EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
Maainfo
INNOVATSIOONI NÄITED
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused, X - soovitused: nõuandesüsteem ja konsulendid

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
25. mai 2020. a

 TAUST

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid

Avaldame tulemusi osade kaupa.

Kirjeldatud soovitused tuginevad intervjuude ja küsitluse käigus kogutud andmetel, kus keskenduti eelkõige teadmussiirde tegevuste parendamisele. Erinevate stsenaariumide võimalikku mõju analüüsimist uuring ette ei näinud.


  • Ettevõtjate rahulolu nõuandeteenustega on kõrge, sh põllumajandustootjatest 96% ja toidu-töötlejatest 87%. Huvi individuaalnõustamise vastu keskpärane, aastane kasutajate arv on väike. MESi konsulentide nõustamisteenuseid on kasutanud 19,8% põllumajandustootjatest ning tasulise nõuandeteenuse või konsultatsiooni kasutajaid oli 17% põllumajandustootjatest ja 15% toidutöötlejatest.
  • Viimase kolme aasta jooksul ehk perioodil 2016–2019 on põllumajandustootjad ja toidutöötlejad, nagu ka teiste sektorite ettevõtted, kasutanud nõustamisteenust/ konsultatsiooni peamiselt toetuste taotlemise ja vajaliku dokumentatsiooni koostamise ning raamatupidamise ja maksuküsimuste teemal. Äriplaani või tegevuskava koostamisel on kasutanud abi 15% põllumajandustootjaist ja 17% toidutöötlejaist.
  • Eestis on piisaval määral aktiivselt tegutsevaid kutselisi konsulente, kes katavad põllumajanduse- ja maamajanduse tegevusalad (kokku 119, sh 72 põllumajanduses). Konsulentide põlvkonnavahetus (61% vanuses 50+) ja mõningate spetsiifiliste nõustamisvaldkondade katmine on jätkuvalt väljakutse. Noorte kaasamine on keerukas, kuna nõustaja peab reeglina omama märkimisväärseid teadmisi ning kogemusi;
  • Nõuandesüsteemi ja nõuandetoetuse tingimuste muutmine on oluliselt mõjutanud nõustamise kasutamist, nõuandesüsteemi toimimist ja mainet. Eestis toimib paralleelselt nii riiklik kui ka teenust eraldiseisvalt pakkuvate konsulentide süsteem. Mõlemad on toimivad, mis tähendab uuringu kontekstis laiemaid võimalusi edasiste valikute tegemiseks. Teaduslikus vaates sarnaneb olukord eksperimendiga toimivuse uurimiseks.
  • Perioodil 2014–2020 on nõuandetoetus kättesaadav peamiselt põllumajandustootjatele ning ligipääs on piiratud metsamaa valdajatele, maapiirkonnas toidu tootmisega tegelevatele ettevõtetele, tegevust alustavatele ettevõtetele, maapiirkonna kogukondadele, tootjarühmadele ning innovatsiooniprojektidele. Nõustamise keskmine aastane kasutamise intensiivsus on teada ja sõltub nii tekkinud koostööst, tootjate arvust kui sessoonsest intervallist.
  • Viimastel aastatel on riiklikus süsteemis nõustamine vähenenud 30% ja enam ning vabal turul pakutavate mahtude kohta puudub ülevaade. Konsulente teatakse peamiselt toetuste taotlemisega seoses, nende tegemisi koolitajatena või innovatsiooni edendajatena ei teadvustata. Individuaalse nõuandeteenuse osatähtsus tulevikus väheneb ja e-teenuste osakaal suureneb.
  • Küsitluse tulemustel ei olnud valdav enamik ettevõtetest (79% toidutöötlejatest ja 60% põllu-majandustootjatest) 2018. aastal nõustamisteenust või konsultatsiooni ostnud. Maakondlike arenduskeskuste kaudu said nõuannet 3% küsitletud toidutöötlejatest ja 4% põllumajandus-tootjatest ning tasulise nõuandeteenuse või konsultatsiooni kasutajaid oli vastavalt 17% ja 15%. Tasulist teenust kasutanud tootjad said individuaalnõustamist valdavalt taime- ja loomakasvatuse teemadel. MESi konsulentidelt riigi toetatavat nõuandeteenust kasutanud tootjate valdkonnad kattusid eelmainitutega, kuid mõnevõrra rohkem kasutati mahepõllumajanduse valdkonna nõuannet.
  • MES juhtimisel korraldatud nõuandesüsteemi võimalused sõltuvad otseselt riigihanke tingimustest ja organisatsioonil ei ole vahendeid paindlikkuse tagamiseks. Nõuandesüsteem vajab arenemiseks stabiilsust, koostööd teiste AKIS osapooltega ning võimalusi seniste ja uute konsulentide motiveerimiseks. Kõige kindlam viis süsteemi arengut takistada on rahaliste vahendite kasutamisele detailsete abikõlblikkuse nõuete loomine ning hoida jäika joont mitmeaastaste tegevuskavade kaudu.
  • Konsulentidele pakutakse erikoolitusi. Konsulentidele vajaliku tasemega koolitajaid on keerukas leida. Konsulendid on valdavalt kursis uute nõuetega vastavalt valdkonnale, samuti uuringute ja innovatsiooni ning teadusprojektide tulemustega. Kommunikatsioonis ja konsulentide kaasamises uuringutesse esinb mõningaid lünki.
  • Nõuandeteenuse kasutamine ja sellest tulenevalt jätkusuutlikkus on Eestis sõltunud pigem konsulentide, koolitajate ja koordinaatori aktiivsusest, pädevusest, kaasnevast mainest ja turundustegevusest või selle puudumisest.

Soovitused arendamiseks   

Nõustamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on soovitav teha valikuid järgmiste variantide vahel:

Variant 1 jätkub nõustamise tagamine nii riikliku nõuandeteenistuse kui ka teenust eraviisili-selt pakkuvate konsulentide poolt, kusjuures toetatav on üksnes riiklik nõuandetee-nistus.

Variant 2 – toetussüsteemi integreeritakse nõuandeteenust eraviisiliselt pakkuvad konsulendid, kuid valdavalt jätkatakse olemasoleva riikliku nõuandeteenistuse arendamist.

Variant 3 – tehakse otsustav valik vabaturusüsteemile üleminekuks. Sellel variandil on valikuva-baduse eelis nii konsulentide kui tootjate poolt vaadatuna.


Toetuse määrade ja hinnastamise ülevaatamine. Toimivast praktikast lähtudes ei tohiks toe-tuse määra erinevus teenuste vahel olla suur, see tingiks kohatu muutuse kõrgema piirmääraga teenuste kasuks või vabalt turult teenuse ostmise.

Kaaluda võiks nõuandetoetuse määrade kaotamist ning nõuande-vautšeri kasutamist vastavalt ettevõtte suurusele (pindalaühikule, loomühikule jne). Nn nõuandevautšer toimiks aastase või pikema perioodi kohta määratud summana ja tootjal oleks täielik voli valida konsulent (või koolitus) ja kasutada talle eraldatud toetust vastavalt vajalikule teemale aasta või muu perioodi jooksul.

Hinnakujunduse muutmine eeldab nii klientidele kui muudele osapooltele selgitamist, et kvali-teetne teave ei ole odav teenus ning tõhusa nõuandesüsteemi aluseks on vaid võimekas tugisüsteem ja piisavad võimalused töötajate enesetäienduseks. Oluline on jälgida, et toetus oleks pigem aktiveeriv kui kulutusi kattev, mis tagaks nii konsulentide kui ka tootjate omavahelise edasise koostöö. Siinkohal tuleks kasuks täiendava analüüsi teostamine, kuid näitena saab välja tuua, et MAK 2014–2020 individuaalse nõustamisteenuse toetuse eelarve (8,2 miljonit €) põhjal on võimalik tagada ühe põllumajandusmaa hektari kohta ligikaudu 8,5 € nõuandetoetust.

Nõuandeteenuste hindade ülevaatamise käigus on soovitatav luua eraldi teenus (nõuandetoode) toetustaotluste koostamiseks, sh eristades kliima- ja keskkonnaalaste meetmete ning tootlike investeeringute toetustaotluste abistavat nõustamist.


Konsulentide järelkasvu tagamiseks aktiivse turundamise meetodite kasutamine, sh teha koostööd ülikoolidega. Eestis ei ole otstarbekas rakendada tasemehariduse programme otseselt nõustajate väljaõppeks, kuid on võimalik tekitada suuremat huvi ja võimalusi illustreerida. Tudengitele on võimalik rääkida erinevates õppeainetes sellest, kuidas konsulent vastavas teemas peaks tootjat nõustama.

Spetsiifiliste valdkondade konsulentide või mentorite tühimiku täitmine. Ekspordi ja turunduse nõustamise väljaarendamisel on oluline jälgida võimalikke sihtriike: üks nõustaja ei suuda ilmselt katta erinevaid turge. Vajalik oleks jälgida ka konsulentide läbirääkimise või-mekust ja keeleoskust. Toidu väiketöötlemise või karjatervise nõustamise väljaarendamisel tuleks teha tihedat koostööd nii Veterinaar- ja Toiduameti spetsialistidega kui tegutsevate veterinaaridega. Taime- ja loomakasvatuse valdkondades tuleb kasuks koostöö arendamine agroäride müügiesindajatega.


Konsulentide enesetäiendamise soodustamine. Enesetäiendus on oluline tegur süsteemi kvaliteedile, kuid enesetäiendamise võimaluste parandamisel ei ole lihtsaid lahendusi. Konsulendi tegevus on ajas äärmiselt muutuv, mistõttu tuleks konsulendilt eeldada tehnoloogiate tundmise ja analüüsivõimekuse pidevat arendamist. Oluline on koostöö nii haridus- ja teadusasutustega ning innovatsioonivõrgustikuga kui välisriikide nõuandesüsteemidega. Kui nõuandesüsteemil on tugev kvaliteedi ja enesetäiendamise raamistik, siis ei pea rakendama konsulendi kutsetunnistuse nõuet esmaeeldusena toetatava nõustamisteenuse osutamisel.

Enesetäiendamiseks kuluva aja tööaja sisse arvestamine. Uuringu intervjuudes toodi välja, et kolmandik kuni pool enesetäiendamise mahust on võimalik koguda iseseisvalt materjale lugedes ja kõige intensiivsem õppimine toimub koolituse või ettekande ettevalmistamise raames. Sellest lähtuvalt peaks enesetäiendamiseks kuluv aeg kuuluma konsulentide tööaja sisse.

Nõustajate koolituse korraldamine MAK teadmussiirde meetmes. See oleks üheks võimaluseks, kuidas pakkuda koolitustel osalemist nii tegutsevatele kui potentsiaalsetele lektoritele. Erinevus ettevõtjatele suunatud enamlevinud koolitustest tuleneks osalejate valimisest koolitusgruppi ja koolitajate või nõustajate täpsustatud vajadustega arvestamisest.

Konsulentidelt koolituste tellimine (sh koolitamine kui osa konsulendi väljaõppest) ja võimalusel koolitustoetuse rakendamine nõustamisega alustavatele konsulentidele. Nõustamine on orgaaniline elukutse, kus õpitakse nii klientidelt kui koolitustel esitatud küsimuste käigus.


Analüütiliste teenuste suurendamine nõustamises, sh taime- ja loomakasvatuses riskijuhtimise ja efektiivsuse suurendamise meetoditest tulenevalt, aga ka täppisviljeluse ja finantsjuhti-mise ning turustamise valdkondades. 
Tehnoloogia arenguga koos on kasvanud monitooritavate tegevuste hulk ning võimalused neid analüüsida. Lisaks riiklikele registritele pakuvad suuremad tootemüüjad oma toodete ning tee-nustega koos ka farmihaldustarkvara ning andmeanalüüsi paremate otsustuste tegemiseks. Mitmekesise tegevusega ettevõttes hakkab tulevikus kogutavate andmete hulk aina suurenema. See tähendab, et otsustuste tegemiseks vajalik erinevate andmete kokkupanemine ja integreeritult analüüsimine on teadmiste- ja ajamahukas ning kuni IT-lahenduste (sh põllumajanduse suu-randmete süsteemi) rakendumisteni annaks tööd nõustajatele.

Digilahenduste laialdasem rakendamine nii kommunikatsiooni suurendamiseks kui ka teenuste pakkumiseks. Nõustamissüsteemi puhul tähendaks see konsulentide ja tootjate harjumist kasutada ühtset süsteemi, kus on tootja andmed ning osalised nõustamise tulemused (soovitused tegevusteks) digitaalsel kujul. Ühtlasi on vajalik vastava süsteemi hoidmine toimimas pika aja jooksul. Juhime tähelepanu, et nii majandusalases nõustamises kui ka taime- ja loomakasvatuses on kasutatav vägs suur hulk digitaalseid registripõhisedi andmeid, mis võiksid olla nõuandesüsteemile automaatselt kasutatavad (ettevõtjast andmete omaniku nõusolekul).

Konsulentide kaasamine rakendusanalüüside ja teadusprojektide läbiviimisel seninsest olulisemal määral. Suurem koostöö teadusasutusega loob sünergiat innovatsiooni levikuks tootjatele ning ühtlasi suurendab vajadust enesetäiendamiseks, sh tehnoloogia ja analüüsioskused.

Konsulentide kaasamine riiklikul tasemel toimivatesse monitooringusüsteemidesse, sh andmeanalüüsi. Nt taimekaitse monitooringusüsteem, sordivõrdluskatsed, loomade heaolustandardite süsteem, keskkonnaseire, sh mulla ja veeseire jne. Seiresüsteemides osalemine annab otseselt teadmised vastavas valdkonnas ning aitab kaasa lahenduste leidmisele koostöös tootjatega.


Nõustamissüsteemi monitooringu üle vaatamine. Arengu ja muutuste tagamiseks on vajalik hinnata, mis on nõustamise panus ettevõtete arengus (nt tootjate ümberkorraldused, tegevuse mitmekesistamine, riskijuhtimise muutmine, toiduohutuse järgmise paranemine, keskkonna- ja kliimatoetuste nõuete täitmise taseme muutus, likviidsuse ja kasumlikkuse paranemine jne). Tuvastades arengu- ja täiendavad vajadused, saab täiendada ka nõustamise valdkondi ning kvaliteeti. Monitooringusüsteem peaks olema oluliselt täpsem kui rahuloluküsitlusega saadavad tulemused ja tuginema püsikliendi suhete hoidmisele.


 Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo