EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

Virumaa Koostöökogu: Leader lugu: Aserist põhja-Venemaale ja tagasi. Ottiga.

Allikas: Virumaa Koostöökogu
8. september 2020. a

Ehk et täpselt niikaugel käisime augusti esimestel päevadel Ott Penekuga, kes nüüdseks juba Virumaa Koostöökogust 2 kuud on puhkust ja pensionipõlve nautinud. Kiiktooli kiigutamiseks, nagu ta naljatamisi viimasel VIKO üldkoosolekul lubas oma pensionipõlve alustada, Ottil suvel aga mahti ei ole olnud. Augustikuu esimestel päevadel oli Ott ametis ühe garaaži ehituse juhendamisel ja praktilise töö käigus tegeles ka ideekorjega ehituse jaoks, mis tal endal veel plaanis on.

Põlise ida-virumaalasena, juurtega Aseri kandist endisest Abaja külast ja viimased 7 aastat Kõrtsialusel elanud Ottil, on ametialaselt ja hobikorras niipalju õnne ja hakkamist olnud, et igavuse üle pole kunagi kurta saanud. Suure reisisellina on Ott jõudnud üsna kaugetesse paikadesse nii turistina kui tööpostile komandeerituna. „25 aastat, 1988. aastani töötasin Aseri Keraamikatehases, kus toodeti telliseautomaate, mida me siis üle Nõukogude Liidu paigaldasime ligi 30 tükki. Viimane läks kaugele põhja-Venemaale, Logossovosse, kus viimased 100 km autoteed ei olnud, jõelaevaga viidi meid kohale,“ meenutab Ott.

Lisaks keraamikatehasele, kus Ott töötas metroloogina ja automaatika osakonna juhatajana, koostas ja valmistas telliseautomaatide loogilisi skeeme, on ta asutanud veel väikeettevõtte AVE; automatiseerinud euroaluste tootmise masinaid ettevõttes Radix, ehitanud elektriseadmeid Kalvi Mõisa hoonetes. Olnud abivallavanem, vallavanem ja koolis arvutiõpetaja. Enne kirjut karjääri jõudis Ott õppida veel Tallinna Polütehnikumis automaatika ja telemehhaanika eriala, ära käia Kaliningradis sõjaväes, kus ta eesrindliku polügoni elektrikuna elektrisüsteemid välja ehitas ja siis pool aastat varem enne ettenähtud aega kodumaale tagasi saadeti, ning paralleelselt ehitada 7 (!!!) elumaja (nendest üks kaupluselamu, milles tema abikaasa 15 aastat lillepoodi pidas) JA projekteerida 11 hoonet. „Ühe maja jõuan ehk veel ehitada, siis aitab,“ naerab Ott ise.

Kõik ehitustehniliselt vajaliku õppis Ott oma lahtise peaga isalt ehitusel ja remonditöödel abiks käies. „Praegu ei ole muud, kui ainult ehita. Vanasti pidi enne täitevkomiteest loa saama, et metsast materjali tuua, mida siis pidi lõikama, kuivatama, servama, katusepleki saamise jaoks eraldi loa taotlema… Kruve, kui neid kuskilt üldse sai, keerati kruvikeerajaga, akutrellist ei teatud siis midagi,“ muigab Ott.

Kui küsin Otti käest suurima saavutuse kohta Virumaa Koostöökogus töötamise ajal, siis on ta julgelt tagasihoidlik: „Ma pole ju kunagi tegevjuht olnud, aga mul on hea meel, et ma sain Kadrile toeks olla ja koos VIKO kriisist välja tuua. Kadri on väga korrektne teinud väga head tööd. Me oleme siia piirkonda 3,8 miljonit eurot toonud toetuste näol. Mul on hea meel, et ma olen suutnud nõustada neid inimesi, kes on minu nõu selle aja jooksul soovinud.“

Sel suvel on Ott jõudnud ära käia Ahvenamaal ja Lätis. Ja korra Narva-Jõesuus, kust tuli tagasi päikesepõlenult punane nagu keedetud vähk, aga vähemalt ujuda sai, nendib ta rahulolevalt. Sellisele reisisellile, nagu Ott, on koroonapandeemia eriline nuhtlus, aga eks tuleb siis lähemate kohtadega leppida. Eesti viimase aja kõige vingemaks reisikogemuseks peab ta aga Lõuna-Eesti kollaste raamide tuuri, mille paar aastat tagasi kahe päevaga läbi tegi. Pikisilmi ootab Ott kolleegide kingitud SPA-puhkust sügisel Wagenküllis. Senini veedab Ott aega muude suvetegemiste kõrval oma isakodus isa raamatukogu ja vanu käsikirju sorteerides, et väärtuslikumad neist välja noppida.

OTTI TRIVIA

  • Ott on pärit 5-lapselisest perest, tal on tütar, lapselaps ja 2 lapselapselast, õde, reisikaaslane Inna ja süsimust kass Bagira.
  • Oma suurimaks saavutuseks peab Ott oma pikka abielu abikaasa Tiiaga, kellega veetis pea 50 ilusat ja õnnelikku aastat.
  • Ott on ainuke Nõukogude Liidu komsomoli preemia laureaat kogu NSVL-s, kes pole kunagi komsomoli kuulunud (kuidas see juhtus, küsige temalt järgmine kord, kui temaga kohtute).
  • Ott ei ole ei pilli- ega laulumees (kuigi aru saab küll, kui keegi valesti laulab ja mängis ka puhkpilli orkestris 1960 ja 1965. a laulupeol), aga on tantsumees. Otti lemmiktantsumuusika on üks korralik valss (selline, mida pillimehed oma viguritega pole rütmist välja ajanud).
  • Kõige kaugem koht, kus Ott on käinud autoga, on 1980. aastal üle Uurali mägede Tseljabinskis.
  • Hoolimata sellest, et Ott on tehnikalemb, peab ta kõige paremaks teejuhiks ikka vana head harilikku atlast, sest kui GPS-id näitavad kõik erinevat teed, siis atlas ainult ühte korralikku pilti.
  • Otti esimene ja viimane uus auto oli valge Žiguli, mis oli seest must nagu kirst. Sest tumesinine talle ei meeldinud ja muud valikut ei olnud.
  • Ott oli Aseri AUTOM klubi esimees ja seisis hea liikluskasvatuse (noorte) massidesse viimise eest (Otti endised kolleegid VIKOst kahtlustavad, et tegelikult õõnestas ta selles organisatsioonis vaikselt nõukogude võimu, aga sellepeale Ott ainult muheleb ja ütleb, et võis ka vast nii olla)
  • Ottil on kodus Aseri Keraamikatehase peainseneri töölaud, mille taga ka ta ise 3 kuud on tööd teinud.
  • Ott on olnud Virumaa Koostöökogu praeguse tegevjuhi Kadri Kuusmiku arvutiõpetaja.
  • Ja viimaks – Otti käsutuses on Exceli-vallutamise saladus, mis on tegelikult imelihtne – kui korra põhifunktsioonid selgeks teed ja seda, mida ei oska, raamatust järgi vaatad või lihtsalt PROOVID, siis on käpas!

MTÜ Virumaa Koostöökogu

Keit Lipp

Oktoober 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
   


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo