EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
Maainfo
INNOVATSIOONI NÄITED
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

EURAKNOS: Euroopa Liidu põllumajanduse ja metsanduse avalik teabesalv

Allikas: EURAKNOS
11. mai 2020. a

Visioonidokument

Tuleviku Euroopa Liidu põllumajanduse ja metsanduse avalik teabesalv

See visioonidokument kirjeldab püüdlusi. See kajastab viie aasta plaani luua EL põllumajanduse ja metsanduse parimal kogemusel põhinev teabesalv, mis sisaldaks H2020 temaatiliste võrgustike andmeid. Koostajad võtsid aluseks ideaalse maailma, mistõttu ei käsitle visioonidokument, ka soovitud osiste teostatavust. Visioon toetub projekti EURAKNOS tulemustele ning aruteludele projekti strateegilise innovatsiooninõukoguga.

Visioonidokument inglise keeles (pdf) ja eesti keeles (pdf).

Sissejuhatus

Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemis (lühend AKIS, Agricultural Knowledge and Innovation System) luuakse innovatsiooni põllumajanduses ja metsanduses tänu infovahetusele ja kogemuste jagamisele. Olulisteks osapoolteks on poliitikakujundajad, põllumajandustootjad, metsandustöötajad, nõustajad, teadlased, koolitajad, põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid, ühistud ja VKEd (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) esindajad, meedia). Osad süsteemis osalejad valdavalt loovad ja/või levitavad uusi teadmisi, teised aga kasutavad seda infot. Piiranguteta juurdepääs põllumajanduse ja metsandusega seotud teabele, andmetele ja infokandjatele võimaldab tõhustada nii riiklikku innovatsiooni kui ka teabe levikut rahvusvaheliselt.

H2020 temaatilisi võrgustikke rahastab fond Horisont 2020, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peamine rahastamisprogramm perioodil 2014–2020, ja seda toetab Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse EIP-AGRI2  võrgustik. Temaatilised võrgustikud koondavad nii looma- ja taimekasvatuse kogemusi kui ka valdkonnaülest infot, et vahendada uuenduslikke lahendusi, parimaid kogemusi ja metoodikaid. Temaatiliste võrgustike peamine eesmärk on seda valdkondlikku teavet koguda ja tõlkida ning koostada lõpptarbijale mõistetavaid juhendmaterjale (olgu see siis teabeleht, praktiline kokkuvõte, infoleht või hoopis video, foto või taskuhääling). Selliseid teabematerjale tuleks avaldada nii projekti ajal kui ka pärast seda ning levitada põllumajandustootjate ja metsakasvatajate enim kasutatavates kanalites. Kasutusvalmis materjali koondamine ELi ühtsesse teabesalve, mis oleks kergesti ligipääsetav ja kasutajasõbralik, võimaldaks praktikutel saada informatsiooni ühest kohast ja lihtsamini ning tagaks infomaterjali suurema nähtavuse ja pikaealisuse. Teabesalv ergutaks teadmiste ja uuenduste kasutuselevõttu põllumajanduses ja metsanduses. Nõnda on avaliku teabesalve peamiste kasutajatena visioonidokumendis välja pakutud põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas tegutsevad praktikud.

Projekt EURAKNOS ühendab kõiki H2020 temaatilisi võrgustikke ning uurib, kas põllumajandusele ja metsandusele suunatud avaliku teabesalve idee on teostatav ja elujõuline. Tagasisidet teabesalve võimaliku ülesehituse ja funktsioonide kohta viiel eelseisval aastal andis 31. jaanuaril 2020 Brüsselis ka projekti strateegiline innovatsiooninõukogu. 

ELi põllumajandusele ja metsandusele suunatud avaliku teabesalve visioon 2020

Visioonidokument püüab vastata küsimusele, milline peaks välja nägema põllumajanduse ja metsanduse avalik teabesalv ning mida sellelt oodata. Dokumendis vaadeldakse, kuidas eesmärki saavutada, millist sisu ja interaktiivsust lõpptarbijad vajavad ning kuidas tagada süsteemi pikk eluiga.

Pakutud teabesalve platvorm täidaks kahte peamist eesmärki:

  • võimaldada temaatilistel võrgustikel infot vahetada ning jagada võimalikke lahendusi probleemidele põllumajanduse või metsanduse valdkonnas, mida nad on käsitlenud;
  • olla põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas tegutsejatele, sh põllumeestele, metsaomanikele, koolitajatele ja nõustajatele koht, kust leida ja pääseda ligi asjakohastele võrgustikele ja teabele.

Kuidas saavutada mõju

Pelgalt temaatiliste võrgustike ressursside ühte kohta koondamine ei ole piisav: veebikasutajal on teabe leidmiseks rohkesti võimalusi, nt otsingumootorid. Välja pakutud teabesalv oleks suure mõjuga süsteem, kus sihtrühm pääseks ligi sisukale, praktikapõhisele, põllumajanduses ja metsanduses olulisele teabele. Et mõju saavutada, peab süsteem esmalt meelitama temaatilisi võrgustikke oma ressursse jagama, seejärel aga köitma lõpptarbijat kohase teabega.

Süsteem peaks toimima elava platvormina, mida pidevalt uuendatakse ja täiustatakse. Selleks, et temaatilised võrgustikud oleksid kaasatud ning nad oleks valmis sisu vabatahtlikult lisama, peab platvorm saavutama “müügiargumendi“: see peab olema ainulaadne kogu Euroopa Liitu hõlmav põllumajanduse ja metsanduse teabesalv, mida lõppkasutajad hindaksid ja kasutaksid („Agri-Wikipeedia”). Teabesalve loomise protsessi tuleb kaasata lõpptarbijad, temaatilised võrgustikud ja nende kogukonnad. Kaasomandi ja vastutuse tunne, aga ka kasutajate kaasamine sisu loomisel ja kontrollimisel tõstab teabe kasutamise ja jagamise tõenäosust, nagu ka tõenäosust, et lõppkasutajad saadud lisandväärtust põllumajanduskogukonnas levitavad.

Selleks, et süsteem edukalt tööle hakkaks, tuleb keskenduda kindlatele sihtrühmadele, teiste seas ka nišiturgudele. Teabesalve sisu ja ülesehitus peavad vastama põllumeeste, metsameeste, koolitajate ja nõustajate vajadustele: nemad on peamised lõppkasutajad, kes otsivad teavet põllumajanduse ja metsandusega seotud valdkondade kohta. Käsitletav teave ei tohiks aga olla pelgalt piiritletud nende valdkondadega: ka sellised teemad nagu põlvkondade vahetumine, lühike tarneahel või sotsiaalne innovatsioon pakuvad praktikutele suurt huvi.

Kõik kasutajad, sealhulgas põllumajandustootjad, peavad teadma, mida teabesalv endast kujutab ja mis põhimõtetel see töötab. Platvorm peab neid köitma juba esimesel kasutamiskorral sedavõrd, et nad selle poole uuesti tagasi pöörduksid ning soovitaksid seda teistelegi. Nõnda saab teabesalve väärtuslik ja usaldusväärne teave levida ning leida kasutust. Selleks, et lõppkasutajal püsiksid põllumajanduse või metsandusega seotud teabe otsimisest positiivsed kogemused, tuleb süsteemi pidevalt arendada.

Positiivne kasutajakogemus

Selleks, et teabesalv poleks kõigest ELi temaatiliste võrgustike varasemate ja parajasti käimas olevate projektide teabe kogu, peab platvorm võimaldama kasutajatel asjakohast teavet kiiresti ja hõlpsalt leida. Platvorm ise peaks olema kergesti leitav ja ligipääsetav, seda tänu nii otsesoovitustele kui ka turundustegevustele. Ta peaks olema nähtav, nt tulema otsingumootorites asjakohaste otsingute puhul esile populaarseima vastena. Teabesalve peaks saama kasutada nii veebibrauseris kui ka mobiilirakenduses. Teabesalv peaks vähendama teabe otsimisele kuluvat aega, pakkudes täpset, asjakohast, kvaliteetset ja praktilist teavet ning olema hästi liigendatud, järgides lõppkasutajatele oluliste mõistete süsteemi. Inspiratsiooni saab juba olemas olevatest tööriistadest: avaliku teabesalve platvorm peaks toimima samamoodi kui otsingumootor, mis filtreerib ja järjestab tulemusi tähtsuse järjekorras. Neile, kes kasutavad teabesalve esimest korda, peaksid kõik funktsioonid olema lihtsasti mõistetavad, mis eeldab platvormi tõlkimist kasutajate emakeelde.

Ehkki selleks, et platvormi kasutada, pole vaja ennast registreerida, peaks kasutajakonto loomine olema siiski võimalik, et kohandada funktsioone ja filtreid kasutaja vajaduste, huvide ja oskuste järgi. Lõppkasutajad peaksid saama oma otsinguid salvestada ja isikustada. Teabesalve peaks samuti saama liidestada meteoroloogilise teabe ja börsiinfo (turuandmed), mida põllumajandustootjad iga päev vajavad ja kasutavad, sest see aitaks suurendada teabesalve populaarsust ja funktsionaalsust. Täpsemini isikustatud süsteem võimaldab seda mugavamalt kasutada ja see omakorda suurendab kasutajate kaasatuse määra (salve kasutamist rohkem, kauem ja sagedamini). Selleks, et kasutajate vajadusi arvesse võtta, tuleb tagasisidemehhanismi planeerida ka analüüsi- ja koostoimevahendid, et süsteemi saaks arendada ja täiustada ning pakkuda kasutajaprofiili põhiseid sisusoovitusi. Sel moel saab üksiku kasutaja kogemuse kohandada täpsemaks ja detailsemaks üldisest ’põllumehe’, ’metsaomaniku’, ’õpilase’, ’koolitaja’ ja ’nõustaja’ kasutajatüübist.

Kuidas sisu edasi anda

Teabesalve sisu pärineb ja seda täiendatakse regulaarselt varasematest, praegustest ja tulevastest projektidest. Üldiselt peaks platvormil edastatama ajakohast tehnilist ja praktikapõhist teavet, mis oleks lihtsas (žargoonivabas) keeles, hõlpsasti mõistetav ning rakendatav. Ka võiks materjalide seas olla põhjalik teave viimase aja arengute kohta valdkonnas ning selle toimimise üldistes põhimõtetes, sest need mõjutavad kasutajate igapäevatööd. Sisu peaks olema liigitatud tegevusalade järgi ning võtma arvesse peamiste lõppkasutajate – põllumeeste, metsaomanike, koolitajate ja nõustajate – teabevajadusi. Sisu tuleks üles ehitada vastavalt igale tegevusalale: kui kasutaja otsib teavet oma probleemi kohta, ei tea ta vastust otsida lahenduste järgi. Info visualiseerimiseks võib teavet esitata erineval kujul, nt. tekstipõhised aruanded, juhised, infolehed ja kokkuvõtted; infograafika, taskuhääling ja video. Võimalusel peaksid dokumendid olema kättesaadavad teabesalve kaudu, samal ajal austades ja järgides intellektuaalomandi õigusi.

Väga oluline on kvaliteedi kontroll. Kus vähegi võimalik, tuleks kasutada automatiseeritud süsteemide pakutavaid võimalusi, see saab hõlbustada ka teabe laadimist salve – uue materjali sisestamise lihtne automatiseeritud meetod eeldab andmete ja infosüsteemide kokkusobivust. Siiski ei saa kõike automatiseerida, mistõttu tuleb sisu modereerimiseks appi võtta ka inimene, et tagada üles laaditud materjalide sobivus, asjakohasus ja ohutus. Sisu kvaliteedi ja sobivuse kontrollimiseks tuleb valida sobiv(ad) administraator(id). Sisu tuleb väga hoolikalt jälgida, et mitte edastada ebakohast teavet ja nõnda vähendada kasutajate huvi salve vastu. Lõppkasutajate tagasiside andmise võimaluse lisamine aitab hinnata üles laaditud materjalide kvaliteeti ja sobivust. Tagasiside süsteemis peaksid kasutajad saama märgistada teavet ’asjakohatuks’, ’ebatõhusaks’ või ’vananenuks’ ning soovitada muid, kohasemaid lahendusi ja materjale.

Teabesalve platvorm ja sealne info hakkab põhiliselt olema inglise keeles. Selleks, et tagada paremat personaliseeritud kasutajakogemust, on oluline, et platvorm ja selle sisu oleksid kättesaadavad ka kasutaja emakeeles. Tõlkimine tuleb saavutada automaatsete süsteemide abil, ning tehnoloogia peab võimaldama sõnastuse ja kirjavigade parandamisel ning valdkonnaspetsiifiliste terminite tõlkimisel võtta arvesse kasutajate soovitusi. Kuigi see võib praegu tunduda raskesti saavutatav, võib ometi eeldada, et lähitulevikus muutub masintõlge aina täpsemaks ja kvaliteetsemaks.

Ehkki süsteem on kavandatud erinevaid vaateid esindava kõikehõlmava raamistikuna, on see eelkõige suunatud end digimaailmas koduselt tundvatele põllu- ja metsameestele. Lõppkasutajate seas tuleb eriti hinnata koolitajaid, nõustajaid ja juhendajaid, kes põllu- ja metsameestega rohkem suhtlevad ja neid koolitavad. Avaldatud teave olema hõlpsasti kättesaadav koolitusmaterjalidena, et seda saaksid levitada ja kasutada nõustajad ja koolitajad, näiteks kutsekoolide, tehnika- ja ja põllumajanduskõrgkoolide õpetajad, kes kasutavad probleemipõhist lähenemisviisi koos uute õppemeetoditega. Teavet peab saama samuti kasutada täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe programmides, sealhulgas innovatsiooni töörühmades.

Ehkki keskenduda tuleks digitaalse (veebipõhise) platvormi loomisele, on sama oluline ka see, et avalik teabesalv soodustaks nii virtuaalset kui ka otsesuhtlust, kohtumisi ning kogemuste ja teabe vahetamist. Platvorm peaks kuvama eri organisatsioonide sündmusi ja üritusi, et kasutajad saaksid põhjalikust nimekirjast endale valida nii valdkonna, teema kui ka asukoha poolest sobivaimad. Registreeritud kasutajatel võiks olla võimalik avaldada oma kontaktandmeid ning oma tegevuse ja eriteadmiste valdkond, et hõlbustada ja edendada kasutajate omavahelist suhtlust ning ettevõtjate-nõustajate võrgustike tekkimist.

Isemajandav süsteem

ELi põllumajanduse ja metsanduse teabesalv peaks olema isemajandav avalik süsteem, mis koondaks AKISe kõigil tasanditel (piirkondlik, riiklik, rahvusvaheline) kogutud ja loodud teavet ning ühendaks igat tüüpi projekte, sealhulgas temaatilisi võrgustikke ja teisi mitme osapoolega projekte, samuti EIP-AGRI töörühmi ja riiklikele maaeluvõrgustikele teada olevad projekte. Kavandatav veebipõhine teabesalv peab tegutsema vastavalt olemasoleva innovatsioonisüsteemi põhimõtetele, st põhinema suhetel, seostel ja teabevoogudel. See, kui palju süsteemi kasutama hakatakse, sõltub sellest, kas süsteem pakub piisavalt huvitavat sisu, funktsionaalsust ja mõju. Need kasutajad, kes on tajunud teabesalve väärtust, saavad oma kogemusi jagada: tänu võrgustumisele kuulevad teabesalvest ka teised praktikud ja nõnda saab kaasata üha uusi ja uusi kasutajaid. Üle-euroopalise, põllumajandusele ja metsandusele suunatud avaliku teabesalve kasutajate hulga suurendamiseks tuleb selle juures luua seoseid ka teiste kommunikatsiooni- ja levikanalitega (nt nõustajate, põllumajandustootjate organisatsioonide ja projektide kodulehed, trükised, eri sotsiaalvõrgustikud, infolehed ja e-uudiskirjad, pressiteated, põllumajandusajakirjad jne).

Ühine lähenemisviis ja kooskõlastatud jõupingutused toovad tõenäoliselt kasu kõigile osapooltele, luues nõnda paremini toimiva AKISe kõigis liikmesriikides. Euroopa Komisjon võib peagi märgata, et teabesalv aitab liikmesriikide AKISeid ühendada ja nõnda hoida põllumajanduse või metsandusega seotud teadmisi üldkasutatavana3. Avalik teabesalv võib aidata vastu seista teabe erastamise trendile: ka põllumajanduse valdkonnas tuleb üha sagedamini ette, et ärikaalutlusi silmas pidades hoiavad ettevõtted teadmised kiivalt endale. Sarnase järelduse info avaliku säilitamise vajaduse kohta tegi oma 3. istungjärgu prognoosis ka põllumajandusteaduse alalise komitee (SCAR) AKIS töörühm.

Vaja on selget ärimudelit, mis võtab arvesse intellektuaalomandi õigusi. EL ühine teabesalv pakub standardiseeritud lähenemisviisi ja võiks toimida laiaulatuslike temaatiliste võrgustike ja põllumajanduspraktikute kogukonna vahel hüvede vahetamise keskkonna või turuna. See pakuks osalistele selget lisandväärtust, ent nõuaks platvormi üldkulude katmiseks riiklikku rahastust. Sellist rahastust pole aga tagatud. Kui püüda rahastuse puudujääki täita reklaame näidates, tuleb arvesse võtta, et seetõttu võivad külastajad hinnata platvormi sisu erapoolikuks), samuti võib see kahjustada kasutajakogemust.

Ehkki poliitikakujundajad ei ole kavandatud teabesalve oluline sihtgrupp, saavad ka nemad teabesalvest leitava info abiga põllumajanduse ja metsanduse probleeme paremini mõista ning selle arusaama järgi oma tegevust seada. Nõnda arendatakse avaliku teabesalve sisu ühelt poolt põllumajandustootjatele ja metsameestele seatud õigusraamistiku alusel, teiselt poolt aitab teabesalv poliitikakujundajatel mõista nende valdkondade probleeme ja võimalusi. Teabelevi tulemusel väheneb lõhe nii huvigruppide endi kui ka nende ja muude põllumajanduse ja metsanduse innovatsiooni võtmeisikute vahel. See omakorda võib viia parema teineteisemõistmise ja koostööni poliitikakujundajate ning põllumajandusvaldkonna vahel, aga ka kaasnevate valdkondade (toiduainete tarneahelad, keskkond, bioloogiline mitmekesisus, kliima, biopõhised tööstused, maapiirkonnad jne) ja huvirühmade (tarbijad) esindajate vahel.

Euroopa Liidu tulevases ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP)  rõhutatakse põllumajanduse ja maapiirkondade digitaliseerimise olulisust. Uue ÜPP rakendamise strateegilistes kavades peavad liikmesriigid kirjeldama, kuidas nad kavatsevad ÜPP toetusvahendeid kasutades saavutada ÜPP üheksat eesmärki, võttes samal ajal arvesse oma põllumeeste ja maakogukondade konkreetseid vajadusi. Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid järgima horisontaalset eesmärki, edendada ja soodustada põllumajanduses ja maapiirkondades teadmiste jagamist ning innovatsiooni ja digitaliseerimist (artikkel 5); samuti lähtuma konkreetsest eesmärgist edendada suunatust turumajandusele ning suurendada konkurentsivõimet, pöörates sealhulgas suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele (artikkel 6b). Mis kõige tähtsam - liikmesriikidel tuleb oma ÜPP strateegiakavas näidata, kuidas nad kavatsevad AKISt arendada ja terviklikumaks muuta ning kuidas kasutada digitehnoloogiat põllumajanduses ja maapiirkondades. Liikmesriigid peavad eraldi täpsustama, millised strateegiakava elemendid toetavad põllumajandussektori kaasajastamist (artikkel 102), teaduse ja praktika vaheliste lõhede kaotamist ning teabevoogude parandamist vastavalt ÜPP üldisele eesmärgile. Selleks, et edendada ELi põllumajanduse ja maapiirkondade digitaliseerimist ning parandada teabe liikumist, tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (ICT) pöörata suurt tähelepanu.

Liikmesriikides arendatakse kohalikke teabesalvesid üha rohkem. Riiklikud ühise põllumajanduspoliitika võrgustikud5  võivad mängida liikmesriikide AKISte tugevdamisel olulist rolli, pakkudes neile abi digitaliseerimisel, funktsionaalsuse määratlemisel, tarkvaraarendusel, samuti hõlbustades eri teabesalvede ühilduvust ELi ühise põllumajanduse ja metsanduse teabesalvega. Sel moel saab järgida digitaalsete vahendite FAIR-põhimõtteid6 (st ressursid on kergesti leitavad, ligipääsetavad, ühilduvad ja korduvkasutatavad). Ühise põllumajanduspoliitika võrgustikud võiksid mängida olulist rolli ka põllumajanduslikku innovatsiooni ja maaelu arengut toetavate praktiliste materjalide tõlkimisel nii kohalikust keelest kui ka kohalikku keelde. Liikmesriikide maaeluvõrgustikud, samuti kohalikud ametivõimud ja poliitikakujundajad peaksid propageerima kogu Euroopa Liitu hõlmavat avalikku teabesalve ka kui platvormi, kus säilitada ja korrastada projektide materjale, et tagada nende mõju ja kestmine.

Kokkuvõte

EL ülene põllumajanduse ja metsanduse avalik teabesalv pakub põllumajanduse ja metsanduse valdkonna praktikutele keskset kohta teabevajaduste rahuldamiseks. Ühise, kasutajasõbraliku liidese ning kasuliku, praktilise suunitlusega sisuga teabesalvest on lõppkasusaajatel kergem asjakohast teavet leida ja kasutusele võtta. Teabesalv, mis pole mitte üksnes digitaalne platvorm, vaid vahend, mille abil saavad inimesed veebis või otse suhelda, pakub õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks palju laiemaid võimalusi. Teabesalve platvormi võrgustikutöö võimalus lihtsustab temaatiliste võrgustike liikmete teabevahetust ja koostööd. Kõik see aitab elavdada EL põllumajanduse ja metsanduse kogukonna suhtlust, võimaldades teabel liikuda nii Euroopas kui mujal. Nii vähenevad ka kulud ning saab vältida liikmesriikides tegevuste kattumist.

Avalik teabesalv võib aidata poliitikakujundajaid, tagades, et poliitika ja praktika käivad parima tulemuse saavutamiseks käsikäes. See visioon on kooskõlas AKIS strateegiaga7 -- tugevdada seoseid teaduse, praktika, hariduse ja põllumajandusnõustajate vahel, edendada vastastikusel suhtlusel põhinevat innovatsiooni ning toetada põllumajanduse digitaliseerimist. Visioon aitab kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide8 saavutamisele, eriti näljahäda vähendamise ning tööstuse, innovatsiooni ja infrastruktuuri edendamise valdkonnas. Ühine teabesalv on interaktiivne vahend, mis aitab leida üldlevinud probleemidele lahendusi ühiselt.

Tänusõnad

Täname EURAKNOSe strateegilise innovatsiooninõukogu (SIB – Strategic Innovation Board) liikmeid nende toetuse, info ja kommentaaride eest selle visioonidokumendi koostamisel, eriti panuse eest arutelul Brüsselis (Belgia) 31. jaanuaril 2020.

Nõukogusse kuuluvad:

  • Nevena Alexandrova, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon FAO;
  • Andrew Fieldend, Ungari Rahvuslik Põllumajandusteaduste ja Innovatsiooni Keskus NAIK;
  • Tom Kelly, Euroopa põllumajanduse ja maaelu nõustajate võrgustik EUFRAS;
  • David Lamb, Euroopa maaelu arengu võrgustik ENRD;
  • André Laperriere, Ülemaailmne põllumajanduse ja toidu avatud andmestiku võrgustik GODAN;
  • Jannes Maes, Euroopa Noortalunike Koda CEJA;
  • Inge Van Oost, Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat;
  • Luc Peeters, Euroopa põllumajandustootjate ja ühistute ühendus COPA COGECA

  EURAKNOSe projekti on rahastanud Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni-programm Horisont 2020 toetuslepingu nr. 817863 alusel

  1. Temaatiliste võrgustike (Thematic Networks) eesmärk on koondada olemasolevat praktilist teavet ning esitada seda arusaadaval moel nii tootjatele kui ka koolitusasutustele. Vt ka https://ec.europa.eu/eip/agriculture/en/publications/eip-agri-brochure-thematic-networks-under-horizon
  2. EIP-AGRI võrgustik toob ELs kokku põllumajanduse ja metsanduse innovatsiooniga tegelejad - tootjad, nõustajad, teadlased, ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja teised osapooled. EIP-AGRI võrgustiku tööd juhib Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraat (DG AGRI) koostöös EIP-AGRI teeninduspunktiga. vt https://ec.europa.eu/eip/agriculture/en/about/thematic-networks-%E2%80%93-closing-research-and
  3. Vt Euroopa innovatsioonipartnerluse juhise punkti 4.6: ”Artikli 35 / meetme 16 eksperimentaalsete aspektide rõhuasetus seisneb selliste teadmiste loomises, mis on kõigile kasutamiseks vabalt kättesaadavad ka siis, kui kasutataks erarahastust.” Ühise põllumajanduspoliitika EIP töörühmad ning Horisont 2020 ja Horisont Europe rahastatavad mitme osapoolega projektid peavad levitama praktilisele tegevusele suunatud teadmisi.
  4. Euroopa Liidu tulevane ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) - https://ec.europa.eu/info/food-farming-fisheries/key-policies/common-agricultural-policy/future-cap_en
  5. Riiklikud ühise põllumajanduspoliitika võrgustikud (ingl. k. CAP Networks) on seniste riiklike maaeluvõrgustike edasiarendus.
  6. FAIR - Findable, Accessible, Interoperable, and Reusable , vt https://www.go-fair.org/fair-principles/
  7. AKIS strateegia - https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/food-farming-fisheries/key_policies/documents/building-stronger-akis_en.pdf
  8. ÜRO säästva arengu eesmärgid - https://sustainabledevelopment.un.org/?menu=1300 

 

Juuli 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
  

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
EIP-AGRI: Eesti Maheklaster
MAABLOGI: Toimiv kaubavahetus tagab ohutu ja taskukohase toidu kõigile
FARMING FOR FUTURE: Käivitub veebiseminaride sari "Küsi talunikult!"
MAAKONDLIKE ARENDUSKESKUSTE VÕRGUSTIK: E-kaubanduse baaskursus
VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Võrumaa Partnerluskogu kutsub oma liikmeid ja piirkonna aktiivseid inimesi suvistele ühepäevastele õppereisidele!
LEADER infokiri 2020 (nr 9/80)
EESTI LEADER LIIT: Üldkoosolek 16. juunil 2020
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 82
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vihmavarjuprojekti elluviimine - Ruhnus toimub maalilaager "Ruhnu nägu"
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
ETKI: Rohumaaviljeluse ja silotootmise infopäev

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo