Püsirohumaade säilitamine on Eestis jätkuvalt probleemiks, mistõttu tuleb 2021. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks ja seda juba kolmandat korda.
Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks nõudeid on kohustus püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks tuleb teavitada Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust; selle arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.
Tänavuse aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 5,93%. Sellest tulenevalt peavad 2021. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama põllumajandustootjad, kelle kasutuses on viimasel kahel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded.
Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2021. aastal tagasi rajamisele 2538 hektarit püsirohumaid, millega on seotud vähemalt 570 põllumajandustootjat. Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.
Siinkohal tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2021. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning ei ole lubatud ka püsirohumaid asendada.
Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017. kui ka 2019. aastal.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles