EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

BOVINE: Euroopa lihaveisekasvatajate võrgustik

Allikas: Airi Külvet
14. november 2020. a

BovINE (Beef Innovation Network Europe, 2020-2022) on Horisont 2020 temaatiline võrgustik, mis on keskendunud Euroopa lihaveisekasvatussektori ja -kogukonna jätkusuutlikkusele. Projektis osaleb 18 organisatsiooni 10 riigist - Eestist MTÜ Liivimaa Lihaveis. Vt https://www.bovine-eu.net/

Projekt keskendub teabelevi koostööle, olemasolevate lahendustest ja praktikatest rääkimisele, nii kohtumistel kui näiteks videotena.

„Tegemist ei ole teadusprojektiga,“ rõhutas Eesti poolne projekti koordinaator Airi Külvet 12. novembril 2020 Eesti lihaveisekasvatajatele toimunud veebiseminaril. „Kõige olulisemad projektipõhises maailmas on kontaktid“. Kõik Euroopa lihaveisekasvatajad saavad kasutada BovINE võrgustiku võimalusi ja -kanaleid, mitte ainult liikmesriigid, keda esindavad projektipartnerid.

EU flag   This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 862590

Loe ka artiklit 4. veebruar 2020 pollumajandus.ee 

Loe  ametlikku pressiteadet 

 


Projekti virtuaalses veiste teabekeskuses - BovINE Knowledge Hub - avaldatakse teavet neljas aspektis:

sotsiaalmajanduslik vastupidavus   loomade tervis ja heaolu   tootmise efektiivsus ja liha kvaliteet   keskkonnasäästlikkus
     

Euroopa on suur. See mida Eestis peame tavapäraseks (nt liblikõielised külvikorras) ei ole tavapärane igal pool Euroopas. Samuti piimafarmi praktikate rakendamisele lihaveiste jaoks – selle peale peab tulema.

Iga projektis osalev riik püüdis üles leida ja kirjeldada häid praktikaid. Esitatud praktikaid hinnatakse spetsialistide poolt, sh kas need on veistele pikas perspektiivis kasulikud. Praktikate kirjeldused avalikustatakse kodulehel, võimalusel filmitakse üles ning tõlgitakse (subtiitrid) järgemööda.

Mõningaid näiteid praktikatest:

 


Pea iga riik on välja töötanud oma keskkonnamõjude hindamise programmi või lahenduse

 

Teabeplatvormiga võib liituda igaüks - https://hub.bovine-eu.net/login 

 


Loomakasvatuse ja lihaveisekasvatuse tulukus algab karja käitlemise alastest teadmistest-oskustest.

Headest praktikatest tasub palju rääkida.  

 

 

Vt ka teiste rahvusvaheliste loomakasvatuse projektide nimekirja SIIN 


Loomade heaolu hindamise protokoll

Rakendusuuringute programmi uuring: „Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta“ projekti juht Peep Piirsalu, Eesti Maaülikool.


 Virtual Fencing 

Virtuaalaed loomade karjatamiseks märgistatakse digitaalselt loomapidaja poolt. Loomal on andur, mis ca 3 m kaugusel annab nõrga vooluga märku piirde lähedusest. Kui loom jõuab piirdeni, siis andur annab tugevamaelektrilöögi.

Virtuaalne tarastamine on võmalus nii loomade grupeerimisteks kui pinnase eripärade arvestamiseks looduskaitseliste piirangute (linnupesa vmt) puhul või pinnase puhul, kus aedade paigutaine keeruline. 

Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=uBJcYWkJ57g 


 Lihagiid 

Eestimaa Looduse Fond viis 2017. aasta kevadel koostöös Maailma Looduse Fondiga (WWF) läbi Eesti lihaturu ülevaatliku uuringu, mille käigus kaardistati nii kauplustes müügil olevaid lihatooteid ja nende märgistusi kui ka üldisemalt inimeste tarbimisharjumusi, olemasolevaid uuringuid ja nende tulemusi ja muud asjakohast infot. Eelkõige koondati kokku infot ja uuringuid, mis juba olemas.

Teabe allikas: ELF veebileht. Vaata tulemuste ülevaadet (inglise keeles, pdf) SIIT!

Sama projekti järgmistes etappides pannakse koostöös WWFiga kokku soovitused keskkonnasõbralikumaks liha tarbimiseks. Soovitused on plaanitud kokku koondada nn lihagiidi (Meat Guide). Lihagiid ehk juhised vastutustundlikule liha tarbijale on juba Soomes, Rootsis ning Saksamaal avaldatud ja kasutuses olev väljaanne/veebileht. Nüüd plaanivad Rootsi ja Soome eeskujul giidi välja anda nii Belgia, Austria, Eesti, Läti, Leedu jt riikide keskkonnaühendused.

Liha teejuht

2018-2020 toimuva projekti II etapi eesmärk on koostada Eesti oludele vastav liha keskkonnamõju kokkuvõttev leht, millelt on leitavad soovitused keskkonnateadlikuma valiku tegemiseks. Projekti käigus kaardistatakse kohalikule tarbijale kättesaadavad lihatüübid ja hinnatakse nende keskkonnamõju.

Liha teejuhi lõpptulemus on abiks tarbijatele, kaubanduskettidele ja restoranidele, kes soovivad teha kaalutletud valikut liha ostmisel. Liha teejuhi koostamisel on oluline koostöö kohalike tootjatega, kuna teejuht võiks soodustada ka säästlikumatele tootmispraktikatele üleminekut. 
Liha teejuhti arendatakse koostöös Maailma Looduse Fondi (WWF) rahvusvahelise töörühmaga, projekti rahastavad WWF ja Eestimaa Looduse Fond.

  

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo