EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2021
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: EL strateegia "Talust taldrikule" arendab toidusüsteeme nii Euroopas kui kodumaal

Allikas: Maaeluvõrgustik, Karme Petrutis
19. jaanuar 2021. a

 

Toidutootmise valdkond, toidu kaod ja raiskamine on nii ülemaailmselt kui ka Eestis hetkel väga aktuaalne teema. Kuigi inimesed peavad hetkel distantsi hoidma, siis veebipõhised arutelud ja infovahetus nendel teemadel ei vaibu – vastupidi – see on hoogsam kui kunagi varem!

Novembri keskel korraldas Sotsiaalministeeriumi ja Maaeluministeeriumi loodud võrgustik Eesti Toidupoliitika Labor, veebiseminari tutvustamaks EL strateegia "Talust taldrikule" sotsiaalseid aspekte ja Eesti Vabariigi Valitsuse värskeid seisukohti selle kohta. Järgneva info aluseks on seminaril esitletud ja käsitletud seisukohad.

Toidusüsteemid Eestis ja mujal

Strateegia "Talust taldrikule" fookuses on kestlik toidusüsteem ning selle sotsiaalsed, keskkonna ja majanduslikud aspektid. Kuigi Eestis on mõiste "toidusüsteem" veel kahjuks üsna vähe tuntud, siis hõlmab see kogu toidu olelusringi, sh toidu esmast tootmist, töötlemist, pakendamist, logistikat, kauplemist, tarbimist, jäätmekäitlust (sh toidu raiskamise temaatikat).

Kestliku toidusüsteemi eesmärk on "ring sulgeda", st toidusüsteemi jäätmevood võiksid olla kasutusel nt kui toitainete allikas esmatootmises vmt.

2020. a oktoobris kinnitas Valitsus Eesti "Talust taldrikule" strateegia üldised seisukohad.

Tuleks:

  • arvestada hetkeseisu ja seni tehtut, Eesti seis hea erinevate näidete poolest;
  • säilitada konkurents, eelarve vahendid, erinevad eesmärgid (sh ka arvestada majandust);
  • rahastada teadus- ja haridustegevust (nt kuidas minna üle rohelisemale tootmisele);
  • arvestada ettevõtete vajadustega, halduskoormus ei tohi liialt tõusta, lisatoetused;
  • säilitada elu maapiirkonnas ja luua uusi töökohti;
  • seirata ja uurida, sh olukorra pikemaajaline jälgimine, andmehulkade automatiseerimine, suurandmete kasutus ja andmete ristkasutus. Vaja pikal ajateljel olevaid andmeid, nt kasvuhoonegaaside emissioonid (nt mis kasu on olnud täppisviljelusest);
  • arendada bio- ja ringmajanduse lahendusi;
  • koostada taimekaitse vahendite (TKV) statistika (riskide vähendamine, TKV kasutuse, mitte müügi statistika);
  • selgitada välja söödalisandite innovatsiooni vajadus (nt vähendada sõltuvust sisse veetud sojast);
  • laiendada kahjurite seiret, uurida uusi sorte ja seemneid, innovaatiline sordiaretus jne;
  • vähendada antibiootikumide kasutamist 50% võrra, koostada loomade heaolu kvaliteedikavad;
  • lahendada sõnnikukäitluse probleeme, tagada kvaliteetse sööda olemasolu.

Globaalne toidujulgeolek:

  • täna läheb ligi 1/3 toitu maailmas raisku arengumaades ahela alguses (nt mädaneb põllul, säilitamistingimused kehvad) või arenenud riikides toiduahela lõpus (tarbija raiskamine);
  • oluline on tagada toidu julgeolek EL-is, sest kõike ei ole siiski võimalik hooajalisuse tõttu omas riigis toota (st jääme osaliselt sõltuma väliskaubandusest);
  • riske tuleb hinnata teaduspõhiselt;
  • vältida tuleks ebaausaid piiranguid, samas kaubanduse säilimine on meie väikeriigile oluline;
  • toidu tervislikkusega seoses on tulemas uued nõuded (mis ikka on tervislik/kasulik ja mis mitte);
  • parema toitumise algatused peaksid olema tõenduspõhised;
  • plaan koostada vastutustundlikkuse koodeks (äri- ja turundamise kava);
  • eeskirjade loomine korduvkasutusega plastile, rohkem toiduplasti tuleks ringlusesse saata;
  • toidukadude ja raiskamise vähendamine, tuleks tagada andmete ühildatavus. Kus läheb toit kaduma jne. Luua tuleks üle-euroopalised eesmärgid;
  • toidupettustega (võltsimine, nt maasikas ja mesi) tegelemine. Üle-Euroopaline koostöö ja kokkulepped, kindlate definitsioonide paika panemine.

Toidu märgistamine:

  • vaja meetmeid, mis muudaksid tarbija käitumist;
  • EL ülese märgistamise süsteemi arutelud käimas: nt pakendi esiküljel toitumisalane märgistamine, esiküljel valgusfoorilaadne märgistus (punane, kollane, roheline) eesmärgiga suunata tarbijat tervislikumale valikule;
  • toidupakendi märgistamine peaks olema tarbija jaoks lihtne ja selge, üks EL-ülene süsteem;
  • kohustuslik päritolumärgistus (EL-s sama), sest tarbija soovib sageli süüa just oma riigi toitu ja tal peaks olema võimalus teha isiklik teadlik valik;
  • 10 % toidust visatakse ära "parim enne" ja "kõlblik kuni" arusaamatuste tõttu;
  • kas märgistus peaks sisaldama ka loomade heaoluga seotud infot?
 

Kuidas teha tervislikke valikuid ülesöömist soodustavas keskkonnas?

Viimase 100 aastaga on inimesed muutumas üha paksemaks, probleem on rasvumisega ning sellest tingitud eluea lühenemisega. Psühholoogilisel aspektil on toiduvalikute tegemisel väga oluline roll.

Mõned põnevad aspektid toiduvalikute kohta:

  • mõtteviisid "Inimene on kõigesööja", "mootor ei pirtsuta kütuse üle" vs eri rahvaste toidukultuur, valik-sööjad (nt veganid, taimetoitlased) - iseküsimus on kui tervislik mingi toit meile on;
  • energiatihedaid ja odavaid toite süüakse liiga palju, mis omakorda soodustab rasvumist ning köögiviljad ja puuviljad on kallid, mis ei soodustata nende söömist;
  • toiduteadlased järeldavad, et mida rohkem valitsuse poolt konkreetset toidusektorit toetatakse, seda suurem on selle sektori roll rasvumisel (teravili, suhkruroog jne). Riiklikult toetatakse just ebatervislike toodete tootmist. Miks ikkagi on energiarikas toit nii odav? Ajalooliselt oli see okei, sest oli näljahäda, aga tänapäeval peaks toetused olema teistsugused;
  • olulisel kohal on instinktid, mis aitavad inimest - me anname endast kõik, et mitte nälga jääda;
  • Inimesed on mugavad, süüakse rämpstoitu, ei osata ise kodutoitu valmistada.
  • Eelistatakse üle-töödeldud toitu. Puhtad saadused võetaks üksikosadeks lahti ja toodetakse nende segudest erinevaid tooted, mida on lihtne säilitada ja hooajaväliselt kasutada. Kas see on ka tervislik?
  • Näpu viibutamine "sööge vähem!" ei tööta! See nõuab tugevat enesedistsipliini. Näeme nt värsket pirukat, siis tekib meeldiv emotsioon... Kuidas toime tulla emotsioonidega? Üks lahendustest: ära lihtsalt osta koju neid tooteid!
  • Ideaalis võiks kodus olla vaid mittetöödeldud toiduained, aga see vajab enesedistsipliini, leibkonna tuge. Juhi oma tähelepanu söömisest kõrvale, tee asendustegevusi (nt sport); ümberhindamine, mis toit on sulle ka tegelikult hea; käitumise pidurdamine (enesekontroll). 
  • Üleriigilised seisukohad töötavad: nt UK-s soola vähendamine kõigis toodetes aste-astmelt; Taanis transrasvade vähendamine jne.
  • Toit on kütus! Aeg soodustada tervislikku kütust! Nt toidu maksustamine tervislikkuse alusel.
 

Ideid toidusüsteemi parandamiseks

Veebiseminari raames toimusid ka töötoad, mille eesmärk oli koondada ideid tuleviku poliitika kujundamiseks tasakaalustatud toitumise, loomade heaolu, kestlike toidusüsteemide ning toidusüsteemi sotsiaalsete probleemide teemal. Oi kui leidlikud olid töötubades osalejad!

Kestlik toitumine - tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine, mille tulemuseks on parem tervis ja keskkond

Visioon - Inimesed söövad vastavalt soovitustele ja teevad keskkonnasõbralikke valikuid.

Takistused: tarbija vähene teadlikkus ja vähe toitumise alaseid uuringuid trendist aru saamiseks; toidu info vähesus; toit on kallis; digilahendused puuduvad; agressiivne vildakas turundus; ebateaduste uskumine.

Lahendused: toitumusalane haridus varajasest east peale; ennetamine/radikaalsemad sunnimehhanismid, mis paneksid tervise eest ise vastutama (tervislikumalt toituma); peatada rohepesu (mõiste „kestlik tootmine“ on lahti seletamata ja seda kasutatakse ära); hea kvaliteediga taimse valgu propageerimine; pakendi esikülje märgistamise süsteem; taasformuleerimine (kuidas vähendada soola, suhkru, küllastunud rasvhapete osakaalu vähendada); aktiivne turundus/usaldusväärsete isikute suhtlemine õigete sihtgruppidega; uued digilahendused (toitaineline koostis jne).

Loomade heaolu aspektiga arvestamine tänapäevases loomakasvatuses - tarbijate ootused ja teadlikkus

Visioon - Kõrged loomade heaolu ja –tervise standardid

Takistused: juhiseid pole piisavalt; haridusest/haritusest jääb puudu; valeinfot palju; arusaamatus, miks eelistada üht või teist toodet; tootjatele ei pakuta piisavat motivatsioonipaketti; tarbija võrdsustab suurloomade heaolu lemmiklooma heaoluga.

Lahendused: tekitada ühtne kommunikatsiooniplaan (koostöö on kõige alus!); meediakajastus õigeks; koostöö teadusasutustega; toiduahela erinevatele osapooltele mõeldud koolitused; rohkem rakendusuuringuid; toetused peaksid paremini läbi mõeldud olema.

Tasakaalustatud toitumisvõimalused ka vähemkindlustatutele

Probleemid: reklaamide ja "soodukate" väga tugev mõju; toiduvalmistamise oskust/tahet/võimalust pole; teadlikkus tervislikust toitumisest lünklik; väärinfo levik.

Lahendused: õige reklaami tegemine; tõsta reklaami tellivate firmade terviseteadlikkust; tugevam riiklik regulatsioon; värvikoodid; kaupade paigutus poes (tervislikud põhitänavale); tervisliku toidu kampaaniad; toorainete reklaam; koolidesse programmid (kokandus, sh praktiline õpe); retseptide jagamine; eakate sotsiaalse läbikäimise propageerimine; sotsiaaltöötajate koolitamine ja nende poolne nõustamine; pakendite info suuremaks; väljas süües salat "maja kulul"; õige info eristamine suurest infomürast; ühtse sõnumi juurutamine.

Töö ja tööjõupuudus maapiirkondades – tööandjate ja töövõtjate ootused

Visioon maapiirkondades 2050 - "Maal on hea elada" (PÕKA); Tähtsad on nii looduskeskkond, ettevõtluskeskkond kui inimesed; Elu maal on puhas, looduslähedane, elurikkus suurenenud, tunneme end maal hästi; kohalikud kogukonnad üle Eesti tugevad/ettevõtlikud, tunneme end kogukonna osana; introvertide paradiis!; tänased Ülemiste linnakus, Tartu Teaduspargis jne töötavad innovaatiliste ettevõtete töötajad teevad kaugtööd maapiirkonnast, sest igal pool on sama head võimalused (logistika, infrastruktuur toimib, Internett olemas, transport ok); oleks olukord, kus noored käivad vahepeal ära, aga tuleks ikka tagasi (vaja töökohti, palk konkurentsivõimelisemaks, ettevõtlusvõimaluste parandamine, talu üle võtmise soodustamine).

Takistused: maal on noori liiga vähe; puudub generatsioonide tugi/oskused; kvaliteetset Interneti püsiühendust/taristut pole; puudub motivatsioon tehniliste probleemide pärast (elekter, transport jt); teenused (kool, arst, transport, vaba aja veetmise võimalused) pole kättesaadavad.

Lahendused: kõik, mis aitaks kaasa keskkonna ja elurikkuse säilimisele, et inimene tunneks end maal hästi; luua eeldused teenuste kättesaamiseks oodatud kvaliteedis/kiiruses igas Eesti punktis; ettevõtetele soodsate tingimuste loomine (innovaatilised, konkurentsieelisega, pakuvad tööd, maksavad konkurentsivõimelist palka).

Lõpetuseks…

Valdkonna olulisust näitab ka see, et teemat käsitletakse mitme ministeeriumi koostöös. Kuid vaatama peaks veel kaugemalegi. Ei saa oodata globaalset suurt kasu kui teemaga tegeleb vaid Euroopa Liit, pingutada tuleks kogu maailmas. Kaubanduslepingutesse kolmandate riikidega tuleks samuti kestlikkuse põhimõtted sisse kirjutada. Peab olema vastastikune huvi, sest kompromissi leidmine ei pruugi olla kerge.

Samuti tuleb arvestada praeguse tervisekriisi mõjuga  ehk tagada kaupade vaba liikumine ja kriisimeetmed. Tuleks vähendada maksumäärasid (nt käibemaksu), muidugi kui see aitab kaasa Roheleppe eesmärkide saavutamisele.

Oluline on tagada toiduga isevarustatus!


LISAINFO:

 

 

Aprill 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo
   

Päevakajalised asjad
Maainfo
PRIA: Avanes põldude joonistamise teenus 2021. a pindalatoetuste taotlemiseks
MAABLOGI: Toidu säilimisaja määramise käsiraamat - hea abivahed toidukäitlejale
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Hiidlaste Koostöökogu plaanid
LEADER infokiri 2021 (nr 5/91)
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - märts 2021
MAAELUVÕRGUSTIK: Teadmussiire põllumajandusvaldkonnas jätkub ka üleminekuperioodil
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Edukas ja ettevõtlik Saaremaa! esimesed Vihmavarjuprogrammis osalejad kinnitatud!
PIIRIVEERE LIIDER: LEADER projekt „Hambaproteesimise teenuse kättesaadavuse parandamine Setomaa valla ja Räpina valla elanikele“
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Leader lugu: Millal viimati karu nägite?
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Koostamisel on Tartu maakonna toiduvaldkonna uuring
BIOEASTsUP: Osale biomajanduse teemalises tasuta koolitusprogrammis
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 7 (478)
EMESI OÜ: Mesilasteraapia tuba - uuendus mesindusvallas
FAIRSHARE: Nõustamise tööriistade projektikonkurss
MAAELUVÕRGUSTIK: Kogume "rohelisi" LEADER projekte

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo