MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 4/2020 (29) |
| Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik 14. aprill 2020. a |
Digitaalne "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. Lehmade jahutamisest
Lehma organismi võib võrrelda sisepõlemismootoriga: piima tootmisel vabaneb energia, mida kasutatakse külmal ajal kehatemperatuuri hoidmiseks, aga millest muidu on tarvis vabaneda. Suvel muutub üleliigse soojuse eraldamine keeruliseks ja veisel hakkab tekkima kuumastress - kehatemperatuur tõuseb, hingamine kiireneb ning isu väheneb. Meie kliimas jääb lüpsilehma heaolu ülemine piir +22 °C juurde, suure toodanguga loomadel isegi mõni pügal madalamale. Kui õhutemperatuur tõuseb, süveneb stress, mis põhjustab esialgu piimatoodangu languse ja võib edaspidi tekitada tõsiseid sigivusprobleeme. Tundlikumad on lõpptiined mullikad ja lehmad, poeginud ja ravialused, samuti suure toodanguga lehmad, aga ka vasikad ning noorloomad. Kuumastressis loomad on loiud ega näita aktiivsust innaajal ning võivad jääda seemendamata. Kuumastressi leevendamiseks leidub lisaks piisava joogivee tagamisele ja söödaratsiooni muutmisele teisigi võimalusi. Loomi tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Soojustatud või heleda, päikest peegeldava katusega laudas ei soojene õhk nii kiiresti. Karjamaal võiks loomadel olla võimalus otsida puude all varju, samuti võib neid päeva kõige kuumemal ajal hoida hoopis laudas. Väga oluline on tagada lauda ja muude alade hea ventilatsioon. Sundventilatsioon on soojal ajal küll tõhusam, kuid kulutab rohkem energiat. Loomulik ventilatsioon sõltub lauda ja õue temperatuurivahest ning tuule suunast ja tugevusest. Suviti on temperatuuride vahe väike ja nii tagab ventilatsiooni eelkõige õhu liikumine avatud külgseinte ning uste kaudu.
Teadmussiirde uuring (osa 6 ja 7): Teadmussiirde toetusmeetmed ja intervjueeritute arvamused rahastamisest Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel 2019. aasta lõpuks. Avaldame tulemusi osade kaupa. Levinud teadmiste edasiandmise viis on infopäevade ja koolituste korraldamine ning materjalide väljaandmine. Enamasti kirjeldatakse teabe leviku korraldust institutsioonide või toetusmeetmete kaudu. Põllumajandustootjatele suunatud infopäevade ja koolituste toetamist nimetati 1995-2000 grupinõuande toetuseks, ELi programmperioodidega seonduvalt teatakse toetusmeedet pigem kui maakondlike (MK) ja üleriigiliste (ÜR) tegevuste toetusena, aastast 2015 lisandusid teadmussiirde pikaajalised programmid (PiP). Mitmete tegurite mõjul (teadmussiirde tegevuste toetamine, tasuta haridus, agroäride üritused jm) ei olda valmis osalustasusid maksma: "Teadmiste jagamine on Eestis odav teenus". Selline suhtumine on põllumajandustootjate seas valdav. Toidusektoris on palju uusi väiketegijaid, kes vajavad ohutu tootmise alast teavet ja nõudlust oleks ka tasuliste ürituste järele. Intervjueeritute hinnangul võiks kümne kuni mõnekümne euro suurune osalustasu olla taskukohane, kuid osalejad võimalusel väldivad selliseid koolitusi ning tasu kogumise põhjendamine ja vaev (sh raamatupidamise korraldamine) on suur.
Põllumajanduse kolmainsus: Koda - Konwent - Konsulent (1936) Põllutöökoda, põllumeeste konvent ja konsulent - see on tänapäeval meie põllumajanduse kolmainus, kellel üks mõte, üks tahe ja üks tegu, nimelt põllumajandust paremale järjele wiia ja maaelu edendada. Seejuures konsulent on aga ka niiöelda prohveti osas, kes põllumajanduse õpetust peab looma ja samal ajal "kuulutama". Ei ükski muu ametikandja - wälja arwatud wast wanad wallakooliõpetajad - ole maal põllumehe eluleolule nii lähedased, kui on konsulendid. Tõsi: põllumeeste perekonnapidudest wõtawad nad wähe osa, kuid seks pole neil aegagi: konsulendi kõige kiirem tööpäew on harilikult pühapäew. Loe edasi SIIT LÜHIDALT
---> Tagasi konsulentide pessa |
Veebile 