse kasutada kahte erinevat toodet. 
Loe projektist edasi SIIT

 Piimakarjakasvatuse teemalise Horisont 2020 projekti EuroDairy üks kokkuvõtetest kirjeldab veiste isesöötmise tehnoloogiat.  
Segasööt kogutakse hoidlasse, millele loomadel on suhteliselt vaba ligipääs, töötajad ei pea sööta ette andma.
Piisava koguse sööda kättesaamiseks tihkest massist on looma kohta arvestatud 700 mm söödafronti. Sööda raiskamise vältimiseks kasutatakse piiret, näites toodud farmis elektrikarjusega, mida liigutatakse iga päev u 15 cm päevas. Sööda saastumise ja vihmavee mõju vältimiseks on hoidla pealt kaetud ning söödamass asub veise ulatuses (kõrgus kuni 2,28 m).
Loe projektist edasi SIIT 

 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa 

August 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
     

Päevakajalised asjad
Maainfo
ENRD: Osale Euroopa rohelise kokkuleppe töörühma töös!
ENRD: Arukad külad ja maapiirkondade digitaalne ümberkujundamine
Märka LEADERit 2.0 VIDEOKONKURSI videod
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
EUROOPA VÕRGUSTIK: Otsitakse eksperte maaelu pikaajalise visiooni #rural2040 töögruppi
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Piirkonna areng (1)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Koostöö ja kaasamine (2)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Uuenduslik (3)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Keskkonna- ja kliimasõbralik (4)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 - Parimad LEADER rahvusvahelised koostöö projektid (6)
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
MAAELUVÕRGUSTIK: LEADER suveseminar

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo