OÜ SIIDRIKODA: Õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamine õunapüreeks ja õunapüreest valmistatud täiendavateks toodeteks |
|
14. jaanuar 2021. a |
Millist probleemi projekt lahendab?
Õunamahla tootmisel tekkivate õunte pressimisjääkide edasine kasutamine on kogu maailmas aktuaalne probleem. Õunte kogutoodang maailmas oli 2019. aastal üle 86 miljoni tonni. Sellest ligi veerandi moodustab Euroopa toodang.
Hinnanguliselt süüakse üle poole toodetud õuntest ära värskelt, kuid õuntest valmistatud toodetest on levinuim õunamahl, mille valmistamisel on tekkivate jääkide hulk märkimisväärne - sõltuvalt pressimise tingimustest 25–50%.
Kogustest lähtuvalt tähendab see, et igal aastal tekib miljoneid tonne õunamahla pressimisjääki, millest kahjuks hinnanguliselt ainult ligi 20% leiab kasutamist edasise töötlemise näol (komposteerimine, madala kvaliteediga loomasööt, pektiini tootmine). Seega jääb ligi 80% jääkidest kasutamata - läheb maapinna täiteks või tuhastatakse.
Jätkusuutliku ringmajanduse põhimõtete järgi on mõistlik uurida, milliste tehnoloogiate abil ja millisel määral saab õunamahla pressimisel tekkivat pressimisjääki kasutada inimtoiduks sobiva tooraine tootmiseks ning milliste toodete loomiseks see tooraine sobib.
Projekti tulemused
Projekti peamine eesmärk oli uurida võimalusi õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamiseks õunapüreeks ja sellest valmistatud uudsete toodete tootmiseks.
Projekti tulemusena selgus, et õunamahla pressimisjäägist saab sõelumise abil valmistada õunapüreed, mis oma keemiliste, reoloogiliste ja sensoorsete näitajate poolest sobib erinevate toodete baastooraineks. Paljudest erinevatest pressimisjääkidest (varieerusid sort, pressimise aste, hooaeg, ensümaatiline töötlus) valmistatud õunapüreede sensoorsed analüüsid näitasid tervikuna, et õunapüreed sisaldava lõpptoote sensoorsed omadused tulenevad peamiselt kasutatavatest lisanditest, sest saadava õunapüree lõhn ja maitse on lisanditeta pigem neutraalsed.
Projekti jooksul selgus, et õunamahla pressimisjäägist õunapüree tootmiseks suuremas mahus on vaja õunamahla pressimisjäägile lisada täiendav kogus vett. Projekti jooksul leiti optimaalseim kogus, mis vastas pooltööstusliku katse katseseadmele, kuid erinevate seadmete vahel võib see varieeruda sõltuvalt kasutatava sõelumisseadme tehnoloogilistest parameetritest.
Uue tootmishoone valmimise järgselt on OÜ-l Siidrikoda tekkinud võimekus selle projekti jooksul väljatöötatud tehnoloogiad ja teadmisi üle kanda igapäevasesse tootmisse ning ettevõtte ringmajanduse ulatus peaks uute toodete tootmise tõttu märkimisväärselt kasvama.
| "Õunamahla pressimisjääk on toitainelise väärtuse poolest inimtoiduks igati sobiv ning seda maatäiteks kasutada on selge ressursside raiskamine." Sõnab projekti teaduspartner Rain Kuldjärv, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest. |
|
 |
| Toetusallikas |
Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) |
| Taotleja |
Sulev Nõmmann, OÜ Siidrikoda |
| Kontakt |
Rain Kuldjärv |
| Projekti periood |
oktoober 2015 – mai 2019 |
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles