Projekti EURAKNOS uudiskiri nr 7/2020 (14)

Temaatiliste võrgustike ühendamine teabesalve 
Euroopa põllumajandusalase teadmiste innovatsiooni avatud süsteemi suunas

Valmis projekti EURAKNOS uudiskirja neljateistkümnes number. EURAKNOS soovib tugevdada ELi põllumajandusalast teadmistebaasi, luues kavandi infosüsteemist põllumajandustootjate ja maapiirkondade jaoks. Infosüsteem peab võimaldama leida kergemini vajalikku teavet ELi H2020 temaatiliste võrgustike parimate praktikate kohta.

EURAKNOSe kogemuste vahetused

EURAKNOSe raames kogemuste vahetuste eesmärk on laiendada olemasolevaid temaatilisi võrgustikke sektoriüleselt ja rahvusvaheliselt läbi vastastikkuse õppimise. Erilist tähelepanu pööratakse just Ida- ja Lääne-Euroopa riikide kogemuste vahetusele. Sellel aastal oli plaanis korraldada kokku 15 õppereisi, kuhu oleks kaasatud temaatiliste võrgustike koordinaatorid ja konsortsiumi liikmed, EIP-töörühmad ja lõppkasutajad (põllumajandustootjad, metsamehed ja nõustajad) erinevatest sektoritest ja riikidest. Kahjuks muudeti COVID-19 pandeemia tõttu füüsilised kohtumised veebikohtumisteks. Ehkki algsest plaanist pidi loobuma, on ka digitaalsed kogemuste vahetused populaarseks osutunud ning need toimuvad ka lähikuudel.

Täname Rohumaa Keskust tehtud töö eest! Jagame teiega lühikesi aruandeid suvekuudel toimunud õppereisidest!

Veebipõhine põllumajandusalaste teadmiste vahetus tootmise edendamiseks ja inspireerimiseks

26. mail 2020 toimus IFOAM Organics Europe’i korraldatud digitaalne kogemuste vahetus, mis möödus edukalt! Algselt pidi kohtumine toimuma Taanis Billundis ning selle raames olid ette nähtud ka väljasõidud taludesse. Virtuaalsel üritusel osales üle 80 osaleja erinevatest Euroopa riikidest, sealhulgas teemaga seotud EIP-töörühmade liikmed ja lõppkasutajad, eelkõige nende teemadega tegelevad põllumajandustootjad ja nõustajad.

Esimesel sessioonil keskenduti sigade ja kodulindude söötmiseks mõeldud proteiinirikka ristikheina tootmisega seotud teemadele – tootmisprotsessile, toiteväärtusele ja selle kasutegurile ning biogaasi tootmisele. Ristikhein, mis on mahepõllumajanduses populaarne põllukultuur, võib hektari kohta toota üle 1 tonni proteiini kontsentraati. See sisaldab palju metioniini ning võib seetõttu asendada sojaubasid sea- ja linnusöödas. Tekkinud kõrvalsaadusi saab kasutada veiste söödaks ja biogaasi tootmiseks. Lisaks hõlbustab ristikhein mullas süsiniku sidumist ning ristikheinast proteiini tootmisega seotud kulud on võrreldes mahe soja-oa proteiini tootmisega madalamad. 

Oma praktilisi kogemusi jagas ka üks Taani põllumajandustootja, millele järgnes uus seanss, kus mitmed põllumajandustootjad jagasid oma kogemusi seoses uut tüüpi kohapeal toodetud mahepõllumajandusliku söödaga. Veebiseminari lõpetas veebiplatvormi Organic Farm Knowledge ettekanne.

Riiklike maaeluvõrgustike Uuenduslike projektide / parimate tavade andmebaas

18. juunil 2020 korraldas Eesti Põllumajandusuuringute Keskus veebiseminari, kus osales 14 huvilist. Ürituse eesmärgiks oli võrrelda erinevaid viise, kuidas tutvustada innovaatilisi projekte. Erilist tähelepanu pöörati EIP-AGRI andmebaasile ja Põhja- ja Balti riiklike maaeluvõrgustike innovatsiooniprojektide andmebaasidele, sest need on ka teadmiste reservuaarid ja spetsiifilised võrgustikud, mida saab võrrelda H2020 temaatiliste võrgustikega.

Veebiseminar algas nelja andmebaasi - EIP-AGRI teeninduspunkti; Hollandi, Läti ja Eesti maaeluvõrgustike - projektiandmestike tutvustamisega. Sellele järgnes arutelu.

Arutelu käigus uuriti kahte vaatenurka: Maaeluvõrgustike ja lõppkasutajate (innovatsiooniprojektide esindajad, s.t temaatilised võrgud, EIP-töörühmad ja innovatsiooniklastrid) seisukohti. Osalejatel paluti valida üks järgmistest aspektidest, millele ettekandeid kuulates suuremat tähelepanu pöörata:

• Andmebaasi loomise protsess - Kuidas planeeriti andmebaasi stiili ja sisu loomist? Arutelul osalejad leidsid, et innovatsiooninäidete andmebaasi puhul saab rääkida vaid projektide kataloogist. Kitsaskohad on seotud sihtrühma, Isikuandmete kaitsega ja keelega.
• Projektide valimine andmebaasi - Kas projektide/näidete andmebaasi jõudmiseks pidid projektid läbima ka mingi valikuprotsessi ning mis olid selle põhjuseks? Õppereisi käigus tutvustatud maaeluvõrgustike andmebaasid sisaldavad ainult innovatsiooniprojekte, mistõttu projektide valimiseks ei olnud konkreetseid kriteeriume.
• Visuaalne pool - Mida arvestati andmebaasi visuaali väljatöötamisel? Andmebaasi välimus peab olema meeldejääv ja lihtsasti kasutatav.

Kuidas edendada osapoolte vastastikust suhtlust viinamarjakasvatuses?

30. juunil 2020 korraldas Prantsuse Veiniinstituut digitaalse kogemuste vahetuse, kus osales kümme huvilist kolmest riigist, kes esindasid üheksat H2020 projekti.

Osalejad jagasid üksteisega oma kogemusi. Kohtumise järelduseks oli see, et avalikkusele suunatud info peab olema nende jaoks arusaadavamaks muudetud. Raskesti mõistetava tehnilise teabe edastamiseks võiks appi võtta vahendaja – nt nõustaja. Tõepoolest, nõustajad oskavad tehnilist keelt põllumajandustootjate jaoks arusaadavamaks „tõlkida“. Veel soovitusi: Keskenduda selgele teemale ja rääkida võimalikult palju praktikast. Nö peer-to-peer õppimise meetod on hästi vastu võetud, kuid tehnilise ja uuendusliku teabe edastamiseks peeti oluliseks ekspertide kaasamist arutelusse.

Et vältida võimalikke takistusi õppereiside korraldamisel, võivad need toimuda virtuaalsel kujul – praktika, mida aitab paremini kinnistada ka COVID-19 seotud kriisiolukord. Nii on võimalik kaasata platvormile rohkem osalejaid, ilma et peaks tegelema reisikorraldusega. Siiski on vaja digitaalsete tööriistade abil ürituse formaati muuta, et see uuenenud tingimustes hästi töötaks. Läbi Mural platvormi toimus kaks interaktiivset seanssi. Esimene neist kandis pealkirja „Parimad vahendid edendamaks vastastikkust teabevahetust”. Osalejatel paluti siduda kolm erinevat kategooriat:

Põllumajandust käsitlevate teadmiste ja tööriistade tutvustamine: mahepõllumajanduse alaste teadmiste veebiplatvorm

EURAKNOSe raames esitleti Mahepõllumajandusteabe elektroonilist teadmiste reservuaari platvormi kui head näidet. Veebikohtumine andis võimaluse arutada, kuidas saaks temaatiliste võrgustike platvormi saadud tulemuste baasil edasi arendada ja täiustada.

• „Kuidas parandada kasutajakogemust ja navigeerimist? Kuidas peaks kasutajaliides välja nägema?".
   Tehti ettepanek, et hamburgeri menüü (kolm rida) oleks paremal küljel (nagu mobiiltelefonil), alumises osas „Teave”, ülaosas otsinguriba ja „Teemad”, et ei peaks alla kerima.
• „Kuidas parandada arutelufoorumit?”. Uuringust selgus, et kasutajate lemmik sotsiaalmeedia platvormid on LinkedIn ja Instagram. Kontode loomiseks peaks kindlasti võtma natuke aega. LinkedIn on rohkem suunatud ärilisele tegevusele ning Instagram keskendub pigem fotodele, mitte teadusliku sisu propageerimisele.
• „Rahastamismudelid“. Kuigi riikide valitsused võiksid olla rahastajad, võivad nad Euroopa platvormina viidata ELile. Teise potentsiaalse rahastajana mainiti erafonde. Teemaga seotud projektidelt võiks küsida nö teenustasu, et nende projekti platvormil kajastatakse. Praegu on väljatöötamisel kaks alternatiivi / võimalust: Kas partnerid on osa ELi projektidest ja neil on Mahepõllumajandusteabe platvormiga töötamiseks eelarve või maksab projekt platvormile, et nende tegevusi nende lehel kajastatakse. Kõik partnerid osalevad rahvusvahelistes projektides.
• „Platvormi reklaamimise kanalid“. Riiklikud mahepõllumajandusühingud (põllumajandustootjate ja nõustajate esindajad) võivad aidata kaasa mahepõllumajandusteadmiste reklaamimisele ja nende avalikustamisele..

Parimad mitme osapoolega lähenemiste ja aruka kaitse levitamisega seotud praktikad

EURAKNOSe üheks eesmärgiks on laiendada temaatiliste võrgustike kogukonda ning levitada temaatiliste võrgustike parimaid tavasid ja meetodeid. Need on kokku võetud ka peagi valmivas TNs Explorers ’Guide'is.

Pärast EURAKNOSe ja teiste projektide tutvustamist 9. juulil, vahetasid kaks temaatilist võrgustikku  SmartAKIS ja SMARTPROTECT ja kolm mitme osapoolega projekti OPTIMA, INNOSETA ja IPMWORKS kogemusi mitme osapoolega lähenemisviiside ja levitamisstrateegiate kohta nutika kaitse valdkonnas. Oma tegevust tutvustasid kaks EIP-töörühma – „Nutikas pritsimine oliivipuudele“ Kreekast ning töörühm „W&W porrulauk ja kapsad 2.0“ Flandriast. Arutelus osales umbes 40 huvilist, sealhulgas nõustajad, teadlased ning korraldusasutuste ja väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete esindajad.

 Muud uudised

Hoidke meie kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalitel silma peal, et olla kursis eelseisvate EURAKNOSe õppereisidega. Vahepeal on teil võimalus täita EURAKNOSe küsitlust, millega soovitakse teada saada, milline on teie arvamus kommunikatsiooni, levitamise ja projektides osalemise kohta. 

 The Euraknos project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 817863