Saksamaal tegutseb üle 23 000 põllumajandusliku ettevõtte vastavalt mahepõllumajanduslikele juhistele. Saksamaa põllumajanduse ja maaeluga tegelev ministeerium kinnitas nendest 290 tunnustatud mahepõllumajanduse näidisettevõtteks. Need ettevõtted on aastaid tegutsenud mahepõllumajanduse kriteeriumide järgi ja peaaegu kõik on ka mahepõllundusühistu liikmed.
Näidisettevõtted avavad oma uksed avalikkusele ja näitavad, kuidas mahepõllundus praktikas töötab. Nad tutvustavad oma külastajatele ja ajakirjandusele mahepõllumajandusliku tootmise erinevaid variante: alates mahemesindusest ja aiandlslikust pereettevõttest kuni üle 1000 hektari haritava pindalaga farmideni, seiklusfarmidest otseturundusettevõteteni.
Ettevõtted hõlmavad teemasid liikuvatest kanakuutidest ja märapiimast vanade köögivilja- ja puuviljasortide, haruldaste loomatõugude, peenete veinide, ürtide ja aromaatsete taimedeni. Näidisettevõtete hulgas on lisaks talupoed ja restoranid ning kullerteenust pakkuvad ettevõtted.
Ettevõtted tutvustavad mahepõllumajanduse eripära, eeliseid ja murekohti ning avavad oma uksed igas vanuses huvilistele. Sõltumata sellest, kas tegemist on tarbijate algatusega, Lions-klubiga, kooliklassiga, lasteaiaga, edasimüüjate ühinguga või praktikandiga. Külastajad saavad heita pilgu ettevõtte igapäevale. Giidiga ekskursioonidel ja seminaridel saavad külastajad selgeks mahepõllunduse eripära, eelised ja väljakutsed. Soovi korral korraldavad ettevõtted ka konkreetsete küsimustega seotud üritusi ja pakuvad spetsiaalseid ekskursioone talus või põllul. Korraldatakse ka erisündmusi: nagu iga-aastased talufestivalid ja jõuluööd.
Näidisettevõtted on olulised kontaktid põllumajandustootjatele, kes on sarnastes tootmistingimustes või kes soovivad tegeleda mahepõllundusega. Nad on eksperdid infopäevadel ja aruteludel piirkonnale omaste olude jm teemadel. Nad pakuvad ekskursioone ja ekspertseminare sellistel teemadel nagu viljelusmeetodid, külvikord, loomade heaolu ja turustamine.
Teavituskampaania
Koroonapandeemia on tekitanud enneolematu huvi toidu ja selle tootmise vastu. Kas toidu toomine on Saksamaal ohutu? Millistel tingimustel kasvatatakse ja koristatakse puu- ja köögivilju? Ja milline on loomakasvatus? Näidisettevõtete võrgustik korraldas ühise teavituskampaania.
Tähise #OekoHofEinblicke kaudu tutvustatakse valitud ettevõtteid üle kogu Saksamaa lühikeste, informatiivsete videoklippidega. Üksikud episoodid on osa minisarjadest, mis käsitlevad näiteks loomakasvatust, ringmajandus, bioloogilist mitmekesisust. Iga talu seab oma prioriteedid, alates vasikate kasvatamisest kuni külvikordade või väiketapamajani.
Varasem teavituskampaani kandis nimetust "Iga lill loeb" - "Jede Blüte zählt!"
Mahepõllumajanduse näidisettevõtete võrgustik on mahepõllumajanduse ja muude säästva põllumajanduse vormide föderaalse programmi (BÖLN) meede. BÖLN-i eesmärk on parandada jätkusuutliku ja ökoloogilise põllumajanduse ning toidukorralduse raamtingimusi ning luua tingimused pakkumise ja nõudluse tasakaalustatud kasvuks. vt www.bundesprogramm.de
Soovi korral võta ühendust võrgustliku koordinatsiooniüksusega aadressil www.oeko-einblick.de
Uued tehnoloogiad vajavad ka uut teadmist, kuidas protsesse kasutusele võtta. Austrias on väikesed eritüübilised põllumajanduslikud ettevõtted, kõrge keskmine vanus ja madal põllumajanduslik ettevalmistus. Samas tulevad peale teadlaste väljatöötatud uued lahendused mis vajavad uusi kompetentse ja oskuseid. Kuidas valida välja just konkreetsetesse oludesse sobiv tehnoloogia? Kuidas parandada tootmise majandamist? Paljudes riikides on sellisteks protsesside toimimise katsetamiseks ja esitleiseks l
Põllumajandus ja kliimamuutused on tihedalt seotud. Põllumajandus on küll kasvuhoonegaaside allikas (10% inimtegevuse koguheitest), kuid samal ajal on sellel suur potentsiaal siduda ja säilitada süsinikku taimedes, puudes ja mullas. Paljud põllumajandusettevõtted ja projektid tegelevad süsinikubilansi optimeerimisega ja aitavad seega kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele.
Kloostrimetsa talu eestvedaja Ando Eelmaa tegutseb minimaalse süsinikdioksiidi jalajälje põhimõttel, mis on ettevõttele too
17.-19. veebruaril toimub veebis maailma suurim mahemess ja kongress BIOFACH/VIVANESS 2021 eSPECIAL.
Kongressi programmis on palju huvitavaid seminare, kogu programmiga saab tutvuda siin: https://www.biofach.de/en/biofach-congress/programme
Mõned teemasoovitused:
17. veebruar
Policy Day: 25% European Land in Organic by 2030
World of Organic Agriculture
The European Market for Organic Food at BIOFACH eSPE
Mahepõllumajanduse valdkonnas tegelevatel ettevõtjatel tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 2020. aasta andmed 1. veebruariks.
Mahetootjatel tuleb esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal ehk mahepõllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja katmikkultuuride saagi kogused, mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja seente kogused, üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaadu
Organic Eprints on rahvusvaheline avalik arhiiv materjalidele, mis on seotud mahepõllumajandusliku toidu ja põllumajanduse uurimisega. Arhiiv sisaldab elektroonilisi terviktekste koos bibliograafilise teabe, kokkuvõtete ja muude metaandmetega. Samuti pakub see mahepõllumajanduse uurimistöö raames teavet organisatsioonide, projektide ja rajatiste kohta.
Efficient Carbon, Nitrogen and Phosphorus cycling in the Europea
Millist probleemi projekt lahendab?
Tegevuse eesmärk oli välja selgitada sobivaimad mahepõllumajanduses lubatud leheväetised ja töötada välja Eesti oludele sobiv kasutustehnoloogia. Turule tuleb järjest rohkem erinevaid mahetootjatele lubatud leheväetisi ja tootjate huvi nende kasutamise vastu on suur. Samas on leheväetamise kogemused, eriti põllukultuuride osas, vähesed nii meil kui ka teistes riikides.
Projekti tulemused
Leheväetamine on üks samm efektiivse maheviljelusse sobiva t
Millist probleemi projekt lahendab?
Toiduainete toodangu maht vastab üldjoontes elanikkonna bioloogilistele vajadustele, kuid toidu ebaühtlase kättesaadavuse tõttu kannatab maailmas kuni miljard inimest nälja all. Eriti suur on defitsiit valkude, sealhulgas loomse proteiini osas.
Teisest küljest ei ole loomsete valkude tootmine loodussäästlik, sest selleks kulutatakse maailmas suures koguses sööta. Näiteks 1 kg kondiga liha tootmiseks, milles on u 25% valku, kulub sõltuvalt loomaliigist kesk
Millist probleemi projekt lahendab?
Nii mahetootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala on Eestis viimase kümnekonna aasta jooksul märgatavalt suurenenud. Mahetoodangu tarbimine on üha kasvav trend, mille taga on ühelt poolt inimeste elatustaseme tõus ning teisalt huvi ja teadlikkuse kasv toidu toiteväärtuse, päritolu ja toorme kasvatustingimuste osas.
Üha enam eelistavad tarbijad osta ka kodumaist toitu, seejuures pööratakse tähelepanu ka tooraine päritolule. Lisaks elavdab kodumaise
Kõigepealt mõtle välja „miks“ (miks me esitlust teeme) ja seejärel „mida“ (mida tahame demonstreerida). Sellest eesmärgist tuleneb järgnevalt "kes" (sihtrühm) ja "kuidas" (ülesehitus ja meetodid).
Veebilehele https://trainingkit.farmdemo.eu/ on kogutud "Demo design" juhendisse on koondatud kuus sammu, kuidas kavandada esitlust, alustades eesmärkide selgest määratlemisest ning lõpetades hindamise ja tagasisidega. Materjal on kolme Euroopa H2020 projekti: AgriDemo-F2F, PLAID ja NEFERTITI koostö
Riigikogu maaelukomisjon arutas eelnõu, mille järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust, kuid ta peab oma tegevusest teavitama tulevast põllumajandus- ja toiduametit.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas lootust, et muudatus annab mahedat toitu kasvatavatele talumeestele võimaluse keskenduda oma põhitööle, kuna enam pole vaja tegeleda sertifikaadi taotlemise
MTÜ „Eesti maheklaster” loodi 2015. aastal eesmärgiga viia ellu projekte mahepõllumajandussektori arengu toetamiseks Eestis.
2017. aastal käivitati Eesti maaelu arengukava 2014-2020 koostöömeetme (M16) raames toetatav viieaastane tegevuskava „Innovatsioon mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses”, kus katsetatakse uuenduslikke ja kergesti rakendatavaid tehnoloogiaid põllukultuurides ja köögiviljatootmises, et suurendada tootmise efektiivsust ja tootlikkust. Kava eesmärk on suurendada ka majandusl
Mahetooraine jõudmine koolide ja lasteaedade köökidesse on Eestis pikalt teemaks olnud. Kuigi paljud huvilised on mahetooraine kasutamisega alustanud, kipuvad algatused aja jooksul soiku jääma. Mida teha, et ideed saaks teoks, ja kuidas tegutsetakse selle nimel Võrumaal, sellest kirjutab Piiriveere Liidri projekti "Mahe ja Muhe" juht Kaja Kesküla.
Võrumaa soovib saada Eesti esimeseks mahepiirkonnaks
Projekt Mahe ja Muhe sai alguse Võrumaa loometalgutelt "Vunki mano 2018", kus seltskond ma
Investeeringu sisu:
Mahla töötlemise ja villimise seadmete soetamine: pastörisaator koos villijaga, veepress, marjamuljuja, isobaarne villimisseade, kogumis- ja puhastusvann, mahla kotivillija ning hoidmise ja pumpamise seadmed.
Talu tegeleb marjade ja õunte kasvatamise ning nende töötlemisega. Probleemiks on töötlemisseadmete väike tootlikkus. Mahla turustamisega alustati 2015. a. Nõudlus looduslikult puhaste mahlatoodete järgi on suurem, kui suudetakse pakkuda. Samal ajal marjapõõsad a
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles