MAAELUVÕRGUSTIK: Kes on Kratid? |
| Allikas: Annika Suu 16. juuni 2020. a |
22. mail 2020 korraldas Innovatsioonitiim iKlubi veebiseminari, kus Marten Kaevats ja Ott Velsberg rääkisid teemal „Kratid – digiajastu abilised“. Miks räägitakse täna Eesti folkloori kuuluvatest olenditest? Kas kratid on ainult folkloori pärusmaa? „Kratid aitavad meil tarbetut bürokraatiat läbi närida ja automatiseerida, luues rohkelt lisaväärtust.” „Kratt muudab meie maailma rohkem kui ükskõik milline teine innovatsioon sellel sajandil.” Kaasaegses käsitluses on kratt defineeritud kui „tarkvaralisel algoritmil põhinev tehisintellekti süsteem, mis on autonoomne, õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese tehtavaid toiminguid.“ Enamasti mõeldakse krattidest rääkides kitsa tehisintellekti rakendust, mis teeb mingit konkreetset asja. Sageli kangastub tehisintellektist rääkides humanoidid, kes võtavad inimestelt maailma üle. Reaalsuses on tegu rutiinsete tegevuste automatiseerimisega. Kui arvutiprogrammi puhul on põhjus-tagajärg seos üheselt kodeeritud, s.t asja K tegemisel on tagajärjeks alati olukord L. Siis krati puhul tuletatakse vastus mingite tõenäosuste põhjal, s.t asja K tegemisel ei pruugi tagajärjeks olla olukord L. Siit tuleneb ka asjaolu, et kuna kratt teeb otsuseid andmepõhiselt, siis on oluline algandmete hulk ja kvaliteet. Eestis on palju neist algandmetest olemas ja n-ö paremini olemas, kui teistes riikides. Kratt suudab algandmete põhjal öelda, mis juhul on tegu erijuhtumiga ning sellega peaks edasi tegelema inimene. Põhjendamatu on hirm, et krattide kasutamisel teevad kõik otsused rutiinsed algoritmid ning kannatavad eri käsitlemist vajavad olukorrad. Praegu on paljude inimeste suur osa tööst rutiinne tegevus (andmete menetlemine, sisestamine) ning päris inimese sekkumist ja otsuseid vajavaks tööks jääb vähe aega ning mõtteressurssi. Kratt aitab neid erijuhte välja peilida ning inimesed saavad rohkem ressurssi pühendada just sekkumist vajavatele tegevustele. Krati kasutamine võimaldab automatiseerida suure osa rutiinsest tegevusest ning kasutada otsuse tegemiseks väga suurt andmete hulka, tõstes nii inimese otsustustäpsuse oluliseks kõrgemaks. See tähendab, et kratid ei kaota töökohti ära, vaid muudavad töö iseloomu. Krattide laialdasema kasutuselevõtuga avalikus sektoris saab olema tegu fundamentaalse muudatusega riigi asjade ajamises. Praeguse hinnangu kohaselt läheb kogu rutiinse bürokraatia automatiseerimiseks 10 kuni 15 aastat. Krati puhul on tegu tarkvara ja otsustusmehhanismiga ning tarkvara on lihtsalt kopeeritav. Seega nende rakendamisest saadav muutus jõuab meieni kiiremini, kui teised lähiaastate murrangulised muutused. Digiriigi ehitamise keskne mõte on, et iga inimene on oma andmete kontrollija ja omanik. Krati puhul on tegu natuke nagu musta kastiga, sest isegi selle tehisintellekti rakenduse looja ei suuda päris täpselt öelda, miks päringu tegija kratilt sellise vastuse sai. Selle põhjus on lihtne – soov ei ole muutuda Suureks Vennaks, kõik andmed ei ole alati krati loojale kättesaadavad. Eetilised küsimused on krattide rakendamisel üks suuremaid lahendamist vajavaid küsimusi. Täna ei ole Eestis veel automaatse otsuse kratte, s.t täna kratt ei asenda, vaid võimendab inimest. Seisuga mai 2020 on Eestis kasutusel 33 kratti, aasta lõpuks kavandatud kasutusele võtta 50 kratti. Näiteks kasutatakse kratte
Seminar on järelvaadatav SIIT. Rohkem infot krattide kohta, s.h Eesti tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava 2019-2021, leiate www.kratid.ee. Suurema huvi korral saab omandada teadmisi nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Tehnikaülikooli tasuta veebikursusel.
|