Digitaalne "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile.
Kanep kattekultuurina
Kattekultuuride kasutamisel on mitmeid kasulikke mõjusid: mulla omaduste parandamine, toitainete leostumise vältimine, umbrohtude surve vähendamine ning tuule- ja vee-erosiooni vähendamine või ärahoidmine. Samas kaasnevad kattekultuuride kasvatamisega kulutused.
Saksamaal Nordrhein-Westfalen´i liidumaal katsetati uudse talvise kattekultuurina kanepit. Selle asemel, et põld pärast kattekultuuri lihtsalt sisse künda, kasutati saadud kanepit tekstiili tootmiseks. Projekti (M.16) käigus katsetati kanepi kasvatustehnoloogiaid, koristamist ning töötlemist. Eesmärk oli saavutada kattekultuuri positiivne mõju põllule ning luua põllumajandustootjatele täiendav sissetulekuallikas. Kuna tarbijad pööravad järjest suuremat tähelepanu jätkusuutlikule tootmisele ja seda ka tekstiilitööstuses, siis prognoositakse Saksamaal kodumaiste kiudude nõudluse kasvu.
Lisainfot projekti kohta (saksa keeles) ning
tutvustava video (ingliskeelsete subtiitritega) leiab SIIT.
Vaata ka 9. aprillil 2019 toimunud vebinari:
"Õlikanepi ja hariliku hirsi kasvatustehnoloogia optimeerimine"
Plasti kasutamine põllumajanduses
Plastik on suhteliselt odav, kerge ja vastupidav. Plastiku kasutamine kasvuhoonetes võimaldab kasvatada köögivilju soojemas ja paremini kontrollitavas keskkonnas ning kasutamine multšimiskiledena võimaldab vähendada vee ja herbitsiidide vajadust.
|
Plasti kasutamine on aga seotud ka probleemidega. Esiteks toodetakse plasti peamiselt naftast ja maagaasist, mis ei ole jätkusuutlikud ressursid. Pealegi võetakse põllumajandusplastist ELis ringlusse ainult kolmandik, suurem osa saadetakse energiatootmisse ja prügilatesse. Teiseks koguneb plasti kasutamisega keskkonda prahti, näiteks mikroplastikuga (osakesed <5 mm) saastunud bioväetiste (komposti ja reoveesette) kasutamisel. Plastijäätmete kogunemine põllumajandusmaadele kahjustab mulla tervist: suurtes kontsentratsioonides plastprügi võib vähendada isegi saagi kasvu. Mikro- ja makroplast satuvad vee äravoolu ja tuule kaudu veekogudesse, põhjustades seedeprobleeme kõigile elusorganismidele planktonist kuni imetajateni.
|
|
 |
Iirimaa tootjaorganisatsioon IFFPG (Irish Farm Film Produces Group) korraldab kogu riigi põllumajandusplasti taaskasutamist, kogudes plasti nii ettevõtte väravast kui kogumispunktide kaudu. 2016 koguti 74% eelmisl aastal tootjate poolt soetatud plastist ning 60% sellest töödeldi ümber Iiri ettevõtete poolt. Tegevust rahastatakse ringlusmaksu ja kogumistasu kaudu.
Prantsusmaa plastitööstuste poolt asutatud mittetulunduslik organisatsioon ADIVALOR kogub puhast põllumajandusplasti pea 6000 kogumispunktis, kuid tootjatelt kogumistasu ei võeta. Aastal 2014 hinnati, et kokku suudeti koguda 71% põllumajandusplastist.
Saksamaal on plastitöötlejate liidu ja prügitöötleja RIGK koostööprojekt ERDE (saksa keeles maa, maapind) rahastatud liidu liikmete (töötlejate ja maaletoojate) poolt. Põllumajandustootjaid ergutatakse kogumispunktidesse plasti tooma boonus-süsteemiga: kogutud "punktide" võrra on järgmise plasti ost soodsam.
EIP-AGRI põllumajandusplasti fookusgrupi lähtematerjalis kirjeldatakse põllumajanduses plasti kasutamise nüüdisaegset taset ja teadmiste lünki, plasti eeliseid ja puudusi ning kasutamise säästvamaks muutmise strateegiaid. EIP-AGRI fookusgrupi “reducing plastic footprint of agriculture” aruteluküsimus on: kuidas vähendada põllumajandusplasti keskkonnajalajälge plasti ringlussevõtu ja alternatiivide abil? Fookusgrupi esimene arutelu toimub mais 2020.
Üleskutse mulla tervise seminaril osalemiseks
7.-8. oktoobril 2020 korraldatakse Portugalis seminar "Healthy soils for Europe: sustainable management through knowledge and practice".
Jätkusuutlik muldade majandamine on oluline kõigi Euroopa riikide jaoks, nii toidu, sööda kui kiudainete tootmise jaoks. Lisaks aitavad need inimese heaolule kaasa ka muude funktrioonide kaudu, nagu vee filtreerimine, süsiniku sidumine, toitainete ringlus ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Mulda kahjustavateks majandamisviisideks loetakse sagedast maaharimist, agrokemikaalide vale kasutamist ja muud.
Osalema on oodatud innovaatilistes projektides kaasatud põllumehed, nõustajad, teadlased, et jagada oma kogemusi võimalike tulevaste partnerluste jaoks. Arutelu tugineb EIP-AGRI võrgustiku varasemale tööle, sh fookusgruppide ja seminaride tulemustele.
Seminaril osalemiseks tuleb kandideerida, tähtaeg on 14. mai 2020 kell 23.45 (CET). Osalemine kinnitatakse juuni lõpus.
Loe seminari veebilehelt SIIN
Eesti innovatsiooni suunad
Eelnõude infosüsteemis algatati Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) kooskõlastamine. Arengukava elluviimist juhivad võrdsetel alustel Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), selle kinnitab Vabariigi Valitsus. Eelnõu kommenteerimiseks on aega 11. maini 2020.
Arengukava on üles ehitatud kolmes osas:
- teadussüsteemi suund - eesmärgiks tagada teadussüsteemi baasvõimekus, mis on vajalik ühiskonna toimimiseks, sh kvaliteetse kõrghariduse pakkumiseks;
- ettevõtluskeskkonna suund - eesmärgiks tagada ettevõtluskeskkond, mis soosib kõrge lisandväärtusega rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse arengut;
- teadmussiirde suund - kavand luua sünergiat ja lisandväärtust teadussüsteemi, ettevõtlussektori ja riigi ühistegevustes, sh Eesti arenguvajadustele fokusseeritud valdkondades, mille kaudu sünnivad uued teadmusmahukad lahendused nii riigile kui uued ärivõimalused ettevõtlussektorile.
Arengukava ettevalmistamisel oli abiks Euroopa ekspertide ülevaade (peer review) meie teadus ja arendustegevuse süsteemist. Raportis rõhutatakse, et kuigi Eestis on ka väga edukaid ja innovaatilisi firmasid, siis nende tegevusaladeks on peamiselt veebilahenduste ja tarkvara arendamine, kuid puudub laiem vaade innovatsioonile. Lisaks sellele on teadus ja arendustegevuse riiklik rahastamine alates aastast 2011 vähenenud (vaadates osana majanduse koguproduktist). Erinevalt levinud definitsioonidest, rõhutatakse raportis, et sõna „innovatsioon“ hõlmab lisaks tehnoloogilisele innovatsioonile teenuseid, juhtimist ja organisatsioonilist taset, mida on keerulisem numbriliselt hinnata ja statistiliselt analüüsida.
- Loe arengukava kokkuvõtet SIIN
- Loe artiklit arengukava aluseks olnud ülevaatest (peer review)
Teadmussiirde uuring (osa 8): arvamused kompetentsidest ja koostööst
Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel 2019. aasta lõpuks. Avaldame tulemusi osade kaupa.
Intervjueeritud isikud on kogenud, et mõningates valdkondades ei ole Eestis piisavalt kompetentsi. Puudus on õpetamisoskustega lektoritest ja head lektorid on ülekoormatud: „aeg ja raha on väga limiteerivad faktorid“. Teadmiste levitamisele pühendunud organisatsioonid eelistavad kasutada organisatsioonisiseseid spetsialiste lektoritena, et kulusid optimeerida. Levinud on arusaam, et heaks lektoriks on võimatu õppida, see on kaasasündinud omadus. Enesetäiendamise eelduseks on valdavalt sisemine motivatsioon, kuna koolitusel olemise ajaks põhipalga säilimine ei ole valdavalt garanteeritud. Need intervjueeritud, kes mäletasid Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt 1990-ndatel korraldatud „Liidrite kooli“ programmi, kus lisaks valdkondlikele ja metoodilistele õppustele sisaldas programm ühiseid sotsiaalseid üritusi ning koostöö jätkus pikka aega, soovitasid samasugust tegevust uuesti ette võtta.
Intervjueeritute hulgas oli nii neid, kes ei taju vähest koostööd („Tinglikud silotornid on pigem ministeeriumis kui organisatsioonide vahel“) kui neid, kes tunnetavad võimetust olukorra parandamiseks. Ettevõtjate arvamuse või vajaduste kogumiseks tehakse hulgaliselt küsimustikke, nende läbitöötamiseks või oma tegemiste parandamiseks puudub aeg. „Teadmussiirde programmi nõukogu või konsortsium on seni ainus koht, kus valdkonna teabevahetusest huvitatud inimesed kokku saavad ja teineteise tegemisest mõtlevad“. Suuremat koostööd takistab organisatsioonide ja inimeste soov ning vajadus hoida kinni „oma“ tegemistest ja rahastamis-võimalustest. Organisatsioonidel ei ole palju selliseid kokkusaamise võimalusi, kus teineteist konkurentidena ei tunnetataks (ümarlauad). „Näen murekohta selles, et PIP nõukogul peaks olema rohkem kvaliteedi järelevalve rolli, kuigi see tähendab nõukogus osalevate inimeste panustamist“.
LÜHIDALT
 Arukate Külade (Smart Villages) kontseptsioon viitab jätkusuutlikele maapiirkondadele ja kogukondadele, mis tegelevad nii olemasolevate tugevuste ja väärtustega kui arendavad välja uusi võimalusi. Nende külade puhul täiustatakse traditsioonilisi ja uusi võrgustikke ning teenuseid digitaal- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ja innovatsiooniga ning lõigatakse senisest enam kasu vajalikest teadmistest. Loe edasi arukate külade tööriistakomplektist.
Ajakirjas Eesti loodus aprillinumbrist saab lugeda mitmeid artikleid loomakasvatusest ja lihasöömisest. Aga ka intervjuud lambakasvatuse konsulent Ell Sellis'ega. Kirsiks on agrometeoroloogi Laine Keppart'i analüüs möödunud talve kohta. Ajakirja teemasid on võimalik ka kuulata.
- Eesti hobuse on kujundanud meie maastik ja kliima
- Eesti maakari, meie kultuuripärand
- Kihnu maalammas, vähenõudlik ja keskkonnahoidlik maastikukujundaja
- Meie igapäevane lihapala
- Tehisliha võimalused. Millal seda osta saaksime ja kas see on ikka keskkonnahoidlik
- Talveta talv. Õiget talve Eestis tänavu polnudki
Aprillis 2020 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja 80. number.
- taimekaitse rakendus Vineyard
- põllukultuuride tervise ja taimekaitsevahendite resistentsuse töörühm Ühendkuningriigis
- toidukadude vähendamine talus (fookusgrupi aruanne)
- projekt i2Connect nõustajate kompetentside edendamiseks
Maaeluvõrgustiku innovatsioonitöörühm koondab temaatiliste Euroopa projektide nimekirja oma veebilehel. Hetkel on kajastatud peamiselt Horisont 2020 temaatiliste võrgustike projektid, kuid nimekiri täieneb nii mitme osapoolega projektide kui EIP töörühmade infoga. Vaata edasi SIIT.
Kontrolli sündmuste toimumist pikk.ee kalendrist
30. aprillil toimunud Piimaklastri söötmispäev on järelvaadatav
Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee märgi VORMIL
---> Tagasi konsulentide pessa |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles