- 04.02.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Karjatervise veebiseminaril kohtusid Eesti ja Soome
Kakskeelsel veebiseminaril kohtusid veisekasvatuse eksperdid Eestist ja Soomest
Soome Oulu ülikooli Kajaani mõõtetehnoloogia üksuse ja Eesti Piimaklastri koostöös toimus reedel, 28. jaanuaril karjatervise teemaline veebiseminar. Ürituse tehnilist teostust ja teavitamist toetasid mõlema riigi maaeluvõrgustikud. Põllumeestele, nõustajatele ja loomaarstidele mõeldud veebiseminar korraldati kakskeelses formaadis: kasutati eesti ja soome keelt.
Veebiseminaril esitleti innovatsiooniprojektidega seot
- 11.10.2021 SustainIT: Eluslabor piima- ja liha väärtusahelas
Eesti Maaülikool ja MTÜ Piimaklaster otsivad eluslabori abil lahendusi IKT ja andmete paremaks kasutuseks piima- ja liha väärtusahelas
Eluslaborid (ing. k. Living Labs) on viimasel kümnendil Euroopa projektides laialdast kasutust leidnud lähenemine, mille sisuks on avatud ja erinevat tüüpi osalejatega võrgustikul põhinev koos õppimine ja koos loomise protsess. Olulisel kohal on kasutajate, st toote või teenuse tarbija, piirkonna elaniku, organisatsiooni, keda vaadeldav probleem puudutab,
- 27.05.2021 PIIMAKLASTER: söödakulude optimeerimise iseõppepäev
Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevaj
- 03.03.2021 Piimatoodete biorafineerimistehase kavandamine
Piimatööstustes tekib vadakuvalgu tootmise kõrvalsaadusena aineid, mida nimetatakse vadakupermeaadiks WP ja (pärast laktoosi ekstraheerimist) delaktiseeritud vadakupermeaadiks DLP. Nendel piimatööstuse kõrvalsaadustel pole tõhusaid ja usaldusväärseid kõrvaldamise viise. Projekt AgriChemWhey tegeleb nende kõrvalsaaduste muutmisega lisaväärtusega toodeteks - täpsemalt L-piimhappeks, polüpiimhappeks, inimtoiduks mõeldud mineraalideks ja biopõhiseks väetiseks.
- 09.02.2021 MTÜ PIIMAKLASTER: Söödakulude optimeerimise mudel
Euroopa Liidu Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network) 2018. aasta andmed näitavad, et piima tootmisele spetsialiseerunud ettevõtetes oli söötade kulu koresööda sööjatele keskmiselt 180 eurot ühe tonni piima kohta, sh ostusöötade kulu oli 92 eurot ühe tonni piima kohta. Seega moodustab söötade kulu enam kui 50% piimatootmisettevõtete kuludest. Piimandussektori peale kokku on aastas söötade kulu 144 mln eurot, sh ostusöötade kulu 74 mln eurot. Samal ajal s
- 26.01.2021 MTÜ PÕLLUKULTUURIDE KLASTER: Mullaanduri prototüübi väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab?
Teraviljakasvatuses ning mulla viljakuse ja keskkonna seisukohast on oluline toitainekadude minimeerimine, mulla õigeaegne harimine ja mulla tallamise vähendamine. Eestis on tingimused toitainete leostumiseks soodsad, sest sademete hulk ületab aurumise umbes 1,5 korda. Mullad on kevaditi sageli veega küllastunud ning tundlikud tallamise suhtes. Mulla optimaalne niiskusseisund mullaharimisel aitab vältida liigset tihenemist.
Innovatsioonitegevuse eesmärk
- 26.01.2021 KOIVAKANNU OÜ: TARK LAUT - innovaatilise taastuvenergial töötava termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus
Millist probleemi projekt lahendab?
Peamiseks lahendatavaks probleemiks oli see, kuidas tagada loomadele talvisel söötmisperioodil: a) optimaalne temperatuur, et loom kulutaks võimalikult vähe söödast saadavat energiat oma kehatemperatuuri reguleerimisele; b) võimalikult palju päikesevalgust, et loomadel ei tekiks tavalautades sagedasti esinevaid nahahaiguseid ja ainevahetushäireid; c) efektiivne õhuringlus, et välistada kondensatsiooni teke ja niiske keskkond loomadele, mis soodustab haigu
- 26.01.2021 EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU: Veise seemnerakkude suguselektsiooni- ja viljakustehnoloogiate arendus
Millist probleemi projekt lahendab?
Piimakarjakasvatus koos piima tootmisega on ajalooliselt olnud ja ilmselt ka jääb Eesti kõige olulisemaks põllumajandustootmise haruks. Suurenev nõudlus piima ja piimatoodete järele on viimase 20 aasta jooksul kaasa toonud Eesti piimakarjakasvatuse märkimisväärse progressi. Lisaks piimale on oluliseks ekspordiartikliks tõusnud ka tõuloomad.
Projektil oli kaks peamist eesmärki: 1) pulli spermide uudse sooselektsioonitehnoloogia väljatöötamine, mida kasuta
- 26.01.2021 AATMAA OÜ: Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erinevate maaharimisviiside korral
Millist probleemi projekt lahendab?
Eestis on hoogustunud maisi kasvatamine siloks. Sellele on kaasa aidanud nii varavalmivate sortide kasutuselevõtt kui ka viimaste aastate suhteliselt soodsad ilmastikutingimused.
Maisisilo tootmise kasuks räägivad maisi suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, mis võimaldab lehmade söödaratsioonis asendada märkimisväärse osa teraviljatärklisest. Samuti on oluline, et mais on kergesti sileeruv, koristatakse ühe niitega ning k
- 26.01.2021 FIE RAIVO TEDER: Vaarika (Rubus sp.) seemneõli töötlemistehnoloogia arendus
Millist probleemi projekt lahendab?
Otepää kõrgustikul asuvas Tedre talus on vaarikakasvatusega tegeletud juba üle 20 aasta. Suurem osa marjasaagist realiseeritakse värskelt suvisel korjeperioodil. Suuremate marjakoguste puhul on värskete marjade realiseerimisel probleemiks marjade vähene transpordikindlus ja lühike säilivusaeg. Samuti mõjutavad marjasaaki Eesti muutlikud ilmastikuolud, mistõttu lauamarjaks mittekõlblikud vaarikad tuleb külmutada ning leida nende täielikuks väärindamiseks t
- 14.01.2021 OÜ SIIDRIKODA: Õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamine õunapüreeks ja õunapüreest valmistatud täiendavateks toodeteks
Millist probleemi projekt lahendab?
Õunamahla tootmisel tekkivate õunte pressimisjääkide edasine kasutamine on kogu maailmas aktuaalne probleem. Õunte kogutoodang maailmas oli 2019. aastal üle 86 miljoni tonni. Sellest ligi veerandi moodustab Euroopa toodang.
Hinnanguliselt süüakse üle poole toodetud õuntest ära värskelt, kuid õuntest valmistatud toodetest on levinuim õunamahl, mille valmistamisel on tekkivate jääkide hulk märkimisväärne - sõltuvalt pressimise tingimustest 25–50%.
Koguste
- 08.01.2021 MTÜ AIANDUSKLASTER: Maasikahooaja pikendamine
Millist probleemi projekt lahendab?
Eestis on probleemiks kodumaise maasikahooaja lühiajalisus ja kesksuvine maasika üleküllus, mille tõttu hinnad langevad kasumliku tootmise jaoks liiga madalaks. Nende probleemide põhjus on üle-eestiliselt levinud kasvatustehnoloogia: avamaatingimustes kasvatatakse ühekordselt viljuvaid sorte. Innovatsioonitegevuses otsustati katsetada taasviljuvate maasikasortide kasvatamist kiletunnelis järgmistel eesmärkidel:
selgitada välja taasviljuvad maas
- 08.01.2021 MTÜ MAHEKLASTER: Mahepõllukultuuride leheväetised ja nende kasutamise kasvufaasid
Millist probleemi projekt lahendab?
Tegevuse eesmärk oli välja selgitada sobivaimad mahepõllumajanduses lubatud leheväetised ja töötada välja Eesti oludele sobiv kasutustehnoloogia. Turule tuleb järjest rohkem erinevaid mahetootjatele lubatud leheväetisi ja tootjate huvi nende kasutamise vastu on suur. Samas on leheväetamise kogemused, eriti põllukultuuride osas, vähesed nii meil kui ka teistes riikides.
Projekti tulemused
Leheväetamine on üks samm efektiivse maheviljelusse sobiva t
- 08.01.2021 OÜ GURMEEKLUBI: Mahetoodangul põhineva teisese tooraine väärindamine gurmee-toidukontsentraatideks
Millist probleemi projekt lahendab?
Toiduainete toodangu maht vastab üldjoontes elanikkonna bioloogilistele vajadustele, kuid toidu ebaühtlase kättesaadavuse tõttu kannatab maailmas kuni miljard inimest nälja all. Eriti suur on defitsiit valkude, sealhulgas loomse proteiini osas.
Teisest küljest ei ole loomsete valkude tootmine loodussäästlik, sest selleks kulutatakse maailmas suures koguses sööta. Näiteks 1 kg kondiga liha tootmiseks, milles on u 25% valku, kulub sõltuvalt loomaliigist kesk
- 08.01.2021 ALLEW MAGUSAMEISTER OÜ: Külmpressimis-meetodil valmistatud mahebatoonide tehnoloogia ja tootegrupi väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab?
Nii mahetootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala on Eestis viimase kümnekonna aasta jooksul märgatavalt suurenenud. Mahetoodangu tarbimine on üha kasvav trend, mille taga on ühelt poolt inimeste elatustaseme tõus ning teisalt huvi ja teadlikkuse kasv toidu toiteväärtuse, päritolu ja toorme kasvatustingimuste osas.
Üha enam eelistavad tarbijad osta ka kodumaist toitu, seejuures pööratakse tähelepanu ka tooraine päritolule. Lisaks elavdab kodumaise
- 08.01.2021 AS LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS: Loomavere ja selle koostisosade maksimaalne ärakasutamine väiketööstustes
Millist probleemi projekt lahendab?
Loomaveri on väärtuslik tooraine toidu, sööda ja tehniliste toodete valmistamisel. Vere bioloogiline väärtus ja keemiline koostis (eelkõige valkude hulk ja koostis) eeldavad selle sihipärast ja ratsionaalset kasutamist. Vere vähene kasutamine (eriti tehnilisel otstarbel) on enamasti tingitud kahest põhjusest.
Esimeseks põhjuseks on tehniliste vahendite puudumine või see, et protsessi piiratud aja tõttu ei jõ
- 04.01.2021 AS SAGRO FOOD: Köögivilja mikrobioloogiline kontroll, säilitustingimuste optimeerimine ning uute tootegruppide väljatöötamine toormekadude vähendamiseks
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti suved on muutunud üha soojemaks ning pikemaks, ning see on põhjustanud osade põllukultuuride suurema saagikuse. Siiski peavad põllumehed oma saagi korrektselt säilitama, et värskeid köögivilju saaks tarbijale müüa ka talvekuudel. Köögiviljade säilimine sõltub mitmetest teguritest, nagu näiteks toote mikrofloora, ladude puhtus, temperatuur, niiskus, õhu CO2-sisaldus ja palju muud.
Koostöös AS-iga Sagro ning AS-iga Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia A
- 30.12.2020 MTÜ PIIMAKLASTER: Karjaterviseprogrammi väljatöötamine koos juurutamisega kaasnevate karjatervise muutuste ja majandusliku mõju hindamisega
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti piimaveisefarmid on valdavalt intensiivsed tootmisettevõtted, kus kasutatakse uuenenud tehnoloogiaid. 2017. a peeti ligikaudu 70% Eesti piimalehmadest farmides, kus on 300 või enam looma. Seoses sellega on muutnud ka veterinaarteenuse iseloom. Lisaks haigete loomade ravimisele peavad loomaarstid ennetama ja tõrjuma haigusi karja, mitte üksiklooma tasandil. Valikute mitmekesisuses tuleb farmeril koostöös loomaarstiga langetada mitmeid otsuseid, mis p
- 30.12.2020 AS BALTIMERE INVEST: Kanepiseemnete väärindamine suure valgusisaldusega kontsentraadiks
Millist probleemi projekt lahendab?
Kanepiseemned teeb eriliseks nende biokeemiline koostis: seemnekanepi seemned sisaldavad ligi 35% kõrgväärtuslikku õli, ligi 25% proteiini, 20–30% süsivesikuid, 10–15% kiudaineid ning ohtralt mineraalaineid (eriti fosforit, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, aga ka rauda ja tsinki), vitamiine (A, B (v.a B12), C, E, karotinoidid) ning klorofülli, lisaks veel antioksüdante ja oomega-rasvhappeid.
Projekti eesmärk oli luua kanepiseemnetest suure valgusisalduseg
- 30.12.2020 TORMA POÜ: Kinnisperioodi söötmisstrateegia väljatöötamine suure aretusväärtusega piimakarjale
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti piimakarjakasvatuses on viimastel aastakümnetel pühendatud loomade aretuse kõrval suurt tähelepanu ka nende söötmisele. Parandatud on põhisöötade (eeskätt silo) kvaliteeti ning söötmiskorraldus on teadlik ja eesmärgipärane.
Senistes uuringutes on enam tähelepanu pööratud söötmisele laktatsiooniperioodil, kinnislehmade söötmisega seonduv on aga jäänud tagaplaanile.
Samas on eelmise laktatsiooni lõpp ja kinnisperiood ettevalmistus järgmiseks laktats
- 11.12.2020 MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Innovaatilise mitmeliigilise pikaealise rohumaasegu loomine suure lihasesisese rasvasusega veiste nuumamiseks
Millist probleemi projekt lahendab?
Rohumaaveisekasvatuses on kvaliteetse liha tootmise juures üheks olulisimaks aspektiks karjamaade kvaliteet. Kui silotootmine talvesöödaks on Eestis olemasoleva teadus- ja praktikapagasi poolest heal tasemel, suuresti tänu piimakarja söötmisvajaduse rahuldamisele, siis karjamaade hooldus, karjamaasegude koostamine ning rotatsioonil põhinev karjatamine on jäänud kahjuks tagaplaanile.
Klastri eesmärk oli jälgida lisaks veiste energia- ja proteiinitarbe rah
- 10.12.2020 MTÜ LIIVIMAA LIHAVEIS: Bioloogiliste ja tehniliste lahenduste väljatöötamine verd imevate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses
Millist probleemi projekt lahendab?
Projekti eesmärk on teha kindlaks uuritaval alal esinev kevadise aktiivsusega pistesääskede liigiline koosseis ja arvukussuhted, millele tuginedes töötada välja bioloogilised ja/või tehnilised tõrjevahendid. Mõõdik: karjatamisala kevad-suvise aktiivsusega pistesääsklaste liikide kommenteeritud nimestik.
Põllumajandusloomad meelitavad ligi verd imevaid putukaid. Intensiivse viljelusega karjamaadel võib loomadel olla keerulisem leida nii sügamisposte kui k
- 10.12.2020 MTÜ AIANDUSKLASTER: Aedviljade eripärast sõltuv külmkuivatustehnoloogia
Millist probleemi projekt lahendab?
Innovatsioonitegevuse eesmärgid olid:
leida optimaalsed külmkuivatusrežiimid valitud aiasaaduste külmkuivatamiseks;
leida külmkuivatatud toodetele sobiv pakkematerjal, millesse pakendades oleks külmkuivatatud toote säilivusaeg kõige pikem ning mille keskkonnasäästlikkus on säilivusaega silmas pidades kõige suurem;
selgitada välja
- 10.12.2020 ÄTTEVÄLJA OÜ: Autonoomse mullaproovide kogumise seadme väljatöötamine
Millist probleemi projekt lahendab?
Mullaandmete kogumine on ajamahukas ning saadavad andmed ei pruugi olla täpsed. Eestis kogutakse mullaproove, et hinnata mulla viljakust ning jälgida muutusi mullas. Mullaproove kogutakse iga viie aasta tagant.
Proovide kogumiseks jaotatakse põld ligikaudu 5-hektarilisteks proovialadeks - prooviala peab olema võimalikult ühtlase lõimise ja mullatüübiga. Proovialale kantakse trajektoor, mida mööda prooviala läbitakse. Mööda trajektoori käies kogutakse pro
- 03.12.2020 FIE LEEDI TALU: Röstitud heinast biogaasi tootmine
Millist probleemi projekt lahendab?
Hinnanguliselt ei kasutata Eestis puuduva nõudluse tõttu niidetud rohumassist minimaalselt 200 000 tonni heintaimi, mis jäetakse igal aastal bioloogiliselt lagunema. 2017. aastal oli Eestis tootmisest kõrvale jäetud hooldatavat põllumajandusmaad ühtse pindalatoetuse taotlejatel kogupindalaga ligikaudu 125 000 hektarit, millest ligikaudu poolt kasutavad taotlejad, kelle põllumajanduslik tegevus piirdubki rohumaade hooldamisega.
Projekti käigus leitud parima
- 05.11.2013 EPKK: Piimafoorum: Eesti piimasektor vajab jätkuvalt tõhusat investeerimistuge
Täna, 5. novembril toimub Tartus maaülikooli aulas Piimafoorum 2013, mis on kohale toonud ligi 300 Eesti ja Läti piimasektori esindajat. Foorumil arutatakse ühe keskse teemana piimasektori kohanemist muutuvate turutingimustega, eelkõige piima tootmiskvootide kaotamise valguses Euroopa Liidus 2015. aastal. Paljud riigid, sh Eesti, valmistuvad lähiaastatel piimatootmise suurendamiseks. Praegune soodne turuolukord ongi tootmise kasvu soosinud, kuid pikemas perspektiivis vajab tootmise laiendamine m
- 10.05.2013 MAALEHT: Toorpiim on muutumas üha popimaks
Veel mõni aasta tagasi uskumatuna tundunud poes müügil olev pastöriseerimata talupiim on nüüdseks tõsi ja leiab aina rohkem ostjaid.
Veel mõni aasta tagasi uskumatuna tundunud poes müügil olev pastöriseerimata talupiim on nüüdseks tõsi ja leiab aina rohkem ostjaid.
Kui varem sai talupiima turult või linnamajade vahel taluniku autost − seda vaid mõnel päeval nädalas −, siis kolm aastat tagasi tegi Pajumäe talu hulljulge sammu ning viis pudelisse pandud toorpiima poodi.
Kõik ei läin
- 30.04.2013 MAALEHT: Mahetoorpiima saab nüüd ka piimaautomaadis
Ülemiste talupoes Talu Toidab avati piimaautomaat, mis annab töötlemata kodumaist mahetoorpiima.
„Nüüd on iga päev piimaaautomaadist võimalik saada kuni 200 liitrit värsket toorpiima, mida tarnib meile ülepäeviti Mätliku talu Pärnumaalt,“ ütles Talu Toidab eestvedaja Margus Lille.
Piimautomaat paigaldatakse Ülemiste Rimi kauplusesse koostöös TÜ Eesti Mahega. „ Oleme klientidelt kuulnud, et lapsed, kellele vanemad on piimaautomaadist mahepiima ostnud, paluvad neil ka edaspidi nn. poepiima as
- 19.01.2013 PÄRNU POSTIMEES: Mätiku talu mahepiim tutvustab Oidremad pealinnas
Mätiku talu saadab üle päeva Tallinna rohkem kui pool tonni mahepiima, millega täidetakse toorpiima automaadid neljas Selveris ja Laagri Maksimarketis.
Piimamees on üks perepoegi, Siim, kellel pealinnas käimisele kulub terve tööpäeva jagu tunde, sest aega võtavad nii vahemaad kui automaatide ülevaatamine. Teine tallinlaste mahepiimaga varustaja on Virumaalt Põdrangu põllumajandusühistu.
Üle kümne aasta mahetootmisega tegeleva Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets on MTÜ Eesti Mahe juhatuse liige
- 05.01.2012 PÄRNU POSTIMEES: Mahepiim jõuab poodidesse niikuinii
Avardamaks väiketootjate võimalusi müüa oma piima otse tarbijale, tekkis Eestimaa talupidajate keskliidul (ETKL) ja tulundusühistul Eesti Mahe mullu plaan hakata müüma ehedat töötlemata talupiima kogu riigis piimaautomaatidest.
Paraku on edumeelne algatus takerdunud toetuse saamise, pankade veenmise ja lepingute sõlmimise taha.
Loe edasi Pärnu Postimehest www.parnupostimees.ee/692066/mahepiim-jouab-poodidesse-niikuinii/
- 26.05.2010 MAAELUVÕRGUSTIK: Piimaautomaadid Leedu kaubanduskeskustes (lisatud pildid)
Leedu maaelu arengukava 2007 – 2013 raames toetatakse ka piima otseturustamiseks piimaautomaatide soetamist. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus uuris Leedu kolleegidelt täpsemalt Leedu kaubanduskeskustes piimaautomaatide kasutusele võtmise kohta.
Maaeluvõrgustiku küsimustele vastas Leedu põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna alternatiivsete tegevuste büroo spetsialist Zivile Sukyte.
Piimaautomaat L
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles