AATMAA OÜ: Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erinevate maaharimisviiside korral |
|
26. jaanuar 2021. a |
Millist probleemi projekt lahendab?
Eestis on hoogustunud maisi kasvatamine siloks. Sellele on kaasa aidanud nii varavalmivate sortide kasutuselevõtt kui ka viimaste aastate suhteliselt soodsad ilmastikutingimused.
Maisisilo tootmise kasuks räägivad maisi suur saagikus, kuivaine suur energiasisaldus ja mõõdukas tärklisesisaldus, mis võimaldab lehmade söödaratsioonis asendada märkimisväärse osa teraviljatärklisest. Samuti on oluline, et mais on kergesti sileeruv, koristatakse ühe niitega ning kasvab ka põuasel suvel, kui heintaimede kasv ja saak on tagasihoidlikud.
Küll aga võivad põllukultuuridel hakata ebasobivates ilmastiku- ja kasvutingimustes arenema erinevad hallitusseened ning sööt võib nakatuda eelkõige Fusariumi perekonda kuuluvate seente toodetud toksiinidega. Mükotoksiine tootvad seened satuvad taimedele nii kasvu- kui ka koristusperioodi ajal ning söötade saastatus mükotoksiinidega võib olla üheks lehmade karjast välja langemise põhjuseks.
Projekti eesmärk oli uurida mullaharimisviisi mõju maisisilo toiteväärtusele ja bioohutusele. Uuriti, kas minimeeritud mullaharimise korral saastuvad maisitaimed kasvuperioodil mükotoksiinidega rohkem ning kas toksiinide kontsentratsioon maisisilos on sellise mullaharimisviisi puhul suurem kui sügavkündi kasutades.
"Maisi kergele sileeritavusele vaatamata tuleb silo tegemisel rõhku panna efektiivsele haljasmassi tallamisele, et hoida ära hallitusseente arengut ja vähendada mükotoksiinide teket." räägib projekti täitja teadur, Andres Olt.
Projekti tulemused
Sileeritava haljasmaisi ja rohu, samuti nendest valmistatud silode toksiinisisaldus ei sõltunud ei mullaharimise viisist ega ka rohumaa kasutusaastast.
Mükotoksiinide ZEA ja DON kontsentratsioon tervikkoristatud maisis ja sileeritavas rohumassis oli väike. Küll aga suurenes nende kontsentratsioon hoidlas silo fermentatsiooni käigus. Mükotoksiinide intensiivne teke hoidlas võis olla seotud hapniku mitte piisavalt kiire eemaldamisega hoidlast.
Projekti raames tehtud täiendav uurimus näitas, et Eesti põllumajandustootjatel oli probleeme maisisilo tihendamisega. Enamasti polnud uuritud silopartiid piisavalt tallatud, millest tingituna jättis mitmel juhul soovida ka silo kvaliteet. Halvasti tallatud silo on hoidlast väljalaadimisel ja söötmisel väga ebastabiilne. Õhk pääseb silofrondist hoidlasse, põhjustab järelfermentatsiooni ning silo kuumenemist ja riknemist. Selle vältimiseks tuleb eelkõige minimeerida Fusarium-seente sattumist hoidlasse ja tagada võimalikult kiiresti hapnikuvaba keskkond hoidlas.
| Toetusallikas |
Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) |
| Taotleja |
Aatmaa OÜ |
| Kontakt |
Märt Riisberg |
| Projekti periood |
aprill 2017 – märts 2018 |
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles