EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

INNOVAATILINE PROJEKT "Kinnisperioodi söötmisstrateegia välja töötamine kõrge aretusväärtusega piimakarjale"

Allikas: Meelis Ots
19. oktoober 2020. a

„Projekti teostamine ning koostöö Eesti Maaülikooliga selle projekti raames oli Torma POÜ-le kahtlemata igati kasulik. Söötmiskatsete läbiviimine reaalselt meie enda farmis, söötade ja vereproovide uuringud laboris ning tulemuste põhjalik analüüs Maaülikooli teadlaste poolt andis palju informatsiooni ja teadmisi. Kõike seda saab nüüd praktikas kasutada, et kinnislehmi sööta võimalikult targasti.“ - Toomas Kulu, projekti eestvedaja

 PROBLEEMI PÜSTITUS

Eesti piimakarjakasvatuses on viimastel aastakümnetel pühendatud loomade aretuse kõrval suurt tähelepanu ka nende söötmisele. Parandatud on põhisöötade (eeskätt silo) kvaliteeti ning söötmiskorraldus on teadlik ja eesmärgipärane. Lüpsva lehma söödaratsioonide koostamisel minnakse sügavuti, need on täpsed ja võtavad arvesse üha enam parameetreid. Seda kõike tehakse selleks, et tagada kõrge aretusväärtusega piimakarja igakülgne toitefaktoritega varustatus, hea tervis ja jõudlus ning pikaealisus.

Senistes piimaveistega läbi viidud uuringutes on enam tähelepanu pööratud laktatsiooniperioodil söötmisele, kinnislehmade söötmisega seonduv on aga jäänud tagaplaanile. Samas on eelmise laktatsiooni lõpp ja kinnisperiood ettevalmistus järgmiseks laktatsiooniks, mil söötmine peab aitama kaasa edukale poegimisele ja sujuvale uuele laktatsioonile üleminekul. Sellest tulenevalt seati uuringu lähteülesandeks välja töötada Torma POÜ-le Eesti tingimustesse sobiv ja kaasaegsetel seisukohtadel põhinev piimakarja kinnisperioodi söötmisstrateegia, mille tulemusena paraneb piimalehmade tervis, karjas püsimine, heaolu ja produktiivsus. Eesmärk oli leida sobiv söödaratsiooni energiakontsentratsioon puhkeperioodil ja hinnata ettesöötmise vajalikkust.

 

TULEMUSED

Selgus, et puhkeperioodil söödetava metaboliseeruva energia hulk lehma kohta päevas ei mõjutanud poegimisjärgset vere metaboliitide kontsentratsiooni (va glükoos) ega piimarasva rasvhapete osakaalu ja rasvhapete suhteid. Seevastu lehmade kinnijätmisel hinnatud toitumusel oli oluline mõju poegimisjärgsele ainevahetusele, mistõttu tuleb kinnijätmise eelselt suunata söötmisega lehmade toitumust soovitud suunas. Seetõttu on oluline jälgida, et kinnijätmisel oleks lehmade toitumus võimalikult lähedane soovituslikule poegimisaegsele toitumusele (vahemikus 3,25-3,50) ja söötmise eesmärk puhkeperioodil peaks olema poegimiseks sobiva toitumuse säilitamine. Leidsime, et päevane metaboliseeruva energia kogus 85 MJ säilitab liiga madalat (3,24), 100 MJ sobivat (3,44), aga 115 MJ liiga kõrget (3,89) toitumust. Sellest tulenevalt võib sobiva toitumushinde hoidmiseks pidada õigeks kui puhkeperioodi söödaratsioon on koostatud selliselt, et söödava/saadava metaboliseeruva energia hulk lehma kohta on ca 100 MJ päevas.

Ettesöötmise võrdluskatsed näitasid, et poegimiseelse söötmise mõju piimajõudlusele, vasika sünnikaalule, ternespiima kvaliteedile ning looma ainevahetust iseloomustavale vere metaboliitide sisaldusele ja piima rasvhappelisele profiilile oli väike. Seega ei ole traditsiooniline ettesöötmine tingimata vajalik. Olenevalt karja geneetilisest ühtlikkusest ja lehmade toitumusest kinnijätmisel, tuleb valida igale karjale sobiv energia kontsentratsioon ka ettesöötmise perioodiks. Kõrge geneetilise potentsiaaliga karja kinnisperioodil ühe ratsiooniga söötes võiks läviviidud uurimise põhjal saadava metaboliseeruva energia hulk olla 100 MJ päevas.


Toetusallikas „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“
(MAK 2014-2020 meede 16.2)
Taotleja Toomas Kulu, Torma POÜ
Kontaktid Meelis Ots, meelis.ots@emu.ee

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo