EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Nurmkana

Allikas: Projekt PARTRIDGE
20. august 2020. a

PARTRIDGE (Protecting the Area’s Resources Through Researched Innovative Demonstration of Good Examples - piirkonna ressursside kaitsmine teaduspõhiste heade näidete ja innovaatiliste esitluste kaudu) on Põhjamere piirkonna programmi INTERREG kaasrahastatav projekt, mis näitab, kuidas uued ja täiustatud majandamislahendused võivad parandada bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid. Eesmärgiks on parenemine kuni 30% ulatuses 2023. aastaks 10 näidiskohas kogu piirkonnas. Projekt algas 2016 ning kestab kuni 2023. aastani.

Projekti partnerorganisatsiooniga Madalmaadest, Belgiast, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Šotimaalt ja Inglismaalt näitab projekt, kuidas on võimalik taastada põllumajandusmaa elustikku on võimalik taastada kuni 30% ulatuses kümnel 500 hektari suurusel näidisalal (igas riigis kaks). Projekti juhtpartner on GWTC (Game and Wildlife Conservation Trust).

 

 

foto: https://www.gwct.org.uk/

Projekti eesmärgid

  • esitlused selle kohta, kuidas pöörata ümber põllumajandusmaa bioloogilise mitmekesisuse kadu kümne 500 ha suurusel alal 30% võrra aastaks 2023.
  • nurmkana kasutamine majandusplaanide näidisena esitlusaladel.
  • põllumajanduse keskkonnapoliitika mõjutamine 
  • näited, kuidas innustada kohalikke säästma põllumajandusmaade loodustikku.

Projekti ülevaade

PARTRIDGE on piiriülene Interreg-projekt, mis näitab, kuidas pöörata ümber põllumajandusliku eluslooduse jätkuv vähenemine teaduspõhiste majandamiskavade abil ning rakendada alt-üles majandamisviisi. Majandamiskavad hõlmavad kvaliteetse elupaiga rajamist, täiendavat talvetoitu talvise näljahäda ajal ja seaduslikku kiskjate majandamist. Kirjeldatavat lähenemisviisi rakendab enam kui 100 kohalikku põllumajandustootjat, jahimeest, vabatahtlikku rühma, valitsusasutusi jt. Kohalikud majandamispaketid on kohandatud projektis nurmkana (ingl.k grey partridge) vajaduste järgi.

Nurmkana on põllumajandusmaa ökosüsteemi tervise üks parimaid näitajaid. Kus nurmkanad esinevad, seal on bioloogiline mitmekesisus suur ja ökosüsteemi teenused jäävad puutumata. Piirkondades, kus nurmkanu on vähe või ei ole, on põllumajanduslik keskkond oluliselt halvenenud.

PARTRIDGE'i kõige tõhusamad elupaikade mõjutajad on aastaringselt sobivat elupaika pakkuvad taimekooslused koos putukapankade, talviste kõrrepõldude ja põllumassiividega. Projekti poolt on välja töötatud täiustatud ja piirkondlikult kohandatud seemnesegud. Kõigis esitlusalades toimub täiendav talvine söötmine ja võimaluse korral parem kiskjate kontroll.

Sellised põllumajandusmaa elupaigameetmed, põllumajanduskeskkonna toetused, mis rahaliselt aitavad põllumajandustootjatel majandada elusloodusele ja laiemale ökosüsteemile kasulikul viisil, ei ole uued. Need on Euroopa ühise põllumajanduspoliitika osaks.
Vaatamata oma tohutule potentsiaalile on meetmete mõju vähetõhus. Sellel on mitu põhjust: iga liikmesriik on kujundanud oma skeemi (sageli ilma teineteisega konsulteerimata) ja enamik on rahuldunud skeemidega, mis ei suuda bioloogilise mitmekesisuse kadu tagasi pöörata isegi kohalikul tasandil. Veel üks nõrkus on põllumajandustootjatele kättesaadavate põhjalike nõuannete puudumine ja suutmatus julgustada kohalikke aktiivselt majandamiskavades osalema. PARTRIDGE'il on ambitsioon mõjutada Brexiti järgset põllumajanduse keskkonnapoliitikat ja praegust ÜPP kõnelusi 2020. aasta järgseks perioodiks.
Et rõhutada põllumajandusliku eluslooduse jätkuva kadumise peatumise kiireloomulisust, paneb PARTRIDGE suurt rõhku kommunikatsioonile ja põhjalikule nõustamisele. Esitlusaladel kasutatakse parimate praktikate tutvustamiseks mitte ainult kohalikele põllumajandustootjatele, vaid ka kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele otsustajatele ja asutustele, eriti neile, kes osalevad põllumajanduse keskkonnapoliitikas ja põllumajanduspoliitikas üldiselt.

Senised edusammud

Projekt saavutanud märkimisväärseid varaseid edusamme, eelkõige erakordselt hoogne elupaigameetmete kasutuselevõtt pea kõigil kümnel näidisalal. Elupaigameetmeid on rakendatud kavandatud tasemest (7% esitlusala pinna kohta) rohkem.
Praeguseks on PARTRIDGE esitlusalasid külastanud rohkem kui 2600 inimest, nende hulgas Taani ja Belgia keskkonnaministrid, ELi põllumajanduse ja maaelu arengu volinik ning Ühendkuningriigi riigisekretär. Lisaks korraldatakse sihtgruppide, sealhulgas põllumajandustootjate ja maaomanike piiriüleseid külastusi, mille tulemuseks on teabevahetus ja entusiasm kõigi asjaosaliste vahel.

Loe projekti veebilehte: https://northsearegion.eu/partridge/

Loe Rotherfield (UK) esitlusala tulemusi SIIN (ingl k)

 


Juhtumiuuring: nurmkana taastumine 

Nurmkana on Ühendkuningriigis armastatud jahilind, samas väga tundlik maakorralduse muutuste suhtes. Linnu arvukus on langenud niipalju, et ta kanti UK punasesse nimekirja ja üheks arvutuse languse põhjuseks peetakse 1950-tel intensiivistunud põllumajandust.
Mitme aasta uuringud näitavad, et kolm peamist elementi olid nurmkanadele kõige tähtsamad:

  • kaasaegsel põllumaal ei olnud piisavalt alasid nurmkanadele pesade ehitamiseks;
  • linnud olid väga haavatavad tavaliste kiskjate (rebaste ja vareste) poolt,
  • ning kui nad elasid üle kiskja, leidsid pesitsemise võimaluse ning pojad koorusid, nälgisid pojad surnuks putukate puudumise tõttu.

Maaomanikega koos töötades prooviti kolme põhiküsimuse lahendusi: pesitsusruumi pakkumine; kiskjate kontroll, et võimaldada lindudel edukalt paljuneda; ning põlluservad tibudele putukate tagamiseks. Neist saidki nurmkana kaitse põhielemendid.

Elementide tõhususe tõendamiseks määratleti põllumajandusettevõtete esitlusala, kus tootjaid julgustati majandama oma maad, et suurendada putukarikkaid pesitsusalasid, võimalusel kasutades ära põllumajanduskeskkonna toetuseid. Jahinduse spetsialist töötas samal ajal selleks, et kontrollida kiskjate arvukust ning anda sööta kogu talve ja varase kevade jooksul, tagamaks lindudele piisavalt toitu. Viie aasta jooksul kasvas nurmkanade arv esitlusalal enam kui viiekordseks, samas kui naabermaal, kus ei olnud kiskjate kontrolli, söötmist ega sobivaid elupaiku, arv kahekordistus.

Paljud põllumajandustootjad on geniaalsed looduskaitsjad, kuid on palju neid, kes teavad vähe, kellel on vähe aega õppida ja kellel ei ole juurdepääsu heale nõuandele. Te ei pruugi teada, et elusloodusel on kriitilisi vajadusi ja nii ei aita põlluservade rohumaaribade lihtne eksistents kaasa eluslooduse säilimisele.

GWCT nimetati 1996. aastal nurmkana tegevuskava juhtivaks partneriks ja taaskäivitati nurmkanade loendus. Lisaks järelevalverolli laiendamisele hõlbustab kava kontakti jahimeeste, põllumajandustootjate ja maaomanikega. GWCT nõustajad teevad koostööd üksikute põllumajandustootjatega, et teha kindlaks lahendused oma konkreetse põllumajandusettevõtte jaoks ning kutsuvad kohalikke mõne korra aastas ühistele aruteludele, kus räägitakse viimastest teadusuuringutest ja muutustest põllumajanduspoliitikas, ning keskkonnameetmete rakendamise praktilistest aspektidest.

Loenduse andmed näitavad, et aastatel 2000 –2010 kasvas näidisaladel nurmkanade paaride arv 81%, samal ajal kui riiklikult on arvukus langemas. GWCT uuringus leiti lisaks, et esitlusalade põllumajandusettevõtetes oli 24% rohkem ja keskmiselt viis liiki rohkem laululinde kui naaberaladel.

September 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
 

Päevakajalised asjad
Maainfo
ENRD: Kuidas võitlevad Euroopa kogukonnad COVID-19 viirusega
MAAELUVÕRGUSTIK: Maal elatakse päriselt - oma silm saab kuningaks 26. septembril!
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 11/2020 (36)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 15 (464)
MAAELUVÕRGUSTIK: Virtsu küla tegutseb oma aruga
ETaG: Teadlased lahendavad toiduainetööstusele olulisi arendusküsimusi
INNOVAATILINE PROJEKT "TARK LAUT - innovatiivne taastuvenergial töötav termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus"
TAHEVA VALLA KÜLADE SELTS: Kotuse arendamine koostöös National Geographicu kollaste raamidega
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - august 2020
Virumaa Koostöökogu: Leader lugu: Aserist põhja-Venemaale ja tagasi. Ottiga.
EUROOPA KOMISJON: Avaldage arvamust maapiirkondade pikaajalise visiooni kohta
EUROOPA KOMISJON: Uuritakse, kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud toidutarneahelat
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Maal elamise päeva avastart (VAATA OTSEÜLEKANNET KELL 14-16)

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo