TORMA POÜ: Kinnisperioodi söötmisstrateegia väljatöötamine suure aretusväärtusega piimakarjale |
|
30. detsember 2020. a |
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti piimakarjakasvatuses on viimastel aastakümnetel pühendatud loomade aretuse kõrval suurt tähelepanu ka nende söötmisele. Parandatud on põhisöötade (eeskätt silo) kvaliteeti ning söötmiskorraldus on teadlik ja eesmärgipärane.
Senistes uuringutes on enam tähelepanu pööratud söötmisele laktatsiooniperioodil, kinnislehmade söötmisega seonduv on aga jäänud tagaplaanile.
Samas on eelmise laktatsiooni lõpp ja kinnisperiood ettevalmistus järgmiseks laktatsiooniks, mil söötmine peab aitama kaasa edukale poegimisele ja sujuvale uuele laktatsioonile üleminekule. Sellest tulenevalt seati uuringu lähteülesandeks töötada välja Torma POÜ-le Eesti tingimustesse sobiv ja kaasaegsetel seisukohtadel põhinev piimakarja kinnisperioodi söötmisstrateegia, mille tulemusena paraneb piimalehmade tervis, karjas püsimine, heaolu ja produktiivsus. Eesmärk oli leida sobiv söödaratsiooni energiakontsentratsioon puhkeperioodil ja hinnata ettesöötmise vajalikkust.
"Projekti teostamine ja koostöö Eesti Maaülikooliga oli Torma POÜ-le kahtlemata igati kasulik. Saadud teadmisi saab nüüd praktikas kasutada, et kinnislehmi võimalikult targasti sööta." sõnas projekti eestvedaja Toomas Kulu
Projekti tulemused
Selgus, et puhkeperioodil söödetava metaboliseeruva energia hulk lehma kohta päevas ei mõjutanud poegimisjärgset vere metaboliitide kontsentratsiooni (v.a glükoos) ega piimarasva rasvhapete osakaalu ja rasvhapete suhteid. Seevastu lehmade kinnijätmisel hinnatud toitumusel oli oluline mõju poegimisjärgsele ainevahetusele, mistõttu tuleb kinnijätmise eelselt suunata söötmisega lehmade toitumust soovitud suunas.
Seetõttu on oluline jälgida, et kinnijätmisel oleks lehmade toitumus võimalikult lähedane soovituslikule poegimisaegsele toitumusele (toitumushinne vahemikus 3,25–3,50) ja söötmise eesmärk puhkeperioodil peaks olema poegimiseks sobiva toitumuse säilitamine. Leiti, et päevane metaboliseeruva energia kogus – 85 MJ – säilitab liiga väikest (3,24), 100 MJ sobivat (3,44), aga 115 MJ liiga suurt (3,89) toitumust. Sellest tulenevalt võib sobiva toitumushinde hoidmiseks pidada õigeks, kui puhkeperioodi söödaratsioon on koostatud selliselt, et söödava/saadava metaboliseeruva energia hulk lehma kohta on u 100 MJ päevas.
Ettesöötmise võrdluskatsed näitasid, et poegimiseelse söötmise mõju piimajõudlusele, vasika sünnikaalule, ternespiima kvaliteedile ning looma ainevahetust iseloomustavale vere metaboliitide sisaldusele ja piima rasvhappelisele profiilile oli väike. Seega ei ole traditsiooniline ettesöötmine tingimata vajalik.
Olenevalt karja geneetilisest ühtlikkusest ja lehmade toitumusest kinnijätmisel, tuleb valida igale karjale sobiv energiakontsentratsioon ka ettesöötmise perioodiks. Suure geneetilise potentsiaaliga karja kinnisperioodil ühe ratsiooniga söötes võiks tehtud uurimuse põhjal saadava metaboliseeruva energia hulk olla 100 MJ päevas.
| Toetusallikas |
Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) |
| Taotleja |
Toomas Kulu, Torma POÜ |
| Kontaktid |
Meelis Ots
|
| Projekti periood |
märts 2016 – veebruar 2020 |
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles