Põllumajandus ja kliimamuutused on tihedalt seotud. Põllumajandus on küll kasvuhoonegaaside allikas (10% inimtegevuse koguheitest), kuid samal ajal on sellel suur potentsiaal siduda ja säilitada süsinikku taimedes, puudes ja mullas. Paljud põllumajandusettevõtted ja projektid tegelevad süsinikubilansi optimeerimisega ja aitavad seega kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele.
Kloostrimetsa talu eestvedaja Ando Eelmaa tegutseb minimaalse süsinikdioksiidi jalajälje põhimõttel, mis on ettevõttele toonud ka palju muud kasu.
Räägi meile oma talust ja oma toodetest
"Kloostrimetsa talu on olnud minu pere valduses juba üle 300 aasta, ma olen sama maad hariv 9. põlvkond. Meil on kokku umbes 1600 ha; üle poole on metsamaa, meil on ka haritav maa, rohumaa, sood ja veeteed. 60 ha on Natura 2000 ala. Me karjatame oma 100 galloway ja herefordi lihaveist püsirohumaadel, oma viljapuuaias (umbes 10 ha) kasvatame õunu, pirne ja marjakultuure, meil on väike taimeaed ning me kogume tooteid metsast ja looduslikelt aladelt.
Viimastel aastatel oleme suurendanud töötlemist: 80-aasta vanune tallihoone on renoveeritud siidrimajaks. Toodame siidrit ja äädikat, lisaks moose ja siirupeid. Kogu meie põllumajandustegevus on mahepõllumajanduslik ja kogu töötlemine on samuti mahepõllumajandusliku sertifikaadiga, oleme välja töötanud oma kaubamärgi "Kloostrimetsa".
Müüme tööstusele aastas 4000 m3 puitu. Lisaks kasutame puidujäätmeid bioenergia tootmiseks niipalju, kui see on majanduslikult otstarbekas ja keskkonnale talutav. Kogu kinnistul on Wildlife Estatesi silt (keskkonnamärgis 2013. aastast) ja me osaleme selle märgise korraldatavates võrgustikutegevustes."
Palun kirjeldage oma säästva majandamise tavasid
"Jätkusuutlikkus on kogu aeg olnud fookuses. Kuna talumajandus põhineb põlvkondade järjepidevusel, on põhiteadmised jätkusuutlikkusest, ressursside ammendumisest jms juba geenides. Muidugi luuakse pidevalt uusi teadmisi ja tehnoloogiaid ning peame sellel silma peal hoidma ja võimaluse korral integreerima. Süsinikuneutraalsuse eesmärk põhineb samuti järjepidevusel. Eesmärk on anda maa edasi paremas seisukorras, kui see oli varem.
Oleme oma tegevusi mitmekesistanud ja püüame neid kõiki hoida võimalikult optimaalsena. Kontrollime tootmise sisendeid, püüame võimalikult palju taaskasutada ja minimeerime jäätmeid. Näiteks palume oma klientidel tuua tagasi oma toodete jaoks kasutatud klaaspudelid ja purgid ning kasutame neid uuesti. Sorteerime oma jäätmed võimalikult tõhusalt; biojäätmed lähevad loomasöödaks või komposti ja kõik, mida saab taaskasutada, taaskasutatakse.
Me praktiseerime mahepõllumajandust ning mahesertifitseeritud koristamist ka mittepõlumajanduslikel aladel. Kogume metsamarju, ravimtaimi ja puumahla (kask ja vaher). Meil on poollooduslikke alasid ja puisniite, mida hooldame ainult looduskaitse eesmärgil. Meie loomad on aastaringselt karjamaadel, neid ei nuumata. Talvehooajal söödame neile oma heina ja silo.
Suurem osa talus kasutatavast elektrist on ise toodetud päikeseenergia, ülejääk müüakse võrku."
Milliste väljakutsetega olete kokku puutunud?
"Probleem on tavaline paljudele maaettevõtjatele: meie toodangu eest makstav hind ei kajasta meie põllumajandusviisi väärtust.
Omal maal töötamine annab vabaduse ja motivatsiooni iga päev pingutada. Väljakutsed on huvitavad ja need sunnivad lahendusi otsima. Loodusega töötamine on igal päeval erinev. "
Mida saaksite teistele põllumeestele soovitada?
"Oma süsinikujalajälje vähendamine pole ainult viis end paremini tunda, lisaks on ka selge, et energiatõhususele ja ressursside paremale kasutamisele suunatud tegevused on kulutõhusad. Näiteks meie ehitatud päikeseelektrijaamad pakuvad meile märkimisväärset tulu ja on kindlasti majanduslikult tasuv investeering. Teine näide oleks jäätmete sortimine ja ringlussevõtt - sellel on selge majanduslik mõju. Rikkad pole need, kes teenivad palju, vaid need, kes kulutavad vähe."
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles