UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Nurmkana

PARTRIDGE (Protecting the Area’s Resources Through Researched Innovative Demonstration of Good Examples - piirkonna ressursside kaitsmine teaduspõhiste heade näidete ja innovaatiliste esitluste kaudu) on Põhjamere piirkonna programmi INTERREG kaasrahastatav projekt, mis näitab, kuidas uued ja täiustatud majandamislahendused võivad parandada bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid. Eesmärgiks on parenemine kuni 30% ulatuses 2023. aastaks 10 näidiskohas kogu piirkonnas. Projekt algas 2016 ning kestab kuni 2023. aastani.

Projekti partnerorganisatsiooniga Madalmaadest, Belgiast, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Šotimaalt ja Inglismaalt näitab projekt, kuidas on võimalik taastada põllumajandusmaa elustikku on võimalik taastada kuni 30% ulatuses kümnel 500 hektari suurusel näidisalal (igas riigis kaks). Projekti juhtpartner on GWTC (Game and Wildlife Conservation Trust).

foto: https://www.gwct.org.uk/

Projekti eesmärgid

• esitlused selle kohta, kuidas pöörata ümber põllumajandusmaa bioloogilise mitmekesisuse kadu kümne 500 ha suurusel alal 30% võrra aastaks 2023.
• nurmkana kasutamine majandusplaanide näidisena esitlusaladel.
• põllumajanduse keskkonnapoliitika mõjutamine 
• näited, kuidas innustada kohalikke säästma põllumajandusmaade loodustikku.

Projekti ülevaade

PARTRIDGE on piiriülene Interreg-projekt, mis näitab, kuidas pöörata ümber põllumajandusliku eluslooduse jätkuv vähenemine teaduspõhiste majandamiskavade abil ning rakendada alt-üles majandamisviisi. Majandamiskavad hõlmavad kvaliteetse elupaiga rajamist, täiendavat talvetoitu talvise näljahäda ajal ja seaduslikku kiskjate majandamist. Kirjeldatavat lähenemisviisi rakendab enam kui 100 kohalikku põllumajandustootjat, jahimeest, vabatahtlikku rühma, valitsusasutusi jt. Kohalikud majandamispaketid on kohandatud projektis nurmkana (ingl.k grey partridge) vajaduste järgi.

Nurmkana on põllumajandusmaa ökosüsteemi tervise üks parimaid näitajaid. Kus nurmkanad esinevad, seal on bioloogiline mitmekesisus suur ja ökosüsteemi teenused jäävad puutumata. Piirkondades, kus nurmkanu on vähe või ei ole, on põllumajanduslik keskkond oluliselt halvenenud.

PARTRIDGE'i kõige tõhusamad elupaikade mõjutajad on aastaringselt sobivat elupaika pakkuvad taimekooslused koos putukapankade, talviste kõrrepõldude ja põllumassiividega. Projekti poolt on välja töötatud täiustatud ja piirkondlikult kohandatud seemnesegud. Kõigis esitlusalades toimub täiendav talvine söötmine ja võimaluse korral parem kiskjate kontroll.

Sellised põllumajandusmaa elupaigameetmed, põllumajanduskeskkonna toetused, mis rahaliselt aitavad põllumajandustootjatel majandada elusloodusele ja laiemale ökosüsteemile kasulikul viisil, ei ole uued. Need on Euroopa ühise põllumajanduspoliitika osaks.
Vaatamata oma tohutule potentsiaalile on meetmete mõju vähetõhus. Sellel on mitu põhjust: iga liikmesriik on kujundanud oma skeemi (sageli ilma teineteisega konsulteerimata) ja enamik on rahuldunud skeemidega, mis ei suuda bioloogilise mitmekesisuse kadu tagasi pöörata isegi kohalikul tasandil. Veel üks nõrkus on põllumajandustootjatele kättesaadavate põhjalike nõuannete puudumine ja suutmatus julgustada kohalikke aktiivselt majandamiskavades osalema. PARTRIDGE'il on ambitsioon mõjutada Brexiti järgset põllumajanduse keskkonnapoliitikat ja praegust ÜPP kõnelusi 2020. aasta järgseks perioodiks.
Et rõhutada põllumajandusliku eluslooduse jätkuva kadumise peatumise kiireloomulisust, paneb PARTRIDGE suurt rõhku kommunikatsioonile ja põhjalikule nõustamisele. Esitlusaladel kasutatakse parimate praktikate tutvustamiseks mitte ainult kohalikele põllumajandustootjatele, vaid ka kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele otsustajatele ja asutustele, eriti neile, kes osalevad põllumajanduse keskkonnapoliitikas ja põllumajanduspoliitikas üldiselt.

Senised edusammud

Projekt saavutanud märkimisväärseid varaseid edusamme, eelkõige erakordselt hoogne elupaigameetmete kasutuselevõtt pea kõigil kümnel näidisalal. Elupaigameetmeid on rakendatud kavandatud tasemest (7% esitlusala pinna kohta) rohkem.
Praeguseks on PARTRIDGE esitlusalasid külastanud rohkem kui 2600 inimest, nende hulgas Taani ja Belgia keskkonnaministrid, ELi põllumajanduse ja maaelu arengu volinik ning Ühendkuningriigi riigisekretär. Lisaks korraldatakse sihtgruppide, sealhulgas põllumajandustootjate ja maaomanike piiriüleseid külastusi, mille tulemuseks on teabevahetus ja entusiasm kõigi asjaosaliste vahel.

Loe projekti veebilehte: https://northsearegion.eu/partridge/

Loe Rotherfield (UK) esitlusala tulemusi SIIN (ingl k)

Juhtumiuuring: nurmkana taastumine 

Nurmkana on Ühendkuningriigis armastatud jahilind, samas väga tundlik maakorralduse muutuste suhtes. Linnu arvukus on langenud niipalju, et ta kanti UK punasesse nimekirja ja üheks arvutuse languse põhjuseks peetakse 1950-tel intensiivistunud põllumajandust.
Mitme aasta uuringud näitavad, et kolm peamist elementi olid nurmkanadele kõige tähtsamad:

• kaasaegsel põllumaal ei olnud piisavalt alasid nurmkanadele pesade ehitamiseks;
• linnud olid väga haavatavad tavaliste kiskjate (rebaste ja vareste) poolt,
• ning kui nad elasid üle kiskja, leidsid pesitsemise võimaluse ning pojad koorusid, nälgisid pojad surnuks putukate puudumise tõttu.

Maaomanikega koos töötades prooviti kolme põhiküsimuse lahendusi: pesitsusruumi pakkumine; kiskjate kontroll, et võimaldada lindudel edukalt paljuneda; ning põlluservad tibudele putukate tagamiseks. Neist saidki nurmkana kaitse põhielemendid.

Elementide tõhususe tõendamiseks määratleti põllumajandusettevõtete esitlusala, kus tootjaid julgustati majandama oma maad, et suurendada putukarikkaid pesitsusalasid, võimalusel kasutades ära põllumajanduskeskkonna toetuseid. Jahinduse spetsialist töötas samal ajal selleks, et kontrollida kiskjate arvukust ning anda sööta kogu talve ja varase kevade jooksul, tagamaks lindudele piisavalt toitu. Viie aasta jooksul kasvas nurmkanade arv esitlusalal enam kui viiekordseks. Samas naabermaal, kus ei olnud kiskjate kontrolli, söötmist ega sobivaid elupaiku, arv kahekordistus.

Paljud põllumajandustootjad on geniaalsed looduskaitsjad, kuid on palju neid, kes teavad vähe, kellel on vähe aega õppida ja kellel ei ole juurdepääsu heale nõuandele. Te ei pruugi teada, et elusloodusel on kriitilisi vajadusi ja nii ei aita põlluservade rohumaaribade lihtne eksistents kaasa eluslooduse säilimisele.

GWCT nimetati 1996. aastal nurmkana tegevuskava juhtivaks partneriks ja taaskäivitati nurmkanade loendus. Lisaks järelevalverolli laiendamisele hõlbustab kava kontakti jahimeeste, põllumajandustootjate ja maaomanikega. GWCT nõustajad teevad koostööd üksikute põllumajandustootjatega, et teha kindlaks lahendused oma konkreetse põllumajandusettevõtte jaoks ning kutsuvad kohalikke mõne korra aastas ühistele aruteludele, kus räägitakse viimastest teadusuuringutest ja muutustest põllumajanduspoliitikas, ning keskkonnameetmete rakendamise praktilistest aspektidest.

Loenduse andmed näitavad, et aastatel 2000 –2010 kasvas näidisaladel nurmkanade paaride arv 81%, samal ajal kui riiklikult on arvukus langemas. GWCT uuringus leiti lisaks, et esitlusalade põllumajandusettevõtetes oli 24% rohkem ja keskmiselt viis liiki rohkem laululinde kui naaberaladel.