PMK: Teadmussiirde uuringu tulemused XI - soovitused: koolitusteenus |
Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus 16. juuni 2020. a |
TAUST Uuringu "Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate teadmussiire" eesmärk on selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. Uuringu raames töötati läbi materjale, korraldati küsitlusi ja viidi läbi intervjuusid. Avaldame tulemusi osade kaupa. Kirjeldatud soovitused tuginevad intervjuude ja küsitluse käigus kogutud andmetel, kus keskenduti eelkõige teadmussiirde tegevuste parendamisele. Erinevate stsenaariumide võimalikku mõju analüüsimist uuring ette ei näinud.
Soovitused arendamiseksTootjate koolitamise süsteemi ja vastavate meetmete jätkusuutlikkuse tagamiseks on soovitav teha valikuid järgmiste variantide vahel: Variant 1 – jätkub koolituste ja infopäevade rakendamine väheste muudatustega nii üleriigilisel riiklikul kui ka maakondlikul tasandil olemasoleva korralduse baasil. Variant 2 – koolitused integreeritakse oluliselt enam PIP ja tulundusühistute ning koostöö edendamise meetmetega. Sellega hakatakse ka maakondlikku koolituste ja infopäevade tasandit koordineerima PIPi kaudu. Variant 3 – koolituste süsteem integreeritakse peamiste teadusasutuste ja nõustamissüsteemiga ning üksnes infopäevade korraldamist jätkatakse sarnaselt praegusele süsteemile. Koolitustel osalejate abikõlblikkuse nõuete laiendamine, et soodustada ettevõtjate ja organisatsioonide (sh teadurite) vahelist suhtlemist. Täienduskoolituste, õpiringide ja ettevõtete külastuste puhul on mitteabikõlblike isikute osalemine raskendatud, ka tasu eest. Ranged abikõlblikkuse nõuded raskendavad muuhulgas teadmiste omandamist ettevõtlusega alustamiseks. Teadmussiirde meetmes maakondlikkuse ja valdkondlikkuse alusel taotlemise jaotamisest loobumine. Tegevuste jaotamine ulatuse (maakondlik või üleriigiline) alusel ei ole taotlejatele selge. Näiteks esitatakse üleriigilise väärtusega tegevusi selle maakonna hindamiskomisjonile, kus konverents toimub või kus eeldatavasti on konkureerimine väiksem. „Vales“ kategoorias taotlemise korral võib vajalik tegevus jääda teostamata ja raiskab piirkonna eripärade arvestamiseks kavandatud vahendeid. Praegune praktika tegevuste jaotamisega valdkondadesse (loomakasvatus, taimekasvatus jne) raskendab mitmeid tegevusvaldkondi ühendavate tegevuste elluviimist (nt söödatootmine, veebilahendused), kui valdkonna eelarve seab oma piirid. Koolituste toetamise hinnastamise ülevaatamine. Teadmussiirde (ja hariduse) laialdane toetamine on põhjustanud ootuse tasuta teadmiste saamiseks ja vähendab osaliste motivatsioo-ni teadmiste omandamisel. Koolitustele osalustasu rakendamine ei ole lihtne ülesanne (osalejatele selgitamisel), kuid osalustasude rakendamist tuleb võimaldada samaaegselt teatud teemadel tasuta koolituste jätkamisega. MAK põllumajanduskeskkonna ja kliimameetme, mahepõllumajanduse ning loomade heaolu meetmetes on toetuse taotlejatel kohustuslik osaleda valdkonnaspetsiifilistel koolitustel. Õppes osalemise kulu (nt transport koolituskohta) on arvestatud toetuse ühikumäära sisse ning õppe läbiviimine toimub teadmussiirde toetuse abil. Sellise korralduse tulemusel on ettevõtjatel koo-lituse valik piiratud nii koolitaja kui teemade osas. Kaaluda võiks sarnaselt nõuandevautšeri kasutamise ideele koolitusvautšeri rakendamist vastavalt ettevõtte suurusele (pindalaühikule, loomühikule jne) ja toetuse iseärasustele. Vautšeri rakendamine eeldab andmestiku loomist vautšerite ja õigustatud isikute loetlemiseks. Teadustööde ja innovatsiooni tulemuste tutvustamise integreerimine valdkondlike infopäevade ja koolituste hulka (nö kohustuslik osa). Teadustulemustele ja innovatsioonile tähelepanu juhtimine peaks olema toetatavate koolituste üheks eesmärgiks. Teaduse populariseerimine ei saa olla ametkondlik nõue vaid pigem hea praktika, mille rakendamist jälgitaks monitooringute käigus kas innovatsioonivõrgustliku või nõuandesüsteemi juhtiva üksuse poolt. Teadmussiirde tegevuste lektorite ja konsulentide enesetäiendamise korralduse ülevaatamine. Uuringu tulemuste põhjal on tegemist väga olulise komponendiga süsteemi kvaliteedile. Hädavajalik on koostöö haridus- ja teadusasutustega ning nõuandesüsteemi ja innovatsioonivõrgustikuga. Vaja oleks arendada lektorite oskust haarata kuulajaid kui pakkuda neile teadmisi ja kogemusi uute tehnoloogiate osas (sh leida kohti kus praktikaid näha ja katsetada). Lektorite ja konsulentide enesetäiendus tuleks lahendada ühe tegevusmeetmena, et optimeerida korralduskulusid, tagada piisavalt suured koolitusgrupid ja võimaldada omavahelist suhtlust sarnase pädevusega inimestel. Tehnoloogia arengust tulenevate võimaluste rakendamine senisest oluliselt enam teabelevi süsteemi parendamiseks. Nõuande- ja teabelevisüsteemi võib oluliselt muuta digilahenduste areng, sest kontaktõppe asendajana on digitaalsed lahendused võimalikud (nn e-õpe ja interaktiivne infomaterjal). Elektrooniliste kanalite abil on üks lektor võimeline koolitama suuremat arvu tootjaid, teatud valdkondades isegi kõiki Eesti tootjaid korraga. Näiteks on põllumajanduslike suurandmete kogumisel võimalik luua teenused, mis võimaldavad saata tootjale infot vastavalt tema tootmisele, sh teavitada kõikidest keskkonnakaitsenõuetest vastavalt tootja külvile (tuvastatav kaugseire abil). Drooniseiresüsteemide areng võimaldab aga jagada infot kahjurite ja haiguste levikust ja samuti operatiivselt nõustada. Digitaalsed teabesüsteemid ei saa siiski täielikult asendada otsekontakte ja määravaks on inimese võimekus pakutavast materjalist aru saada. Loe veel teadmussiirde uuringu artikleid |