EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste väljatöötamine verd imevate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses

10. detsember 2020. a

Millist probleemi projekt lahendab?

Projekti eesmärk on teha kindlaks uuritaval alal esinev kevadise aktiivsusega pistesääskede liigiline koosseis ja arvukussuhted, millele tuginedes töötada välja bioloogilised ja/või tehnilised tõrjevahendid. Mõõdik: karjatamisala kevad-suvise aktiivsusega pistesääsklaste liikide kommenteeritud nimestik.

Põllumajandusloomad meelitavad ligi verd imevaid putukaid. Intensiivse viljelusega karjamaadel võib loomadel olla keerulisem leida nii sügamisposte kui ka kohti, kuhu putukate rünnakute eest peitu pugeda. Kahetiivaliste putukate hulka kuuluvad parmlased, kihulased, habesääsklased ja pistesääsklased on peamised kariloomade häirijad. Nende rünnak mõjutab nii loomade tervist, kasvukiirust kui ka tootlikkust. Eriti tihedalt puutuvad verd imevate putukatega kokku pidevalt välitingimustes elavad kariloomad, kelle efektiivseks ja kulutõhusaks kaitsmiseks on vaja kohalikku putukafaunat hästi mõista.

 

Airi Külvet, MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige   Pistesääsklaste kogumiseks kasutati katses püüniseid Mosquito Magnet® Independence (Woodstream Corp., Lititz, USA)

"Kahetiivalised verd imevad valmikud erinevad üksteisest näiteks elupaiga, lennukauguse, tegutsemisaja, peremeeslooma ja isegi hammustuspaiga eelistuse poolest. Seetõttu on maheloomade kaitsmiseks vaja paremini välja selgitada, millised sugukonnad, perekonnad ja liigid karju kõige enam segavad." sõnab Airi Külvet

Projekti tulemused

Tulemused näitasid, et juunis ja augustis kokku oli kariloomade lähiümbruses (ehk intensiivselt karjatatavate alade püügipunktides) habesääsklasi keskmiselt 27,49, kihulasi 4,78 ja pistesääsklasi 3,38 korda rohkem kui ekstensiivsete alade püügipunktides.

Intensiivses põllumajanduses peetavatel kariloomadel on tihti vähem variante verd imevate putukate põhjustatud stressi käitumuslikuks vähendamiseks. Sellest tulenevalt sobiksid loomadele putukarohketel aegadel paremini suuremad aedikud, kus loom saaks olla puude varjus ja tuulele avatud maastikel.


Toetusallikas Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16)
Tegevuse elluviija MTÜ Liivimaa Lihaveis 
Veebileht kvaliteedikava.liivimaalihaveis.ee/innovatsiooni-klaster
Kontakt Airi Külvet
Projekti periood

märts 2017 - detsember 2020

 

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo