EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

INNOVAATILINE PROJEKT "Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erineva maaharimise viisi korral"

Allikas: Meelis Ots
16. oktoober 2020. a

„Maisi kergele sileeritavusele vaatamata tuleb silo tegemisel rõhku panna efektiivsele haljasmassi tallamisele, et ära hoida hallitusseente arengut ja vähendada mükotoksiinide teket.“ sõnab projekti täitja teadur Andres Olt

 PROBLEEMI PÜSTITUS

Eestis on hoogustunud maisi kasvatamine siloks. Sellele on kaasa aidanud nii varavalmivate sortide kasutuselevõtt kui viimaste aastate suhteliselt soodsad ilmastikutingimused. Maisisilo tootmise kasuks räägivad maisi suurt saagikus, suur kuivaine energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, mis võimaldab asendada märkimisväärse osa teravilja tärklisest lehmade söödaratsioonis. Samuti on oluline, et mais on kergesti sileeruv, koristatakse ühe niitega ning kasvab ka põuasel suvel kui heintaimede kasv ja saak on tagasihoidlikud. Küll aga võivad ebasobivates ilmastiku- ja kasvutingimustes põllukultuuridel hakata arenema erinevad hallitusseened ning sööt tabanduda eelkõige Fusaariumi perekonda kuuluvate seente poolt produtseeritud toksiinidega. Mükotoksiine produtseerivad seened satuvad taimedele nii kasvu- kui korisutsperioodi ajal ning söötade saastatus mükotoksiinidega võib olla üheks põhjuseks lehmade karjast välja langemisele. 

Projekti eesmärgiks oli uurida mullaharimise viisi mõju maisisilo toiteväärtusele ja bioohutusele. Uuriti, kas minimeeritud mullaharimise viisi korral saastuvad maisitaimed kasvuperioodil enam mükotoksiinidega ning toksiinide kontsentratsioon maisisilos on sellise mullaharimise viisi puhul suurem kui sügavkündi kasutades.  

TULEMUSED

Sileeritava haljasmaisi ja -rohu, samuti nendest valmistatud silode toksiinide sisaldus ei sõltunud mulla harimise viisist ega rohumaa kasutuse aastast. Mükotoksiinide ZEA ja DON kontsentratsioon tervikkoristatud maisil ja sileeritaval rohumassil oli väike. Küll aga suurenes nende kontsentratsioon hoidlas silo fermentatsiooni käigus. Mükotoksiinide intensiivne teke hoidlas võis olla seotud hapniku mitte piisavalt kiire eemaldamisega hoidlast. Projekti raames läbi viidud täiendav uurimus näitas, et Eesti põllumajandustootjatel oli probleeme maisisilo tihendamisega. Enamasti polnud uuritud silopartiid piisavalt tallatud, millest tingituna jättis mitmel juhul soovida ka silo kvaliteet. Halvasti tallatud silo on hoidlast väljalaadimisel ja söötmisel väga ebastabiilne. Õhk pääseb silo frondist hoidlasse, põhjustab järelfermentatsiooni ning silo kuumenemist ja riknemist. Selle vältimiseks tuleb eelkõige minimeerida Fusarium seente sattumist hoidlasse ja tagada võimalikult kiiresti hapnikuvaba keskkond hoidlas. 


Toetusallikas „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“
(MAK 2014-2020 meede 16.2)
Taotleja Aatmaa OÜ
Kontaktid Märt Riisberg, mart.riisberg@gmail,com

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo