MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste väljatöötamine verd imevate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses |
|
10. detsember 2020. a |
Millist probleemi projekt lahendab?
Projekti eesmärk on teha kindlaks uuritaval alal esinev kevadise aktiivsusega pistesääskede liigiline koosseis ja arvukussuhted, millele tuginedes töötada välja bioloogilised ja/või tehnilised tõrjevahendid. Mõõdik: karjatamisala kevad-suvise aktiivsusega pistesääsklaste liikide kommenteeritud nimestik.
Põllumajandusloomad meelitavad ligi verd imevaid putukaid. Intensiivse viljelusega karjamaadel võib loomadel olla keerulisem leida nii sügamisposte kui ka kohti, kuhu putukate rünnakute eest peitu pugeda. Kahetiivaliste putukate hulka kuuluvad parmlased, kihulased, habesääsklased ja pistesääsklased on peamised kariloomade häirijad. Nende rünnak mõjutab nii loomade tervist, kasvukiirust kui ka tootlikkust. Eriti tihedalt puutuvad verd imevate putukatega kokku pidevalt välitingimustes elavad kariloomad, kelle efektiivseks ja kulutõhusaks kaitsmiseks on vaja kohalikku putukafaunat hästi mõista.
|
|
|
|
| Airi Külvet, MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige |
|
Pistesääsklaste kogumiseks kasutati katses püüniseid Mosquito Magnet® Independence (Woodstream Corp., Lititz, USA) |
"Kahetiivalised verd imevad valmikud erinevad üksteisest näiteks elupaiga, lennukauguse, tegutsemisaja, peremeeslooma ja isegi hammustuspaiga eelistuse poolest. Seetõttu on maheloomade kaitsmiseks vaja paremini välja selgitada, millised sugukonnad, perekonnad ja liigid karju kõige enam segavad." sõnab Airi Külvet
Projekti tulemused
Tulemused näitasid, et juunis ja augustis kokku oli kariloomade lähiümbruses (ehk intensiivselt karjatatavate alade püügipunktides) habesääsklasi keskmiselt 27,49, kihulasi 4,78 ja pistesääsklasi 3,38 korda rohkem kui ekstensiivsete alade püügipunktides.
Intensiivses põllumajanduses peetavatel kariloomadel on tihti vähem variante verd imevate putukate põhjustatud stressi käitumuslikuks vähendamiseks. Sellest tulenevalt sobiksid loomadele putukarohketel aegadel paremini suuremad aedikud, kus loom saaks olla puude varjus ja tuulele avatud maastikel.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles