Piimatööstustes tekib vadakuvalgu tootmise kõrvalsaadusena aineid, mida nimetatakse vadakupermeaadiks WP ja (pärast laktoosi ekstraheerimist) delaktiseeritud vadakupermeaadiks DLP. Nendel piimatööstuse kõrvalsaadustel pole tõhusaid ja usaldusväärseid kõrvaldamise viise. Projekt AgriChemWhey tegeleb nende kõrvalsaaduste muutmisega lisaväärtusega toodeteks - täpsemalt L-piimhappeks, polüpiimhappeks, inimtoiduks mõeldud mineraalideks ja biopõhiseks väetiseks.
Projekti eesmärgiks on ehitada esmakordne, tööstuslik bio-rafineerimistehas, mis võtab nimetatud piimatööstuse kõrvalsaadused ning teisendab need konkurentsivõimeliseks piimhappeks. Seda piimhapet saab omakorda kasutada maailmaturgudel lisandväärtusega biopõhiste toodete, sealhulgas biolagunevate plastide, biopõhiste väetiste ja muude mineraalide tootmiseks. Selle projektiga püütakse tõestada uuendusliku rafineerimistehase tehnoökonoomilist elujõulisust. Lisatulemuseks on nii piimatööstusele kui ka laiemale ühiskonnale suurema ressursitõhususe võimaldamine - vähem toidujäätmeid, rohkem tooteid samast lähteainest (piim) ning tootmise integreerimine.
AgriChemWhey püüab ehitada esmaklassilise, tööstuslikus mahus bioefineerimistehase koos integreeritud sümbiootiliste tööstuslike ja põllumajanduslike väärtusahelatega, mis suudavad üle 25 000 tonni (100% kuivainet) ülejäävat WP-d ja DLP-d väärindada mitmeteks uuteks toodeteks. Soovitakse realiseerida tehas, mis kujutaks endast esimest suurt tööstuslikku ettevõtet toidu töötlemisel tekkinud jääkide teisendamiseks. Sellega luuakse uus väärtusahel kõrgväärtusliku säästva toidu ja sööda (sealhulgas kvaliteetsed seened) toodete tootmiseks muudest kõrvalvoogudest, ringmajandusliku lähenemisviisina.
AgriChemWhey töötab välja ka majanduse jätkusuutlikkuse kontseptsiooni ja järele tegemise kava teiste Euroopa piirkondade jaoks.
Oodatavad uue tehnoloogilise lahenduse rakendamise tulemused on:
töökohtade loomine maapiirkonda;
piimatootmise tuleviku kindlustamine piimatootjate sissetulekute kasvu ja sissetulekute kõikumise vähendamise kaudu.
piirkondlik areng sarnaste tehaste loomisena teistes piirkondades,
positiivne mõju ELi kaubandusbilansile suurema ressursitõhususe kaudu, st EL-i laevade impordi vähenemine (80 000 tonni aastas) ja potentsiaal muuta Euroopa piimhappe netoeksportijaks.
tööstussümbioos uute väärtusahelate loomiseks;
ringmajanduse ja koostöö alane inspiratsioon ühiskonnale ja tööstusele;
CO2 kokkuhoid.
Senini saavutatud tulemused käsitlesid mitmete vadaku permeaadi ja laktoseeritud permeaadi segude katsetamist testimist ja valideerimist. Tööd hõlmasid eeltöötluse, mikroobse piimhappe fermentatsiooni edukat valideerimist ja lõpuks piimhappe produkti järgnevat puhastamist mitme lähteaine abil. Seni on välja töötatud ainulaadne protsessikirjeldus, mis sisaldab lõpuks protsessinõudeid suuremahulise biofineerimistehase projekteerimiseks. Tööstusliku bio-rafineerimistehase üksikasjaliku inseneridisainiga tegeletakse järjest edasi.
Eestis on palju bioressursse, mida oleks võimalik tänasest oluliselt rohkem väärindada. Valminud on Eesti ringbiomajanduse teekaart ning 2024. aastal piloteeritakse piirkondlike teekaartide koostamist Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis. Teekaartide koostamisega seotud infopäevadel kuulati piirkonna ja riigi ringbiomajanduse eesmärke ja plaane, tutvuti eelnevate uuringutega, kuulati ettevõtete inspireerivaid ettekandeid ning kaardistati üheskoos piirkonna bioressursse ja väljakutseid.
Biomajandus või r
Põllumajandussektoris on keskkonnavaldkonna ja rohelise energia projektid jõudsalt hoogu saamas. Selle üheks tõestuseks on kerkivad biogaasijaamad üle-Eesti. Eelmisel suvel lisandus loetellu Ebaverre rajatud biometaanijaam.
Eestis on rajatud kaheksa biometaaniijaama, millest kuus töötavad põllumajandusliku toormel. Kõige uuem jaam käivitati möödunud suvel Ebaveres. Energiaettevõte Bioforce arendusjuht Karl Koort ütles Ebavere biogaasijaama rajamist kommenteerides, et 2020-ndaid aastaid võib lo
Vajadus on kõigi leiutiste ema. Eks tõdesid sama Setomaa inimesed, kui nad hakkasid otsima parimat viisi kohaliku maaressursi kasutamiseks. Ent nende leitud lahendus oli alles algus bioressursside väärindamise protsessis.
Aastatuhande algusesse jäänud uuringute ja arutelude järel leiti, et selles Võrumaa nurgakeses sobib kasvatada just mustsõstraid. Erinevate variantide seas käis läbi ka küüslauk, mille kasvatamist peeti siiski liiga töömahukaks. Mustsõstarde oluline pooltargument oli nende t
13.aprillil said hübriidseminaril „Jätkusuutlikud kogukonnad“ kokku ärksad maaelu arendajad ja võrgustajad, LEADER tegevusrühmade, kohalike omavalitsuste ning Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Seminari eesmärk oli riigipoolset uut infot jagada ja sellele sihtgrupilt tagasisidet koguda, aga ka kogukondi inspireerida ja võrgustada.
Peamisteks seminari teemadeks olid:
riiklik ringbiomajanduse teekaart ehk tegevuskava,
ringbiomajanduse piirkondlike teekaartide m
Kuula taskuhäälingu "Maaelu jutud" uut audiosaadet!
METK maaeluvõrgustiku teenistus algatas uue taskuhäälingu sarja "Maaelu jutud", mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid.
Uue kanali läbi saab maaelu erinevaid valdkondi tutvustades avardada kuulajate maailmapilti, propageerida maaelu ja pakkuda positiivset emotsiooni.
Sel korral vestleme Maaül
Ringbiomajanduse konverentsi raames toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel arutati valdkonna väljakutseid ja koostööd Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide vahel.
Minister Urmas Kruuse sõnul tegutseme selle nimel, et parandada ringbiomajanduse kui kestliku majandusmudeli seisu. „Biopõhiste toodete väljatöötamine ja tootmine on enamasti kallim võrreldes fossiilsetega. Sageli on vajalikud suured alginvesteeringud, milleks riik on juba toetuste näol tuge pakkumas,“ seletab maaeluminister. Ta näeb
13. aprillil 2022. a korraldas Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) maaelu võrgustikutöö osakond Jänedal LEADER teemapäeva uue perioodi strateegiakava ideede saamiseks. Keskseteks teemadeks olid roheteemad.
Teemapäeval käsitleti roheteemasid nii ministeeriumite kui ka LEADERi tegevusrühmade vaatenurkadest, jagati põnevaid rohelisi projektinäiteid ning avati võimalusi, kuidas ettevõtjad saaksid teadlastega senisest enam koostööd teha.
Kakskeelsel veebiseminaril kohtusid veisekasvatuse eksperdid Eestist ja Soomest
Soome Oulu ülikooli Kajaani mõõtetehnoloogia üksuse ja Eesti Piimaklastri koostöös toimus reedel, 28. jaanuaril karjatervise teemaline veebiseminar. Ürituse tehnilist teostust ja teavitamist toetasid mõlema riigi maaeluvõrgustikud. Põllumeestele, nõustajatele ja loomaarstidele mõeldud veebiseminar korraldati kakskeelses formaadis: kasutati eesti ja soome keelt.
Veebiseminaril esitleti innovatsiooniprojektidega seot
Roheleppega (ingl Green Deal) on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks muutuda kaasaegse, jätkusuutliku, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega kliimaneutraalseks piirkonnaks aastaks 2050. Selleks vajalike süsteemsete muutuste ja ülemineku eelduseks on kestlik biomajandus.
Mis on biomajandus?
Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja selle muutmine toiduks, söödaks või biotoodeteks ning energiaks. Bioloogiliste ressurssidega se
Eesti Maaülikool ja MTÜ Piimaklaster otsivad eluslabori abil lahendusi IKT ja andmete paremaks kasutuseks piima- ja liha väärtusahelas
Eluslaborid (ing. k. Living Labs) on viimasel kümnendil Euroopa projektides laialdast kasutust leidnud lähenemine, mille sisuks on avatud ja erinevat tüüpi osalejatega võrgustikul põhinev koos õppimine ja koos loomise protsess. Olulisel kohal on kasutajate, st toote või teenuse tarbija, piirkonna elaniku, organisatsiooni, keda vaadeldav probleem puudutab,
Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevaj
Tehnilised kultuurid võivad pakkuda rikkalikult taastuvat lähteainet kõrge lisandväärtusega biopõhiste kaupade (nt bioplastid, biokütused, biokemikaalid, farmaatsiatooted, biokomposiidid jne) ja bioenergia tootmiseks. Enamik neist on mitmeotstarbelised põllukultuurid, mis pakuvad võimalust toota mitmeid lisandväärtusega biotooteid ja bioenergiat.
Tehniliste kultuuride kasvatamist toidutootmiseks sobimatul maa-alal on pidevalt pakutud alternatiivina, et vähendada konkurentsi maakasutuses ning
Euroopa Liidu Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network) 2018. aasta andmed näitavad, et piima tootmisele spetsialiseerunud ettevõtetes oli söötade kulu koresööda sööjatele keskmiselt 180 eurot ühe tonni piima kohta, sh ostusöötade kulu oli 92 eurot ühe tonni piima kohta. Seega moodustab söötade kulu enam kui 50% piimatootmisettevõtete kuludest. Piimandussektori peale kokku on aastas söötade kulu 144 mln eurot, sh ostusöötade kulu 74 mln eurot. Samal ajal s
Millist probleemi projekt lahendab?
Mastiit ehk udarapõletik on piimalehmade levinuim haigus, mis põhjustab terves maailmas suurt majanduslikku kahju eeskätt suurenenud ravikulude, saamatajäänud piima ning lehmade enneaegse karjast välja praakimise tõttu.
Eesti piimakarjades on igal aastal ligikaudu 45 000 mastiidi juhtumit ning seetõttu on see siingi levinuim piimav
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti piimaveisefarmid on valdavalt intensiivsed tootmisettevõtted, kus kasutatakse uuenenud tehnoloogiaid. 2017. a peeti ligikaudu 70% Eesti piimalehmadest farmides, kus on 300 või enam looma. Seoses sellega on muutnud ka veterinaarteenuse iseloom. Lisaks haigete loomade ravimisele peavad loomaarstid ennetama ja tõrjuma haigusi karja, mitte üksiklooma tasandil. Valikute mitmekesisuses tuleb farmeril koostöös loomaarstiga langetada mitmeid otsuseid, mis p
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti piimakarjakasvatuses on viimastel aastakümnetel pühendatud loomade aretuse kõrval suurt tähelepanu ka nende söötmisele. Parandatud on põhisöötade (eeskätt silo) kvaliteeti ning söötmiskorraldus on teadlik ja eesmärgipärane.
Senistes uuringutes on enam tähelepanu pööratud söötmisele laktatsiooniperioodil, kinnislehmade söötmisega seonduv on aga jäänud tagaplaanile.
Samas on eelmise laktatsiooni lõpp ja kinnisperiood ettevalmistus järgmiseks laktats
Ilmunud on järjekordne Euroopa Liidu ajakiri "Maaelu ülevaade" nr 28
Kõikide EL maaelu ülevaadetega saate tutvuda SIIN
"EL Maaelu ülevaate" ("EU Rural Review") seekordse numbri fookusteemaks on Biomajanduse süvalaiendamine (Mainstreaming the Bioeconomy).
Ajakirja teemad:
Biomajanduse poliitika maapiirkondadele
Väärtuste leidmine maapiirkondades
Poliitiline tugi muutuste edendamis
Biomajandus on midagi enamat, kui põllumajandus ja metsandus
Sellest, millega tegeleb biomajandus ja mis on selle riiklik ja piirkondlik potentsiaal, on räägitud juba ammu.
Orgaanilistel loodusvaradel ehk taimedel ja loomadel põhinevatel majandusvaldkondadel nagu põllumajandus, metsandus ja kalandus on pikaajalised traditsioonid.
Mille poolest erineb nendest biomajandus, miks on käibele tulnud uus mõiste j
Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012. Seega on aeg hinnata saavutatut ning planeerida tulevikku. Kirjutise eesmärk ei ole sõna-sõnalt kopeerida komisjoni teatise teksti, vaid anda sellest esialgne, lihtsustatud ülevaade, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Mis on „Euroopa biomajandus“?
Lihtsustatult hõlmab biomajandus
11. oktoobril esitas Euroopa Komisjon tegevuskava Euroopa ühiskonda, keskkonda ja majandust toetava kestliku ringbiomajanduse arendamiseks. Uue strateegia eesmärk on anda uut hoogu EL-i tööhõivele, majanduskasvule ja investeeringutele. Samuti peaks strateegia aitama parandada ja laiendada taastuvate loodusvarade säästvat kasutamist, et lahendada kliimamuutustega ja jätkusuutliku arenguga seotud probleeme.
Teaduse ja innovatsiooni eest vastutav volinik Carlos Moedas ütles uue strateegia k
Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunkti üheks töövormiks on temaatilised töögrupid, mis koosnevad liikmesriikide ekspertide esindajatest. 2018. aasta oktoobris käivitas Euroopa Komisjon biomajanduse teemalise algatuse. Algatuse raames toimuvad 2018. a sügisest kuni 2019. aasta juulini erinevad töökohtumised ja seminar.
Teemagrupp loodi, sest biomajandus on muutunud üha populaarsemaks ning huviliste hulk on aegade jooksul suurenenud. Algatuse üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa jätkusuutliku bi
Täna, 5. novembril toimub Tartus maaülikooli aulas Piimafoorum 2013, mis on kohale toonud ligi 300 Eesti ja Läti piimasektori esindajat. Foorumil arutatakse ühe keskse teemana piimasektori kohanemist muutuvate turutingimustega, eelkõige piima tootmiskvootide kaotamise valguses Euroopa Liidus 2015. aastal. Paljud riigid, sh Eesti, valmistuvad lähiaastatel piimatootmise suurendamiseks. Praegune soodne turuolukord ongi tootmise kasvu soosinud, kuid pikemas perspektiivis vajab tootmise laiendamine m
Veel mõni aasta tagasi uskumatuna tundunud poes müügil olev pastöriseerimata talupiim on nüüdseks tõsi ja leiab aina rohkem ostjaid.
Veel mõni aasta tagasi uskumatuna tundunud poes müügil olev pastöriseerimata talupiim on nüüdseks tõsi ja leiab aina rohkem ostjaid.
Kui varem sai talupiima turult või linnamajade vahel taluniku autost − seda vaid mõnel päeval nädalas −, siis kolm aastat tagasi tegi Pajumäe talu hulljulge sammu ning viis pudelisse pandud toorpiima poodi.
Kõik ei läin
Ülemiste talupoes Talu Toidab avati piimaautomaat, mis annab töötlemata kodumaist mahetoorpiima.
„Nüüd on iga päev piimaaautomaadist võimalik saada kuni 200 liitrit värsket toorpiima, mida tarnib meile ülepäeviti Mätliku talu Pärnumaalt,“ ütles Talu Toidab eestvedaja Margus Lille.
Piimautomaat paigaldatakse Ülemiste Rimi kauplusesse koostöös TÜ Eesti Mahega. „ Oleme klientidelt kuulnud, et lapsed, kellele vanemad on piimaautomaadist mahepiima ostnud, paluvad neil ka edaspidi nn. poepiima as
Mätiku talu saadab üle päeva Tallinna rohkem kui pool tonni mahepiima, millega täidetakse toorpiima automaadid neljas Selveris ja Laagri Maksimarketis.
Piimamees on üks perepoegi, Siim, kellel pealinnas käimisele kulub terve tööpäeva jagu tunde, sest aega võtavad nii vahemaad kui automaatide ülevaatamine. Teine tallinlaste mahepiimaga varustaja on Virumaalt Põdrangu põllumajandusühistu.
Üle kümne aasta mahetootmisega tegeleva Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets on MTÜ Eesti Mahe juhatuse liige
Avardamaks väiketootjate võimalusi müüa oma piima otse tarbijale, tekkis Eestimaa talupidajate keskliidul (ETKL) ja tulundusühistul Eesti Mahe mullu plaan hakata müüma ehedat töötlemata talupiima kogu riigis piimaautomaatidest.
Paraku on edumeelne algatus takerdunud toetuse saamise, pankade veenmise ja lepingute sõlmimise taha.
Loe edasi Pärnu Postimehest www.parnupostimees.ee/692066/mahepiim-jouab-poodidesse-niikuinii/
Leedu maaelu arengukava 2007 – 2013 raames toetatakse ka piima otseturustamiseks piimaautomaatide soetamist. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus uuris Leedu kolleegidelt täpsemalt Leedu kaubanduskeskustes piimaautomaatide kasutusele võtmise kohta.
Maaeluvõrgustiku küsimustele vastas Leedu põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna alternatiivsete tegevuste büroo spetsialist Zivile Sukyte.
Piimaautomaat L
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles