EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
Maainfo
INNOVATSIOONI NÄITED
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused XI - soovitused: koolitusteenus

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
16. juuni 2020. a

TAUST

Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid

Avaldame tulemusi osade kaupa.

Kirjeldatud soovitused tuginevad intervjuude ja küsitluse käigus kogutud andmetel, kus keskenduti eelkõige teadmussiirde tegevuste parendamisele. Erinevate stsenaariumide võimalikku mõju analüüsimist uuring ette ei näinud.


  • Eestis on aktiivselt rakendatud ja saadud väga hea kogemus teadmussiirde toetuse kasutamisel koolitusteks (sh täienduskoolitused, infopäevad, konverentsid, esitluspäevad jmt).
  • Korraldatavaid koolitusi on piisavalt palju, mistõttu on aeg-ajalt probleemiks grupi täituvus (minimaalne osalejate arv 10). Väga spetsiifilistes teemade puhul ongi sihtgrupp nii väike, et tegevus pole abikõlblik. Koolitajad eelistavad tegevusi korraldada enda töökoha lähedal, mistõttu Eesti äärealadel (ja külades) korraldatakse infopäevi harva ning nendele tuleb ette regist-reerumata osalejaid optimaalsest tunduvalt rohkem.
  • Koolitustel (sh infopäevad, konverentsid jmt) ei osaleta igal kalendriaastal (veerandist ettevõtetest ei osale keegi) ning kui juhid käisid koolitusel, siis koolitati ka töötajaid ja vastupidi. Koolituste kulukuse tõttu ei osalenud koolitusel 53%. Sobivat koolitust ei leidnud 22% toidutöötlejatest ja 29% põllumajandustootjatest ning vähesel määral mainiti koolitusest loobumise põhjusena ka lektorite pädevuses kahtlemist.
  • Hinnanguid väljapakutud koolituse aspektidele olid valdavalt positiivsed: väga kõrge oli rahulolu õppe- ja infomaterjalide arusaadavusega, koolitajate pädevuse ja korraldajate kompetentsusega. Pigem/üldse ei ole rahul hinnangutega märgiti enim praktilise osa piisavust ning toimumiskohtade sobivust.
  • Koolitustegevusi on korraldatud vastavalt vajadusele, kuid esineb väljakutseid kommunikatsioonis (koolituse teavitustegevuses). Elluviidavate tegevuste hulk sõltub piirkonnas tegutseva koolitaja aktiivsusest ja spetsialisee-rumisest.
  • Teadmussiirde programmide tegevus on aktiivne, kuid nähtavad tulemused AKISe mõjususele koostöö edendamisel veel puuduvad.
  • Koolituste ja infopäevade puhul on probleemiks jõustunud isikuandmete kaitse seadus, mis raskendab sihtgruppide teavitustegevust. Otsepostitusi saab saata piiratud hulgale sihtgrupist. Tulemuseks on koolituste ja infopäevade osalejate korduv ring ja samuti tekib korduvalt infost kõrvalejääjate ring.
  • Tootjad hindavad kõrgelt õpiringide, ettevõttekülastuste ja esitlustegevuste elluviimist. Õppereisid soodustavad koostööd ja ühistulist tegevust. Taimekasvatuse teemadel toimub palju teabevahetust põllupäevadena ning populaarseks muutumas on nn põllujalutuse vorm.
  • Koolitustegevuste sihtgrupiks peetakse valdavalt ettevõtete juhte või juhtimistasandit (agro-noom, tootmisjuht jmt), spetsiaalselt töötajatele tegevusi ei korraldata. Intervjuude käigus nimetati eraldi sihtgrupina ka noori või alustavaid ettevõtjaid. Küsitlustulemuste põhjal selgus seos ettevõtte juhtide ja töötajate koolitamise vahel: ettevõtetes, kus juhid käisid koolitustel, koolitati ka töötajaid ning vastupidi: kui juhid ei osalenud koolitustel, et osalenud neil ka töötajad.
  • Mitmete tegurite mõjul (teadmussiirde tegevuste toetamine, tasuta haridus, agroäride poolt ning organisatsioonide liikmetele nn tasuta ürituste korraldamine) ei olda valmis koolituste osalustasusid maksma. Tihti on ka koolituste korraldajad toetustest sõltuvad, sest nende majandustegevus on üles ehitatud regulaarsetele toetustele ning toetuse mittesaamisel satuvad organisatsioonid raskustesse.
  • Puudus on õpetamisoskustega lektoritest ja head lektorid on ülekoormatud, kuid samal ajal ka välise lektori palkamine on riskantne (puudub varasem kogemus tema oskuste ja pädevuse hindamiseks). Paljudes valdkondades annab erialaspetsialistide vähesus tunda, vajaka jääb nii lektorite praktilistest kogemusest uute tehnoloogiate osas kui esinemisoskustest. Vaja oleks arendada lektorite oskust haarata kuulajaid ja leida püsivaid partnereid, kus praktikaid näha ja katsetada. Lektorite väljaõppe korraldamine on problemaatiline küsimus ja väljaõpet on keerukas tagada. Levinud on arusaam, et heaks lektoriks on võimatu õppida, see on kaasasündinud omadus.

Soovitused arendamiseks

Tootjate koolitamise süsteemi ja vastavate meetmete jätkusuutlikkuse tagamiseks on soovitav teha valikuid järgmiste variantide vahel:

Variant 1 – jätkub koolituste ja infopäevade rakendamine väheste muudatustega nii üleriigilisel riiklikul kui ka maakondlikul tasandil olemasoleva korralduse baasil.

Variant 2 – koolitused integreeritakse oluliselt enam PIP ja tulundusühistute ning koostöö edendamise meetmetega. Sellega hakatakse ka maakondlikku koolituste ja infopäevade tasandit koordineerima PIPi kaudu.

Variant 3 – koolituste süsteem integreeritakse peamiste teadusasutuste ja nõustamissüsteemiga ning üksnes infopäevade korraldamist jätkatakse sarnaselt praegusele süsteemile.


Koolitustel osalejate abikõlblikkuse nõuete laiendamine, et soodustada ettevõtjate ja organisatsioonide (sh teadurite) vahelist suhtlemist. Täienduskoolituste, õpiringide ja ettevõtete külastuste puhul on mitteabikõlblike isikute osalemine raskendatud, ka tasu eest. Ranged abikõlblikkuse nõuded raskendavad muuhulgas teadmiste omandamist ettevõtlusega alustamiseks.

Teadmussiirde meetmes maakondlikkuse ja valdkondlikkuse alusel taotlemise jaotamisest loobumine. Tegevuste jaotamine ulatuse (maakondlik või üleriigiline) alusel ei ole taotlejatele selge. Näiteks esitatakse üleriigilise väärtusega tegevusi selle maakonna hindamiskomisjonile, kus konverents toimub või kus eeldatavasti on konkureerimine väiksem. „Vales“ kategoorias taotlemise korral võib vajalik tegevus jääda teostamata ja raiskab piirkonna eripärade arvestamiseks kavandatud vahendeid. Praegune praktika tegevuste jaotamisega valdkondadesse (loomakasvatus, taimekasvatus jne) raskendab mitmeid tegevusvaldkondi ühendavate tegevuste elluviimist (nt söödatootmine, veebilahendused), kui valdkonna eelarve seab oma piirid.


Koolituste toetamise hinnastamise ülevaatamine. Teadmussiirde (ja hariduse) laialdane toetamine on põhjustanud ootuse tasuta teadmiste saamiseks ja vähendab osaliste motivatsioo-ni teadmiste omandamisel. Koolitustele osalustasu rakendamine ei ole lihtne ülesanne (osalejatele selgitamisel), kuid osalustasude rakendamist tuleb võimaldada samaaegselt teatud teemadel tasuta koolituste jätkamisega.

MAK põllumajanduskeskkonna ja kliimameetme, mahepõllumajanduse ning loomade heaolu meetmetes on toetuse taotlejatel kohustuslik osaleda valdkonnaspetsiifilistel koolitustel. Õppes osalemise kulu (nt transport koolituskohta) on arvestatud toetuse ühikumäära sisse ning õppe läbiviimine toimub teadmussiirde toetuse abil. Sellise korralduse tulemusel on ettevõtjatel koo-lituse valik piiratud nii koolitaja kui teemade osas.

Kaaluda võiks sarnaselt nõuandevautšeri kasutamise ideele koolitusvautšeri rakendamist vastavalt ettevõtte suurusele (pindalaühikule, loomühikule jne) ja toetuse iseärasustele. Vautšeri rakendamine eeldab andmestiku loomist vautšerite ja õigustatud isikute loetlemiseks.


Teadustööde ja innovatsiooni tulemuste tutvustamise integreerimine valdkondlike infopäevade ja koolituste hulka (nö kohustuslik osa). Teadustulemustele ja innovatsioonile tähelepanu juhtimine peaks olema toetatavate koolituste üheks eesmärgiks. Teaduse populariseerimine ei saa olla ametkondlik nõue vaid pigem hea praktika, mille rakendamist jälgitaks monitooringute käigus kas innovatsioonivõrgustliku või nõuandesüsteemi juhtiva üksuse poolt.


Teadmussiirde tegevuste lektorite ja konsulentide enesetäiendamise korralduse ülevaatamine. Uuringu tulemuste põhjal on tegemist väga olulise komponendiga süsteemi kvaliteedile. Hädavajalik on koostöö haridus- ja teadusasutustega ning nõuandesüsteemi ja innovatsioonivõrgustikuga. Vaja oleks arendada lektorite oskust haarata kuulajaid kui pakkuda neile teadmisi ja kogemusi uute tehnoloogiate osas (sh leida kohti kus praktikaid näha ja katsetada).

Lektorite ja konsulentide enesetäiendus tuleks lahendada ühe tegevusmeetmena, et optimeerida korralduskulusid, tagada piisavalt suured koolitusgrupid ja võimaldada omavahelist suhtlust sarnase pädevusega inimestel.


Tehnoloogia arengust tulenevate võimaluste rakendamine senisest oluliselt enam teabelevi süsteemi parendamiseks. Nõuande- ja teabelevisüsteemi võib oluliselt muuta digilahenduste areng, sest kontaktõppe asendajana on digitaalsed lahendused võimalikud (nn e-õpe ja interaktiivne infomaterjal). Elektrooniliste kanalite abil on üks lektor võimeline koolitama suuremat arvu tootjaid, teatud valdkondades isegi kõiki Eesti tootjaid korraga.

Näiteks on põllumajanduslike suurandmete kogumisel võimalik luua teenused, mis võimaldavad saata tootjale infot vastavalt tema tootmisele, sh teavitada kõikidest keskkonnakaitsenõuetest vastavalt tootja külvile (tuvastatav kaugseire abil). Drooniseiresüsteemide areng võimaldab aga jagada infot kahjurite ja haiguste levikust ja samuti operatiivselt nõustada.

Digitaalsed teabesüsteemid ei saa siiski täielikult asendada otsekontakte ja määravaks on inimese võimekus pakutavast materjalist aru saada.


 Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid 

Juuli 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
  

Päevakajalised asjad
Maainfo
ENRD: Kuidas võitlevad Euroopa kogukonnad COVID-19 viirusega
MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa põllumuldade programm
EIP-AGRI: Innovatsiooni töörühm ECOPIONET on teadmussiirde võrgustik
MAAELUVÕRGUSTIK: Süsinik rohumaadel
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
EIP-AGRI: Eesti Maheklaster
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude päeval osaleb tänavu üle 280 talu
MAABLOGI: Toimiv kaubavahetus tagab ohutu ja taskukohase toidu kõigile
FARMING FOR FUTURE: Käivitub veebiseminaride sari "Küsi talunikult!"
MAAKONDLIKE ARENDUSKESKUSTE VÕRGUSTIK: E-kaubanduse baaskursus
LEADER infokiri 2020 (nr 9/80)
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 82
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Virumaa Koostöökogu jagas 18. juunil Mereoja Kämpingus tänutaburette… …ja Ott läks taotlejate rõõmuks pidulikult pensionile
PIIRIVEERE LIIDER: LEADER projekt "Mööbli restaureerimiseks uued masinad ja seadmed"
MAAELUVÕRGUSTIK: Konkurss 2020 - Märka LEADERit 2.0 nominendid selgunud
ETKI: Rohumaaviljeluse ja silotootmise infopäev

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo