EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

EIP-AGRI: Ärimudelid tarneahelas

Allikas: EIP-AGRI fookusgrupp "Taimepõhised ravimid ja kosmeetika"
16. august 2020. a

Allikas: EIP-AGRI Fookusgrupi miniartikkel „Taimepõhiste ravimite ja kosmeetika tarneahela ärimudelid“, refereeris Agnes Kivistik, Põllumajandusuuringute Keskus

Uude tootmissektorisse sisenevatel ettevõtjatel on oluline mõista antud sektori tüüpilisi ärimudeleid. Ärimudelid võimaldavad ettevõtjatel rakendada kas innovaatilisi lahendusi või traditsioonilisi strateegiaid sissetuleku suurendamiseks. EIP-AGRI fookusgrupis "Taimepõhised ravimid ja kosmeetika" arutati kahte peamist esmatootmise ärimudelit:

  1. Põllumajandustööstuse ehk ettevõtjalt-ettevõtjale mudel
  2. Lühikese tarneahela mudel ehk ettevõtjalt tarbijale mudel

Põllumajandustööstuse ehk ettevõtjalt-ettevõtjale mudel

See mudel kehtib üldiselt ettevõtjatele, kes on spetsialiseerunud toorainete tootmisele tööstuslike ettevõtete jaoks, kus ühistud, konsortsiumid või tööstusettevõtted saavad oma tooraine põllumajandustootjalt lepingu alusel. Tooraine on pärit piisavalt suurelt maa-alalt, et tagada hulgi tootmisel mastaabisääst. Tarneahela esimene ettevõtja vastutab nii saagi kogumise kui ka tooraine esmase standardiseerimiseks tehtavate toimingute eest - nagu kuivatamine või eeterlike õlide eraldamine. Tooraine väärtuse tõstmiseks rakendatakse tihti ka lihtsamaid töötlemise viise nagu kuivatatud maitsetaimede lõikamine, maitseainesegude kokku panemine, eeterlike õlide rafineerimine või lihtsate ekstraktide tootmine. Seejärel liigub toode järgmistele tarneahela lülidele, kus tööstusfirmad või kauplejad jaotavad varud, valmistavad ja pakendavad tooted lõpptarbijale jaemüügiks. Tootmisahela järgmise etapi tegevus on ülemaailmne ja suurem tulu saavutatakse ekspordi kaudu.

Arvestuslikult on sellistesse ettevõtetesse püsivalt tootmisvahenditesse investeeritud 0,5 –1,2 miljonit eurot, mis koosneb konkreetsetest kultiveerimismasinatest, ladustamiseks vajalikest ehitistest ja püsivatest seadmetest nagu kuivatid ja destillaatorid. Käive jääb enamasti vahemikku 0,5 –1,5 miljonit eurot, mis võrdub 50 –100 tonni töötlemata kuivainete või 0,5 –5 tonni eeterliku õli tootmisega.

Põllumajandustööstusettevõtete võimalikud strateegiad on:

  • Uute turgude leidmine
    • Tarnimispartnerite leidmine, kes loovad otseühenduse kasvavate turgudega
  • Toote väärtuse suurendamine töötlemisega ja vahendajate vähendamisega ehk tooraine töötlemine tooteks, mis vastaks konkreetsele lõppkasutusele  
    • Vajab konkreetset pädevust ja investeeringuid
  • Väärtuse suurendamine toodete sertifitseerimise ja läbipaistvuse kaudu ehk tooraine ehtsuse ja töötlemise sertifitseerimine
    • Tootja keskkonnasäästlikkuse ja õigluse sertifitseerimine on muutumas populaarseks viisiks, kuidas konkureerida nende suurtootjatega, kes endiselt tuginevad peamiselt hinnakonkurentsile

Lühikese tarneahela ehk ettevõtjalt tarbijale mudel

Selles mudelis ettevõtja kasvatab, kogub ja väärindab põllumajandustoote lõpptarbija jaoks toodeteks. Põllumajanduslik investeering on minimaalne, arvestades, et suurt hulka valmistooteid on võimalik saada vähese biomassiga. Tootmise pind on tavaliselt 1-5 ha. Enamik ettevõtte ressurssidest on kasutusel tootearenduses ning turundus- ja müügitegevuses. Ettevõttel on kõikuv käive ja see ulatub tootmismahust sõltuvalt mõnekümnest tuhandest eurost 1 miljoni euroni. Ettevõtte jätkusuutlikkus saavutatakse üle 50 000 euro käibe puhul. Turustamine toimub peamiselt kohalikult või lähiregioonis. Tänapäeval tagab internet klientideni jõudmise üle maailma. Sellesse ärimudelisse kuuluvad ka seemnete ja istikute pakkujad.

Lühikese tarneahela põllumajandusettevõtete strateegiad on:

  • Mitmekesistamine
    • Puukoolid ja aianduskeskused müüvad seemneid ja istikuid
    • Temaatilised aiad (suunatud nägemis-, maitsmis- või haistmismeelele; või erivajadustega inimestele) ning koolituste ja õppekäikude korraldamised
    • Põllukultuurid mesilaste pidamiseks ja mee tootmiseks
  • Kliendi ligitõmbamine
    • Värskete ja kohalike toodete müümine kas hooajaliselt või katmikaladel aastaringselt
  • Lisandväärtuse pakkumine nii kaupade kui ka kõrval teenuste näol
    • Taimsed käsitöösaadused (maitseained ja taimeteed, eeterlikud õlid, kosmeetika), toidulisandid ja erinevad majapidamistooted (seebid, puhastusvahendid, õhuvärskendid, viirukid)
    • Meelelahutus, vaba aeg, tervisliku eluviisi tegevused

Antud ärimudeli puhul ei tohi ära unustada toote kujundust. Kuigi on hädavajalik, et toode on kvaliteedi poolest autentne, tuleks toote kujundamisel mõelda ka oma loo jutustamise peale. Kui suurettevõtetes tegelevad toote kujundamisega ja turustamisega professionaalid, siis väikeettevõtja enamasti peab seda tööd ise tegema. See võib tähendada, et ka väga heade toodetega võib turule jõudmine võtta kaua aega.


Innovatsiooni ideed

Mõlemal ärimudelil puuduvad erinevad olulised elemendid, mis on vajalikud, et olla sektoris stabiilne ja konkurentsivõimeline. Oleks tõesti oluline suurendada taimekosmeetika võimsust. Kuidas destilleerida eeterlikke õlisid, kuidas ürti õigesti lõigata, kuidas ekstraktida - need on pädevused, mida ükski teadusuuring ei käsitle.

Kindlasti on kahel mudelil väga erinevat tüüpi vajadused. Agrotööstusliku mudeli ettevõttel on teadusvajadus suunatud tõhususele; energiasäästule ja tegevuskulude vähendamisele. Väikesemahulise ettevõtte vajadused on rohkem suunatud sobivatele tehnoloogiatele, et uuendada pakkematerjale, arendada turundust ja tootedisaini.

Vaja on kolmandat ärimudelit, et edendada maaelu ja see on mudel „keskmise põllumajanduse” jaoks. Vahevariant  kahe nimetatud mudeli vahel on täielikult puudu ning VKEde ja väikeste ühistuste rolli tuleks täiendavalt uurida.

Kasulik oleks leida uusi ettevõtete vahelisi organisatsioonilisi mudeleid (nt „ärivõrgustik” Itaalias) ja seda, kuidas vahendada teavet uue ettevõtte jaoks. Lisaks koolitusele võib olla kasulik ka ürdiäri inkubaator, kus ettevõtjate grupp töötaks tuutori (nõustaja) toetusega.

September 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
 

Päevakajalised asjad
Maainfo
ENRD: Kuidas võitlevad Euroopa kogukonnad COVID-19 viirusega
MAAELUVÕRGUSTIK: Maal elatakse päriselt - oma silm saab kuningaks 26. septembril!
MAAELUMINISTEERIUM: Laupäeval toimub Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäev
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 11/2020 (36)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 15 (464)
MAAELUVÕRGUSTIK: Virtsu küla tegutseb oma aruga
ETaG: Teadlased lahendavad toiduainetööstusele olulisi arendusküsimusi
INNOVAATILINE PROJEKT "TARK LAUT - innovatiivne taastuvenergial töötav termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus"
TAHEVA VALLA KÜLADE SELTS: Kotuse arendamine koostöös National Geographicu kollaste raamidega
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - august 2020
LEADER infokiri 2020 (nr 11/82)
Virumaa Koostöökogu: Leader lugu: Aserist põhja-Venemaale ja tagasi. Ottiga.
JÄRVAMAA LEADER TEGEVUSGRUPID: Kurjailma festival Järvamaal
EUROOPA KOMISJON: Avaldage arvamust maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta
EUROOPA KOMISJON: Uuritakse, kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud toidutarneahelat
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Maal elamise päeva avastart (VAATA OTSEÜLEKANNET KELL 14-16)
PÕLLUMAJANDUSAMET ja PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS: Taimetervise teemapäev botaanikaaias

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo