Allikas: Unsplash. The internet’s source of freely-usable images.
Paljud põllumajandustootjad kasutavad digitaalseid funktsioone, väliandureid, telefone, tahvelarvuteid ja droone, et jälgida saaki ning kariloomi. Saadud informatsioon, aitab parandada saagikust, kariloomade jõudlust, vähendada tööjõudu ning töötada efektiivsemalt, mis kokkuvõtvalt tõstab ettevõtte jätkusuutlikust ja kasumlikkust.
Intelligente andmete analüüsimine
"Põllumajanduses on nii suur hulk andmeid ning nägime, et selleks on vaja isetoimetavaid seadmeid, mis annavad talupidajatele vajamineva informatsiooni nende põldude kohta", ütleb Petri Linna, MIKÄ DATA koordinaator. MIKÄ DATA on Soome innovatsiooni töörühm, mis tegeleb andmete analüüsimisega, andes põllumajandustootjatele võimaluse jälgida põlde, erinevaid mullatüüpe ning nende toitainesisaldusi. Andmed põldudest saadakse traktori sensoritelt, droonidelt, Euroopa Kosmoseagentuuri ja kaubanduslikelt satelliitidelt ning ilmajaamadest. Lisaks kasutatakse ka saagikaardistajat, mis mõõdab saadava saagi täpse koguse.
Partnerlus koosneb kuuest ettevõtjast, saagikoristuse ettevõttest, droonifirmast ja maapiirkondade nõustamisettevõttest. "Talupidajad on andnud suure panuse selle teenuse väljaarendamisele", ütleb Peter. "Nad aitavad seada eesmärke, mis on ka tegelikkuses neile vajalikud. Siiamaani on iga meie korraldatud seminar põllumajandustootjatega kujunenud kaasahaaravas vestluses andmete analüüsi teemadel. Näiteks, üks tootja kahtlustas oma põldudel mullatüüpide erinevust, aga sai sellele kinnituse alles meie süsteemi andmeanalüüsiga."
"Meie järgmiseks sammuks on arendada teenust avatud lähtekoodiga platvormil nimega Oskar, töötades privaatsete andmete ("myData") ja avalike andmete sektsioonides. See tähendab, et talunikel on võimalik näha ja alla laadida enda põldude andmeid, aga lisaks näha ka avalikke andmeid teiste põldude kohta. Platvorm on kasutusel nii põllumajandustootjate kui ka nõustamisorganisatsioonide ja teenusepakkujatele. Lähitulevikus kavatseme leida erinevaid viise koostöödeks sarnaste projektidega üle Euroopa."
API-AGRO on andmete ja algoritmide vahetusplatvorm, mis aitab põllumajanduse osapooltel jagada oma digitaalseid andmeid turvaliselt ja lihtsalt ning suhelda teistega põllumajanduse väärtusahelas. Platvorm on loodud erinevate avalike ja privaatsete partneritega, s.h. Prantsuse ACTA (põllumajanduse tehniliste instituutide võrgustik) ja Prantsuse põllumajanduskojad. Lisaks sellele, annab see võimaluse kasutada andmeid farmide haldustarkvarade arendamiseks, näiteks erinevad kalkulaatorid ja otsustamise tugitööriistad. Näiteks on digitaalse rakenduse, mis oli loodud läbi API-AGRO platvormi abil loodud rakendus teravilja saagi haldamise rakendus.
"Me organiseerime ja turvame informatsiooni liikumist erinevate operaatorite vahel põllumajandussektoris", ütleb tootejuht Theo-Paul Haezebrouck. "Me toetame kõiki asjaosalisi veebiseminaridel, häkatonidel ja assisteerime ka digitaalsetes projektides. Kui andmeplatvorm sisendab enesekindlust ja on lihtsalt kasutatav, stimuleerib see andmete haldajaid võtma kõike, mida andmetest võtta annab.
ICT rohumaade paremaks majandamiseks
Rohusööda kvaliteedi ja koguse teadmine igal soovitud ajahetkel on oluline nendele farmeritele, kes tahavad teada sööda tarbimishulka kariloomade poolt. GrassQ projekt arendab sööda mõõtmistehnikat loomakasvatajatele, et neil oleks võimalus areneda oma rohumaid ja karjatamissüsteeme.
"Projekti eesmärk on optimeerida kvantiteeti, kvaliteeti, sööda tõhusat kasutamist ja määrata rohusöödal olevate lehmade tulusust, hoides samal ajal tööjõukulud minimaalsetena", ütleb Bernadette O’Brien Iirimaa põllumajanduse ja toidu arendamise asutusest Teagasc. "Selle saavutmiseks on vajalik täpne reaalajas rohu kvaliteedi ja kvantiteedi mõõtmine".
GrassQ projekt põhineb automaatsel mõõteriistal, Grasshopper. Seadmel on sisseehitatud GPS seade ja ultraheli andurid, mis mõõdavad rohu kvantiteeti. Karjamaadest tehakse ka kaugseirega pilte satelliitide või droonidega. Projekti eesmärk on ehitada Grasshopperile ka infrapunasensorid, mis aitaks määrata rohu kvaliteeti (kuivaine ja proteiin). Saadud info töödeldakse GrassQ veebiplatvormil. Analüüsitud andmed on kõrge kvaliteediga, reaalajas ja geograafiliselt määratletud. Loomapidajad saavad infole ligi läbi telefonirakenduse või veebi kaudu.
Projekt on rahastatud ICT-AGRI ERA-Net poolt. ICT-AGRI ERA-NET arendab ja tugevdab Euroopas tehtavaid uuringuid põldude efektiivsuse ja kvaliteedi kohta. Lisaks veel ICT ja robotite arendamist põllumajanduses. ICT-AGRi toetab ja arendab neid tehnoloogiaid, et põllumajandus oleks konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ning keskkonnasõbralik.
Satelliidid toetavad tuleviku põllumajandust
Euroopa kosmoseprogrammid pakuvad teenuseid, mis võivad olla kasuks miljonitele inimestele. Põllumajanduse ja metsanduse jaoks on kosmose andmetel põhinevad tehnoloogiad ja teenused abiks täppispõllumajanduse, mulla monitooringu, metsa majandamise, toidu jälgitavuse, kliimamuutuste ja palju muu jaoks. Paljud uuenduslikud projektid kasutavad juba satelliitpilte põllumajanduslike otsuste toetamise jaoks.
Galileo: Euroopa GPS: Galileo on Euroopa Liidu globaalne satelliidinavigatsiooni süsteem (GNSS). Galileo'd, oma 18 satelliitiga Maa orbiidil, kutsutakse sageli "Euroopa GPS-iks", sest see edastab positsioneerimisteavet, mida saab kasutada konkurentsivõime ja tõhusa juhtimise toetamiseks nii põllumajanduses kui metsanduses.
Allikas: European GNSS Agency
Copernicus hoiab silma maa peal
Copernicus on Maa jälgimisprogramm. See edastab satelliitide ja teiste süsteemidega kogutud andmeid. Need andmed on võrreldavad maa peale pandud andurite andmetega ning neid saab kasutada konkurentsivõime ja tõhusta juhtimise toetamiseks põllumajanduses ja metsanduses. Näiteks täppispõllumajandus, põllukultuuride ja niisutamise juhtimine, metsanduse jälgimine jpm.
Euroopa Kosmoseagentuuri ärirakenduste programm pakub rahastamisvõimalusi kosmosepõhilistele teenustele, mille teemaks on "Toit ja põllumajandus". Programm toetab ettevõtteid, kes tahavad kasutada satelliitnavigatsiooni ja teisi kosmosetehnoloogiaid, et arendada uusi kommertsteenuseid.
Andmete kasutamine peab olema arusaadav tervele väärtusahelale
Euroopa põllumajandustootjatel ja metsa majandajatel on palju temaatiliti teadmisi. Uued tehnoloogiad aitavad neil lihtsamini jagada informatsiooni, õppida teineteiselt ja tuua enda ettevõttesse innovatsioon. Innovaatilised andmeplatvormid nagu nt VirtualNet pakuvad teenust, mis toetab ohutut juurdepääsu põllumajandusandmetele, tagades andmete jagamise eelised kõikidele osapooltele väärtusahelas (eriti põllumeestele) .
VirtualVet on Iirimaal arendatud digitaalne platvorm, mida põllumajandustootjad saavad kasutada, et märkida reaalajas üles kariloomade haigused ja ravimeetodid. See teeb lihtsamaks EU toidukvaliteedi eeskirjade järgimise. VirtualVet kaasasutaja ja direktor Sinead Quealy usub, et põllumajandusettevõtete andmed on olulised nii farmeritele kui ka tööstustele.
Sinead: Kasvades üles talumajapidamises ja olles nüüd abielus liha- ja piimaveiste pidajaga, näen ma seda pettumust, mis kaasneb karilooma tervise ja antibiootikumide kasutamise andmete edastamisega. Töötades Waterford tehnoloogiainstituudis tarkvaraarenduse projektidega, olen näinud, kuidas tehnoloogia saab pakkuda lahendusi. Andmeid saab küll digitaliseerida, kuid mis nendega peale hakata? Farmerite poolt digiteeritud andmed, peaksid omama selget väärtust ka tootjale endale.
VirtualVet koondab ja visualiseerib andmeid loomade tervise kohta, andes samas selge pildi kindlate ravimite korrektseks kasutamiseks. Platvorm teeb elu palju lihtsamaks, hoides looma tervisenäitajatel silma peal. Farmerid saavad oma sisestatud andmetele lihtsalt ligi, nt auditi jaoks, aga andeid saab jagada ka loomaarstiga, kes teavet analüüsib, säästes nii hulgaliselt aega. Lisaks sellele on ettevõtjatel võimalus vaadata ka teiste põllumajandusettevõtete andmeid terves regioonis, kuigi piirkondlik informatsioon on koondatud ja anonüümne. Teenus on farmeritele tasuta, nende enda loaga müüakse andmed tööstustele. Digitaliseeritud andmed annavad parema ülevaate, nt mida täpselt sisaldab piim, mida piimatööstusettevõte edasi töötleb.
Kokkuvõtvalt: läbipaistvus teenuses aitab luua usaldust tarneahelas.
Veebitööriist CAP2’ER annab Prantsusmaa põllumajandustootjatele soovitusi jätkusuutlikumaks loomade pidamiseks ja segakultuuride kasvatamiseks.
Artikli eestindanud Daria Gabriela Orr, PMK, toimetasid Annika Suu ja Liina Ulm
Kliimamuutused, vee kvaliteet, süsiniku sidumine, bioloogiline mitmekesisus – need kõik on loomakasvatajate jaoks olulised teemad. Prantsusmaal on välja töötatud veebitööriist, mis kasutab farmides kogutud spetsiifilisi andmeid, et anda veiste, kitsede ja lammaste kasvataja
Lõppes kaheaastane uuring "Masinõppe ja AI toega teenused", mille eesmärgiks oli välja selgitada, kui tulemuslik on tehisintellekti ehk krattide rakendamine avalikus sektoris ja mida tuleks arvesse võtta, kui kratte Eesti riigi avalike teenuste osutamisel laialdasemalt kasutama hakata.
Masinõppel ja tehisintellektil on suur teoreetiline potentsiaal teha riigipoolne teenuse pakkumine kiiremaks, täpsemaks ja targemaks. See võ
Äsja sai Euroopa Liidu Horizon 2020 võrgustikust rohelise tule projekt, mille fookuses on teadmiste jagamine ja parandamine nutikatest tehnoloogiatest, mis aitaks suurendada väikemäletsejaid pidavate farmide tootlikkust ning jätkusuutlikkust Euroopas ja mujal.
"Vaadates maapiirkondade majandust üle Euroopa, näeme, et enim leiab lamba- ja kitsekasvatusi vähemviljakatelt aladelt, kus ei ole otstarbekas teiste põllumajandusvaldkondadega tegeleda," rääkis Sm@rt projekti koordinaator ja maaülikooli
Projekt FAIRShare (november 2018 - oktoober 2023) kaasab, võimaldab ja suurendab sõltumatut põllumajanduslike nõustajate kogukonda, koondades teavet nõustamise digitaalseteks tööriistade kohta. Praegune elektrooniliste andmete genereerimise, analüütika ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate ajastu võimaldab põllumajanduslikes ettevõtetes täpsemat, kiiremat ja paremat otsustamist.
materjalide kogumine rahvusvaheliselt kasutatavate digitaalsete tööriistade ja teenuste kohta. Vaata ( Digital Advi
Täppisloomakasvatust võib määratleda kui „loomakasvatuse juhtimist loomakasvatuse pideva automatiseeritud reaalaja seire (või kontrolli) abil loomakasvatuse tootmise, paljunemise, tervishoiu ja heaolu ning keskkonnamõju üle” (Daniel Berckmans).
On ootuspärane, et tulevikus erinevate seadmete andurite hind langeb ning samas muutub ka andur väiksemaks. Millega täppisloomakasvatuses arvestama peaks:
rakendatavuse lihtsus. Kõik põllumajandustootjad ei ole insenerid nagu ei ole ka loomad masi
See temaatiline ülevaade on üks ENRD väljatöötatud materjalidest, et abistada korraldusasutusi ja maapiirkondade sidusrühmi arukate külade algatuste kavandamisel ja rakendamisel erinevates valdkondades.
Dokumendi keskmes on digitaalse ümberkujundamise edendamine külades ja maapiirkondades.
Väljaanne tugineb varasemale ENRD arukate külade temaatilise töögrupi koostatud lühikirjeldusele "Kuidas tagada, et digitaalsed str
22. mail 2020 korraldas Innovatsioonitiim iKlubi veebiseminari, kus Marten Kaevats ja Ott Velsberg rääkisid teemal „Kratid – digiajastu abilised“. Miks räägitakse täna Eesti folkloori kuuluvatest olenditest? Kas kratid on ainult folkloori pärusmaa?
„Kratid aitavad meil tarbetut bürokraatiat läbi närida ja automatiseerida, luues rohkelt lisaväärtust.”
– Marten Kaevats, Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik
„Kratt muudab meie maailma rohkem kui ükskõik milline teine innovatsioon sellel sajand
Temaatiline võrgustik DISARM (jaanuar 2019 kuni detsember 2021) keskendub antibiootikumiresistentsuse uuenduslike lahenduste väljatöötamisele. Võrgustiku eesmärgiks on vähendada antibiootikumiresistentsust, vähendades antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses, ennetada haigusi ja kasutada antibiootikume mõistlikult.
Aasta 2019 lõpus olid DISARM-i partnerid seotud veebiküsitlusega, mille eesmärgiks oli luua ühine mõistmine kõige olulisematest uurimisvaldkondadest loomakasvatussektoris antibioo
Sõnapaar "arukas küla" ei kõla enam vaid Euroopa institutsioonide koridorides, vaid levib üha enam maapiirkondadesse, innustades kogukondi arukalt mõtlema, et muuta elu külades mugavamaks ja "tulevikukindlamaks".
Arukas küla on kui kohalik digitaalne ökosüsteem, mis toimib iseseisvalt ja jätkusuutlikult, kasutades ära kõiki olemasolevaid võimalusi.
Digitaalsetest ökosüsteemides maapiirkondades räägiti 6. juunil 2019
EL töörühm SCAR AKIS viib läbi uuringut digitaalsete lahenduste kohta maamajanduslikes innovatsiooni ja teabelevi süsteemides. Uuringus keskendutakse digitaliseerimise strateegiate ja teabelevi töövahendite kaardistamisele. Teadupärast on uuel programmperioolil innovatsiooni, nõuande- ja teabelevisüsteemide üheks ülesandeks digitaliseerimisele kaasaaitamine.
Uuring peaks valmima juba 2019 juuni lõpuks ja selle kokkuvõtet saab lugeda mõnest järgmisest infokirjast. Eesti, Läti ja Leedu sisendit
EL põllumajandus läheb digitaalseks.
Ilmunud on ajakirja „Agrinnovation“ viies number! Ajakiri annab ülevaate uudistest ja tutvustab huvitavaid ideid. Saab lugeda EIP-töörühmadest Euroopas, uutest teadmiste vahetamise instrumentidest, EIP-AGRI fookusgruppidest, Horizon2020 temaatilistest võrgustikest ja uuenduslikest ideedest üle kogu Euroopa. Lae „Agrinnovation“ ajakirja viimane number alla SIIT
Muuhulgas tutvustab ajakiri Euroopa Liidu ühte esimest EIP rahvusvahelist koostööprojekti "MA
14. jaanuaril 2016 korraldasid Waterford'i tehnoloogia telekommunikatsiooni, tarkvara ja süsteemide grupi instituut (Waterford Institute of Technology’s Telecommunications, Software and Systems Group - TSSG) ja CONNECT tuleviku võrgustike keskus (CONNECT Centre for Future Networks) konverentsi digitaalsetest võimalustest Euroopas.
Konverentsi põhilisteks märksõnadeks olid toit, vesi, elustiil, identiteet, jätkusuutlikkus ja innovatsioon Euroopa põllumajanduses.